19 Siis Iiob vastas:
2 „Kui kaua te ärritate mu hinge,+
purustate mind sõnadega?+
3 Juba kümme korda olete mind noominud,
teil pole häbi mind karmilt kohelda.+
4 Kui olengi vääratanud,
jääb mu eksimus mu enda kanda.
5 Te tõstate end minust kõrgemale,
peate minu häbistamist õigeks,
6 kuid teadke, et see oli Jumal, kes mind eksitas,
tema püüdis mind oma püünisvõrku.
7 Ma kisendan: „Vägivald!”, aga ei saa vastust,+
hüüan appi, aga õiglust ei ole.+
8 Ta on tõkestanud mu tee kivimüüriga, ma ei pääse läbi,
ta on katnud mu rajad pimedusega.+
9 Ta on riisunud minult au,
võtnud mu peast krooni.
10 Ta lammutab mind igast küljest, kuni ma hävin,
ta juurib välja mu lootuse kui puu.
11 Tema tuline viha leegitseb mu vastu,
ta peab mind oma vaenlaseks.+
12 Ta väehulgad kogunevad ja piiravad mind,
nad löövad laagri üles mu telgi ümber.
13 Mu vennad on ta minust kaugele ajanud,
kes mind tunnevad, on minust ära pöördunud.+
14 Mu lähimad kaaslased on läinud,
mu head tuttavad on mu unustanud.+
15 Külalised mu majas+ ja mu orjatarid peavad mind võõraks,
ma olen nende silmis muulane.
16 Ma hüüan oma sulast, aga ta ei vasta,
oma suuga ma anun temalt kaastunnet.
17 Mu naine jälestab mu hingeõhku,+
mu vendadele on vastik mu lehk.
18 Isegi lapsed põlgavad mind,
kui ma tõusen, nad pilkavad mind.
19 Ükski mu lähedane sõber ei salli mind,+
keda ma armastasin, on pöördunud mu vastu.+
20 Minust on järel üksnes luu ja nahk,+
ma pääsen hädavaevu surmast.
21 Halastage, halastage mu peale, mu kaaslased,
sest mind on tabanud Jumala käsi!+
22 Miks vaenate mind nii nagu Jumal,+
ründate mind järelejätmatult?+
23 Kui ometi mu sõnad üles tähendataks,
kui need ometi raamatusse pandaks!
24 Oh et need raudkrihvli ja pliiga
igaveseks kivisse kirjutataks!
25 Ma tean, et mu lunastaja+ elab,
hiljem ta tuleb, tõuseb ja seisab maa peal.
26 Kuigi mu nahk on siis hävinud,
näen ma veel ihus olles ikkagi Jumalat,
27 keda ma ise saan näha,
keda näevad mu enda silmad, mitte võõra omad.+
Kuid sügaval sisimas olen ma rusutud.
28 Te ütlete: „Kuidas me teda vaename?”,+
nagu oleksin mina kõiges süüdi.
29 Kartke ise mõõka,+
sest mõõk karistab süüdlasi.
Teadke, et on olemas kohtumõistja.”+