Võtku Jehoova sinu puhul arvesse head
„Mõtle minu peale, mu Jumal, sellegi pärast .. Meenuta, mu Jumal, seda minu heaks!” (NEHEMJA 13:22, 31)
1. Mis aitab Jumalale pühendunud inimesi, et nad Jehoovale aru andes talle meelepäraseks osutuksid?
JEHOOVA sulased saavad piisavalt abi selleks, et oma tegudest aru andes talle meelepäraseks osutuda. Miks? Sellepärast, et nad kuuluvad Jumala maisesse organisatsiooni ja neil on temaga lähedased suhted. Ta on teinud neile teatavaks oma eesmärgid ning andnud neile oma püha vaimu kaudu abi ja vaimset mõistmist (Laul 51:13; 119:105; 1. Korintlastele 2:10—13). Neid erilisi asjaolusid silmas pidades kutsub Jehoova armastavalt oma maiseid sulaseid üles, et nad annaksid talle aru selle kohta, millised nad on ning mida nad on tema jõu ja tema püha vaimu abiga saavutanud.
2. a) Mida tegi Nehemja, et sellest Jumalale aru andes oli ta talle meelepärane? b) Millise palvega lõpetas Nehemja tema nime kandva Piibli raamatu kirjutamise?
2 Üks mees, kes endast Jumalale aru andes talle meelepäraseks osutus, oli Nehemja, Pärsia kuninga Artaxerxese (Makrocheiri) veinikallaja (Nehemja 2:1). Nehemja sai juutide maavalitsejaks, ning hoolimata vaenlastest ja ohtudest, ehitas uuesti üles Jeruusalemma müüri. Seistes innukalt õige kummardamise eest, pani ta maksma Jumala Seaduse ja ilmutas huvi rõhutute vastu (Nehemja 5:14—19). Nehemja kutsus leviite üles, et nad puhastaksid endid korrapäraselt, valvaksid väravaid ja pühitseksid hingamispäeva. Seega võis ta palvetada: „Mõtle minu peale, mu Jumal, sellegi pärast, ja ole mulle armuline oma rohke helduse pärast!” Kohane on ka see, et Nehemja lõpetas selle Jumala inspiratsiooni all kirjutatud raamatu palvega: „Meenuta, mu Jumal, seda minu heaks!” (Nehemja 13:22, 31).
3. a) Kuidas sa kirjeldaksid inimest, kes teeb head? b) Milliseid küsimusi võib see panna meid endale esitama, kui mõtiskleme Nehemja tegevuse üle?
3 Inimene, kes teeb head, on vooruslik ja teeb õiglasi tegusid, mis toovad kasu teistele. Just selline mees oligi Nehemja. Ta tundis Jumala vastu lugupidavat kartust ja oli õige kummardamise suhtes väga innukas. Lisaks sellele oli ta tänulik eesõiguste eest, mis tal Jumala teenistuses olid, ning ta osutus Jehoovale endast aru andes talle meelepäraseks. Kui mõtiskleme tema tegevuse üle, võib see panna meid küsima endalt: „Kuidas suhtun mina neisse eesõigustesse ja kohustustesse, mis Jumal mulle on andnud? Mille kohta on minul Jehoova Jumalale ja Jeesusele Kristusele aru anda?”
Pühakirja tundmisega kaasneb vastutus
4. Millise ülesande andis Jeesus oma järelkäijatele ja mida tegid need, kes olid „igavese elu suhtes õigesti meelestatud”?
4 Jeesus andis oma järelkäijatele ülesande: „Minge .. ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides .. ja neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud” (Matteuse 28:19, 20). Inimesi tuli jüngriteks teha neid õpetades. Need, keda sel viisil õpetatud oli ja kes olid „igavese elu suhtes õigesti meelestatud”, pidid laskma end ristida, nagu Jeesuski seda tegi (Apostlite teod 13:48, NW; Markuse 1:9—11). Nende soov pidada kõike, mida tema on käskinud, lähtub südamest. Nad saavutavad valmisoleku pühendumiseks sel teel, et õpivad Jumala Sõna täpselt tundma ja rakendavad seda ellu (Johannese 17:3).
5., 6. Kuidas meil tuleks mõista teksti Jakoobuse 4:17? Selgita selle mõtet näite varal.
