Jaakobuse
4 Kust on pärit teievahelised sõjad ja tülid? Kas mitte patustest ihadest, mis teie sees sõdivad?+ 2 Te ihaldate midagi, kuid ei saa seda. Te tapate ja ahnitsete, kuid ei saavuta midagi. Te muudkui tülitsete ja sõdite.+ Te ei saa, sest te ei palu. 3 Kui te ka palute, siis te ikka ei saa, sest te palute valel eesmärgil: et rahuldada oma patuseid ihasid.
4 Te truudusemurdjad*, eks te tea, et sõprus maailmaga tähendab vaenu Jumalaga? Kes tahab olla maailma sõber, saab Jumala vaenlaseks.+ 5 Või kas te arvate, et pühakiri ilmaaegu ütleb: „Meis pesitsev kadeduse vaim muudkui ihaleb millegi järele”?+ 6 Ent Jumala arm* on sellest vägevam. Seepärast öeldakse: „Jumal on ülbete vastu,+ kuid alandlikele on ta armuline.”+
7 Seega alistuge Jumalale.+ Ent Kuradile seiske vastu,+ siis ta põgeneb teie juurest.+ 8 Lähenege Jumalale, siis tema läheneb teile.+ Peske käed, te patused,+ ja puhastage oma süda,+ te kõhklejad. 9 Kurvastage, leinake ja nutke.+ Teie naer saagu leinaks ja teie rõõm meeleheiteks. 10 Olge alandlikud Jehoova ees,+ siis ta ülendab teid.+
11 Vennad, lõpetage üksteisest halva rääkimine.+ Kes oma vennast halba räägib või tema üle kohut mõistab, räägib halba seadusest* ja mõistab kohut seaduse üle. Kui sa aga mõistad kohut seaduse üle, siis pole sa seaduse täitja, vaid kohtumõistja. 12 Ainult üks on seadusandja ja kohtumõistja+ — see, kes võib nii päästa kui ka hukata.+ Ent kes oled sina, et sa ligimese üle kohut mõistad?+
13 Kuulge nüüd, kes ütlete: „Täna või homme läheme sellesse linna, oleme seal aasta, ajame äri ja teenime tulu.”+ 14 Te ei tea aga sedagi, milline on teie elu homme.+ Sest te olete udu, mis viivuks ilmub ja seejärel haihtub.+ 15 Selle asemel peaksite ütlema: „Kui Jehoova tahab,+ siis me elame ja teeme seda või teist.” 16 Teie aga hooplete enesekindlalt ja olete selle üle uhked. Selline hooplemine on halb. 17 Kui keegi teab, mida on õige teha, kuid ei tee seda, siis teeb ta pattu.+