Johannese evangeelium
8 12 Jeesus lausus neile veel: „Mina olen maailma valgus.+ Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid temal on elu valgus.”+ 13 Variserid ütlesid: „Sina annad ise enda kohta tunnistust, sinu tunnistust ei saa tõena võtta.” 14 Jeesus vastas neile: „Isegi kui ma annan ise enda kohta tunnistust, on mu tunnistus tõene, sest ma tean, kust ma olen tulnud ja kuhu ma lähen.+ Aga teie ei tea, kust ma olen tulnud ja kuhu ma lähen. 15 Teie mõistate inimesi hukka inimeste mõõdupuude* järgi,+ mina ei mõista kedagi hukka. 16 Ja kui ma ka mõistan kedagi hukka, on mu otsus õige, sest ma pole üksi, vaid minuga on Isa, kes on mu läkitanud.+ 17 Teie oma seaduseski on kirjutatud: „Kahe inimese tunnistust tuleb tõena võtta.”+ 18 Mina ise annan enda kohta tunnistust, ning Isa, kes on mu läkitanud, annab minu kohta tunnistust.”+ 19 Nad küsisid temalt: „Kus on su isa?” Jeesus vastas: „Teie ei tunne ei mind ega mu isa.+ Kui te tunneksite mind, siis tunneksite ka mu isa.”+ 20 Need sõnad rääkis ta, õpetades templis annetuskastide+ lähedal. Ent keegi ei võtnud teda kinni, sest tema tund ei olnud veel tulnud.+
21 Jeesus ütles neile jälle: „Ma lähen ära ja te hakkate mind otsima ning siiski surete oma patu pärast.+ Kuhu mina lähen, sinna teie ei saa tulla.”+ 22 Juudid sõnasid: „Ega ta ometi mõtle ennast ära tappa, et ta ütleb: „Kuhu mina lähen, sinna teie ei saa tulla”?” 23 Jeesus lausus: „Teie olete alt, mina olen ülalt.+ Teie olete sellest maailmast, mina ei ole sellest maailmast. 24 Sellepärast ma ütlesingi teile, et te surete oma pattude pärast. Kui te ei usu, et mina olen see, kes pidi tulema, siis te surete oma pattude pärast.” 25 Nad küsisid temalt: „Kes sa oled?” Jeesus vastas neile: „Miks ma üldse teiega räägin? 26 Mul on palju, mida teie kohta öelda ja mille üle kohut mõista. See, kes on mu läkitanud, on tõearmastaja*, ja ma räägin maailmale vaid seda, mida ma temalt olen kuulnud.”+ 27 Nad ei taibanud, et ta räägib neile Isast. 28 Siis Jeesus lausus: „Kui te Inimesepoja olete üles tõstnud,+ saate teada, et mina olen see+ ja et ma ei tee midagi omapead,+ vaid räägin nii, nagu Isa on mind õpetanud. 29 See, kes on mu läkitanud, on minuga. Ta ei ole jätnud mind üksi, sest ma teen alati seda, mis talle meeldib.”+ 30 Kui ta seda rääkis, hakkasid paljud temasse uskuma.
31 Jeesus ütles juutidele, kes olid temasse uskuma hakanud: „Kui te järgite minu õpetust, siis te olete tõesti minu jüngrid 32 ja õpite tundma tõde+ ja tõde teeb teid vabaks.”+ 33 Mõned aga ütlesid talle: „Meie oleme Aabrahami järglased* ega ole kunagi olnud kellegi orjad. Kuidas sa siis ütled: „Te saate vabaks”?” 34 Jeesus vastas neile: „Ma kinnitan teile ja see on tõsi: igaüks, kes teeb pattu, on patu ori.+ 35 Ent ori ei jää majja igaveseks, poeg aga jääb igaveseks. 36 Kui nüüd Poeg teid vabastab, siis te saate tõeliselt vabaks. 37 Ma tean, et te olete Aabrahami järglased. Ometi te tahate mind tappa, sest teie südames ei leidu kohta minu õpetusele. 38 Ma räägin sellest, mida ma olen näinud oma isa juures olles,+ aga teie teete seda, mida olete kuulnud oma isalt.” 39 Nad vastasid talle: „Meie isa on Aabraham.” Jeesus ütles neile: „Kui te oleksite Aabrahami lapsed,+ siis te teeksite ka Aabrahami tegusid. 40 Aga nüüd te tahate tappa mind, kes ma olen rääkinud teile tõde, mida ma olen kuulnud Jumalalt.+ Aabraham nii ei teinud. 41 Teie teete oma isa tegusid.” Nemad ütlesid talle: „Meie pole hooratööst sündinud, meil on üks isa — Jumal.”
42 Jeesus ütles neile: „Kui Jumal oleks teie isa, siis te armastaksite mind,+ sest ma olen tulnud Jumala juurest ja olen nüüd siin. Ma ei ole tulnud omal algatusel, vaid tema on mu läkitanud.+ 43 Miks te ei mõista, mida ma räägin? Sest te ei suuda mu õpetust vastu võtta*. 44 Teie isa on Kurat ja te tahate täita oma isa soove.+ Tema on olnud mõrtsukas oma tee algusest peale+ ja ta ei püsinud tões, sest tõde ei ole tema sees. Kui ta räägib valet, räägib ta nii, nagu on talle omane, sest ta on valetaja ja vale isa.+ 45 Kuna aga mina räägin tõtt, siis te ei usu mind. 46 Kes teist saab mind patus süüdistada?+ Kui ma aga tõtt räägin, miks te siis mind ei usu? 47 Kes on Jumala oma, võtab Jumala sõnu kuulda.+ Teie aga ei kuuletu, sellepärast et te pole Jumala omad.”+
48 Seepeale ütlesid juudid talle: „Eks meil ole õigus, et sa oled samaarlane+ ja sinus on deemon?”+ 49 Jeesus vastas: „Minus ei ole deemonit, vaid ma austan oma isa, teie aga põlgate mind. 50 Mina ei soovi, et mind austataks.+ Üks on, kes soovib seda teha ja kelle otsustada see on. 51 Ma kinnitan teile ja see on tõsi: kes järgib minu õpetust, ei näe iial surma.”+ 52 Juudid ütlesid talle: „Nüüd on selgemast selgem, et sinus on deemon. Aabraham suri, samuti surid prohvetid, kuid sina ütled: „Kes järgib minu õpetust, ei maitse iial surma.” 53 Või oled sa suurem kui meie isa Aabraham, kes suri? Samuti surid prohvetid. Kelleks sa ennast pead?” 54 Jeesus vastas: „Kui ma ise ennast ausse tõstaksin, oleks mu au tühine. Mind austab mu isa,+ see, kelle teie ütlete oma Jumala olevat. 55 Ometi te ei tunne teda, kuid mina tunnen.+ Kui ma ütleksin, et ma ei tunne teda, oleksin ma valetaja nagu teie. Ent ma tunnen teda ja võtan kuulda tema sõnu. 56 Teie isa Aabraham rõõmustas väga minu päeva ootuses. Ta nägi seda ja oli rõõmus.”+ 57 Seepeale ütlesid juudid talle: „Sa pole veel 50-aastanegi ja oled näinud Aabrahami?” 58 Jeesus ütles neile: „Ma kinnitan teile ja see on tõsi: ma olin olemas juba enne Aabrahami sündi.”+ 59 Siis võtsid nad maast kive, et teda surnuks visata*, aga Jeesus peitis end ära ja lahkus templist.