5 Mida põhjalikumalt me tunneme Pühakirja, seda parem on meie usu alus. Samal ajal kasvab ka meie vastutus Jumala ees. Jakoobuse 4:17 ütleb: „Kes siis mõistab teha head ja ei tee seda, sellele on see patuks!” See väide on ilmselt järeldus selle põhjal, mida jünger Jakoobus oli just enne seda öelnud nende kohta, kes hooplevad ja ei toetu täielikult Jumalale. Kui inimene teab, et ta ei suuda ilma Jehoova abita midagi püsivat korda saata, kuid ta ei tegutse vastavalt sellele teadmisele, siis on see talle patuks. Kuid Jakoobuse sõnad võivad käia ka pattude kohta, mis on seotud millegi tegemata jätmisega. Näiteks Jeesuse tähendamissõnas lammaste ja sikkude kohta ei mõisteta sikke hukka mitte halbade tegude eest, vaid sellepärast, et nad ei aita Kristuse vendi (Matteuse 25:41—46).
6 Üks mees, kellega Jehoova tunnistajad Piiblit uurisid, ei teinud vaimses mõttes märkimisväärseid edusamme ilmselt selle tõttu, et ta ei jätnud suitsetamist maha, kuigi ta teadis, et ta peaks seda tegema. Üks kogudusevanem palus tal lugeda teksti Jakoobuse 4:17. Pärast selle kirjakoha tähenduse selgitamist ütles vanem: „Kuigi sa ei ole ristitud, tuleb sul endast aru anda ja sa pead oma otsuse pärast täielikku vastutust kandma.” Õnneks too mees tegutses vastavalt sellele, jättis suitsetamise maha ja oli peagi valmis laskma end ristida, sümboliseerimaks oma pühendumist Jehoova Jumalale.
Meil tuleb aru anda oma teenistusest
7. Milline on üks viis, kuidas me saame näidata, et oleme tänulikud „Jumala tundmise” eest?
7 Me peaksime kogu südamest soovima oma Loojale heameelt valmistada. Üks viis, kuidas me saame näidata, et oleme „Jumala tundmise” eest tänulikud, on see, kui me täidame oma ülesannet teha inimesi Jumala Poja Jeesuse Kristuse jüngriteks. Sel viisil me saame ilmutada ka armastust Jumala ja oma ligimese vastu (Õpetussõnad 2:1—5, Suur Piibel; Matteuse 22:35—40). Tõesti, kui me tunneme Jumalat, tuleb meil tema ees ka aru anda ning me peame oma kaasinimestesse suhtuma nagu võimalikesse jüngritesse.
8. Miks me võime öelda, et Paulus tundis oma teenistuse pärast Jumala ees vastutust?
8 Apostel Paulus teadis, et kui inimene võtab hea sõnumi kogu südamega vastu ja alistub sellele, on tulemuseks pääsemine, kuid hea sõnumi hülgamine võib hävingusse viia (2. Tessalooniklastele 1:6—8). Sellepärast tundis ta, et peab Jehoova ees oma teenistusest aru andma. Tegelikult hindasid Paulus ja tema kaaslased oma teenistust sedavõrd, et nad hoidusid hoolikalt jätmast muljet, nagu saaksid nad sellest rahalist kasu. Lisaks sellele ajendas süda Paulust ütlema: „Kui ma armuõpetust [„head sõnumit”, NW] kuulutan, ei ole mul sellest kiitlemist, sest mu kohus on seda teha. Ja häda mulle, kui ma armuõpetust ei kuuluta!” (1. Korintlastele 9:11—16).
9. Milline märkimisväärne võlg on tasuda kõigil kristlastel?
9 Kuna me oleme Jehoova pühendunud sulased, ’on meie kohus head sõnumit kuulutada’. Meie ülesanne on kuulutada Kuningriigi sõnumit. Me võtsime selle vastutuse enda peale siis, kui pühendusime Jumalale. (Võrdle Luuka 9:23, 24.) Lisaks sellele on meil veel üks võlg, mis tuleb tasuda. Paulus ütles: „Ma olen nii kreeklaste kui umbkeelsete, nii tarkade kui rumalate võlglane; siis olen ma omalt poolt valmis ka teile, Roomas asuvaile, evangeeliumi kuulutama” (Roomlastele 1:14, 15). Paulus oli võlglane, kuna ta teadis, et ta on kohustatud inimestele kuulutama, et nad võiksid head sõnumit kuulda ja päästetud saada (1. Timoteosele 1:12—16; 2:3, 4). Sellepärast nägi ta vaeva, et täita oma ülesanne ja vabaneda oma võlast kaasinimeste ees. Ka meil, kes oleme kristlased, on tasuda samasugune võlg. Kuningriigi kuulutamine on ka üks peamisi viise, kuidas me saame ilmutada oma armastust Jumala vastu, tema Poja ja oma ligimeste vastu (Luuka 10:25—28).
10. Mida on mõned teinud, et oma teenistust laiendada?
10 Üks viis, kuidas me saame endast Jumalale aru andes talle meelepäraseks osutuda, on kasutada oma võimeid tema teenistuse laiendamiseks. Vaadelgem ühte näidet. Viimastel aastatel on Suurbritanniasse tulnud paljudesse rahvusrühmadesse kuuluvaid inimesi. Et hea sõnumiga nende inimesteni jõuda, õpivad rohkem kui 800 pioneeri (täisaegsed Kuningriigi kuulutajad) ja sajad teised tunnistajad mitmesuguseid keeli. Selle tulemusena on teenistus uut hoogu saanud. Üks pioneer, kes annab hiina keele tunde, ütles: „Ma ei osanud kunagi arvata, et võiksin oma emakeelt teistele tunnistajatele õpetama hakata, et nad saaksid selle abil tõde teistele jagada. See valmistab nii suurt rõõmu!” Kas ka sina saaksid oma teenistust sarnaselt laiendada?
11. Mis oli selle tulemuseks, kui üks kristlane eraviisiliselt tunnistust andis?
11 Arvatavasti teeks igaüks meist kõik, mis ta suudab, et päästa uppuvat inimest. Samuti püüavad Jehoova tunnistajad kasutada innukalt oma võimeid, et anda tunnistust igal võimalusel. Hiljuti istus üks tunnistaja bussis ühe naise kõrvale ja rääkis talle Pühakirjast. Kuuldust vaimustatuna esitas see naine palju küsimusi. Kui tunnistaja bussist väljuma hakkas, palus naine, et ta tuleks hoopis talle külla, kuna tal oli ikka veel palju küsimusi. Tunnistaja oli nõus. Ja milline oli tulemus? Nad alustasid piibliuurimist ja kuue kuu pärast sai naine ristimata kuulutajaks. Peagi viis see naine juba ise läbi kuut kodust piibliuurimist. Milline suurepärane tasu oma võimete kasutamise eest Kuningriigi teenistuses!
12. Kuidas me saame oma kuulutaja võimeid põlluteenistuses hästi rakendada?
12 Me võime oma kuulutaja võimeid põlluteenistuses tõhusalt rakendada, kui kasutame selliseid väljaandeid nagu näiteks 192-leheküljeline raamat „Tundmine, mis viib igavesse ellu”. 1996. aasta aprillikuuks oli Jehoova tunnistajate juhtiva kogu kirjutuskomitee kiitnud heaks „Tundmise” raamatu väljaandmise rohkem kui 140 keeles ja selleks ajaks oli 111 keeles trükitud seda juba 30500000 eksemplari. See raamat kirjutati eesmärgiga aidata piibliõpilastel Jumala Sõna ja eesmärkide kohta piisavalt palju teada saada, et nad võiksid Jehoovale pühenduda ja end ristida lasta. Kuna Kuningriigi kuulutajatel ei kulu ühe ja sama õpilasega koduse piibliuurimise läbiviimiseks nüüd enam palju aastaid, võivad nad uurida suurema hulga inimestega ning osaleda suuremal määral majast majja töös ja teistes teenistuse vormides (Apostlite teod 5:42; 20:20, 21). Kuna nad teavad, et neil tuleb Jumalale aru anda, juhivad nad inimeste tähelepanu Jumala hoiatustele (Hesekiel 33:7—9). Kuid kõige rohkem on nad huvitatud sellest, et tuua au Jehoovale ja aidata võimalikult paljudel inimestel head sõnumit kuulda saada selle lühikese aja jooksul, mis kurjale asjadesüsteemile veel järele on jäänud.
Perekonnad saavad Jumalale aru andes talle meelepäraseks osutuda
13. Miks peaksid jumalakartlikud perekonnad korrapäraselt üheskoos Piiblit uurima?
13 Igal üksikisikul ja perekonnal, kes on tõelise kristluse vastu võtnud, tuleb Jumalale aru anda ja sellepärast ka ’pürgida edasi küpsuse poole’ ning saada „kindlaks usus” (Heebrealastele 6:1—3, NW; 1. Peetruse 5:8, 9). Näiteks neil, kes on „Tundmise” raamatut uurinud ja ennast ristida lasknud, tuleb korrapäraselt koosolekutel käies ning Piiblit ja muid kristlikke väljaandeid lugedes Pühakirja tundmist täiendada. Jumalakartlikel perekondadel peaks olema ka korrapärane perekondlik uurimine, mis on tähtis selleks, et püsida ’valvel, seista usus, olla mehed, saada tugevaks’ (1. Korintlastele 16:13). Kui sina oled perekonnapea, on eriti just sinul Jumala ees vastutus hoolitseda selle eest, et sinu pere oleks vaimselt hästi toidetud. Nii nagu toitainerikas füüsiline toit aitab head füüsilist tervist säilitada, on vajalik ka külluslik ja korrapärane vaimne toit, et sinu pere võiks jääda „terveks usus” (Tiitusele 1:13).
14. Mis oli tulemuseks, kui üks hästi õpetatud Iisraeli tüdruk tunnistust andis?
14 Kui peres on ka lapsi, arvestab Jumal selle teile heateoks, kui te annate neile õiget vaimset õpetust. Selline õpetamine toob neile samasugust kasu, nagu see tõi väikesele Iisraeli tüdrukule, kelle süürlased Jumala prohveti Eliisa päevil vangi võtsid. See tüdruk sai teenijaks naisele, kelle mees oli Süüria väepealik, pidalitõbine Naaman. Kuigi see tüdruk oli noor, ütles ta oma emandale: „Ah, kui mu isand ometi oleks selle prohveti juures, kes on Samaarias! Küll see teeks tema pidalitõvest terveks!” Tema tunnistuse peale läks Naaman Iisraeli ning nõustus viimaks Eliisa nõuande kohaselt kastma ennast seitse korda Jordani jõkke ja sai pidalitõvest puhtaks. Lisaks sellele sai Naaman Jehoova kummardajaks. Millist rõõmu võis see küll väikesele tüdrukule valmistada! (2. Kuningate 5:1—3, 13—19.)
15. Miks on tähtis, et vanemad annaksid oma lastele head vaimset õpetust? Too näide.
15 Selles Saatana võimu all olevas moraalitus maailmas ei ole kerge kasvatada jumalakartlikke lapsi (1. Johannese 5:19). Kuid Timoteosele õpetasid tema vanaema Loise ja ema Euniike juba varajasest lapseeast alates edukalt Pühakirja (2. Timoteosele 1:5; 3:14, 15). Oma lastega koos Piibli uurimine, nende korrapärane kristlikele koosolekutele toomine ja lõpuks koos nendega ka teenistuses käimine kuulub kõik laste kasvatamise juurde, mille eest teil tuleb Jumalale aru anda. Üks kristlane Walesist, kes on nüüd juba üle 80 aasta vana, meenutab, kuidas tema isa võttis ta 1920-ndate aastate alguses endaga kaasa, kui ta pidi kõndima jala 10 kilomeetrit (edasi-tagasi 20 kilomeetrit), et minna üle mäe ja levitada naaberorus elavatele külaelanikele piibliteemalisi traktaate. „Just nende jalgsimatkade ajal istutaski isa minu südamesse tõe,” ütleb ta tänutundega.
Kuidas kogudusevanemad aru annavad?
16., 17. a) Millised eesõigused olid vaimselt küpsetel vanematel meestel muistses Iisraelis? b) Kui muistse Iisraeli olukorda võrrelda nüüdisaegsega, siis miks esitatakse kristlikele kogudusevanematele tänapäeval suuremaid nõudmisi kui vanematele tollal?
16 „Hallid juuksed on ilus kroon, mis saavutatakse, kui ollakse õigluse teel,” ütles tark mees Saalomon (Õpetussõnad 16:31). Kuid see pole vaid füüsiline vanus, mis annab mehele võime Jumala rahva koguduses vastutust kanda. Vaimselt küpsed vanemad mehed teenisid muistses Iisraelis kohtumõistjate ja ülevaatajatena, mõistes õigust ning hoolitsedes rahu, hea korra ja vaimse tervise eest (5. Moosese 16:18—20). Kuigi sama peab paika ka kristliku koguduse puhul, nõutakse kogudusevanematelt veelgi rohkem, kuna selle asjadesüsteemi lõpp on lähedale jõudnud. Miks?
17 Iisraellased olid ’valitud rahvas’, kelle Jumal vabastas muistsest Egiptusest. Kuna nad said Seaduse oma vahemehe Moosese kaudu, sündisid nende järglased pühendunud rahva hulka ja olid tuttavad Jehoova eeskirjadega (5. Moosese 7:6, 11). Kuid tänapäeval ei sünni mitte keegi taolise pühendunud rahva hulka ja suhteliselt vähesed kasvavad üles jumalakartlikus peres, olles hästi tuttavad Pühakirja tõega. Selle kohta, kuidas elada kooskõlas Pühakirja põhimõtetega, vajavad ehk nõuandeid eriti just need, kes on hiljuti ’tões käima’ hakanud (3. Johannese 4). Milline vastutus lasub seega küll ustavate kogudusevanemate õlgadel, kes järgivad „tervete sõnade eeskuju” ja aitavad Jehoova rahvast! (2. Timoteosele 1:13, 14.)
18. Millist abi peavad kogudusevanemad olema valmis osutama ja miks?
18 Väike laps, kes õpib kõndima, võib komistada ja kukkuda. Ta tunneb ennast ebakindlana ning vajab oma vanemate abi ja kinnitust. Samuti võib ka Jehoovale pühendunud inimene vaimselt komistada või kukkuda. Isegi apostel Paulus pidas vajalikuks võidelda, et teha seda, mis on Jumala silmis õige ja hea (Roomlastele 7:21—25). Jumala karja karjastel tuleb osutada armastavat abi kristlastele, kes on eksinud, kuid kes tõeliselt kahetsevad. Kui vanemad külastasid ühte pühendunud naist, kes oli rängalt eksinud, ütles see oma mehe juuresolekul: „Ma tean, et te eemaldate mind kogudusest!” Kuid ta puhkes nutma, kui vanemad ütlesid talle, et nad tahavad teada, millist abi oleks selle perekonna vaimsuse taastamiseks vaja osutada. Kuna vanemad teavad, et neil tuleb endast aru anda, olid nad õnnelikud, kui said kahetsevat kaasusklikku aidata (Heebrealastele 13:17).
Osutu endast aru andes jätkuvalt Jumalale meelepäraseks
19. Kuidas me saame Jumalale aru andes jätkuvalt talle meelepäraseks osutuda?
19 Kogudusevanematel ja kõigil teistel Jumala sulastel tuleb Jehoovale aru andes jätkuvalt talle meelepäraseks osutuda. See on võimalik siis, kui me peame kinni Jumala Sõnast ja täidame tema tahet (Õpetussõnad 3:5, 6; Roomlastele 12:1, 2, 9). Eriti me tahame head teha neile, kellega me oleme usu kaudu seotud (Galaatlastele 6:10). Kuid lõikust on ikka veel palju, aga töötegijaid vähe (Matteuse 9:37, 38). Tehkem siis head ka teistele, kuulutades innukalt Kuningriigi sõnumit. Jehoova võtab meie puhul arvesse head, kui me tegutseme oma pühendumistõotuse kohaselt, täidame tema tahet ja kuulutame ustavalt head sõnumit.
20. Mida me õpime, kui mõtleme Nehemja tegevusele?
20 Olgu meil seepärast edaspidigi rohkesti teha Issanda töös (1. Korintlastele 15:58, NW). Me teeme hästi, kui mõtleme Nehemjale, kes ehitas uuesti üles Jeruusalemma müüri, pani maksma Jumala Seaduse ja edendas innukalt õiget kummardamist. Ta palvetas, et Jehoova Jumal peaks teda meeles selle hea pärast, mis ta oli teinud. Ole sinagi Jehoovale andunud ja võtku ta sinugi puhul arvesse head.
Kuidas sa vastad?
◻ Millist eeskuju andis Nehemja?
◻ Miks tuleb meil Jumalale aru anda, kui me tunneme Pühakirja?
◻ Kuidas me saame oma teenistusest Jehoovale aru andes talle meelepäraseks osutuda?
◻ Mida saavad perekonnad teha, et Jumalale aru andes talle meelepäraseks osutuda?
◻ Kuidas kristlikud kogudusevanemad aru annavad?
[Pildid lk 18]
Ka meil on võimalik pauluse sarnaselt endast kuningriigi kuulutajatena jumalale aru andes talle meelepäraseks osutuda
[Pilt lk 19]
Kas sinu lapsed on usus sama tugevad, nagu oli väike Iisraeli tüdruk Naamani kojas?