1. Saamueli

1 Efraimi+ mägismaal Raamataim-Soofimis+ elas mees* nimega Elkana,+ efraimlane*, kes oli Suufi poja Tohu poja Eliihu poja Jerohami poeg. 2 Tal oli kaks naist, ühe nimi oli Hanna ja teise nimi Peninna. Peninnal olid lapsed, aga Hannal polnud. 3 Elkana läks igal aastal oma linnast Siilosse vägede Jehoovat* kummardama ja talle ohverdama.+ Seal teenisid Jehoova preestritena+ Eeli kaks poega, Hofni ja Piinehas.+

4 Ühel päeval, kui Elkana tõi ohvri, andis ta oma naisele Peninnale ning kõigile ta poegadele ja tütardele ohvrilihatükke.+ 5 Ent Hannale andis ta erilise tüki, sest ta armastas eelkõige Hannat, kuigi Jehoova polnud Hannale lapsi andnud. 6 Aga teine naine muudkui solvas Hannat, et teda endast välja viia, kuna Jehoova polnud andnud Hannale lapsi. 7 Nõnda tegi Peninna igal aastal. Alati, kui Hanna läks üles Jehoova kotta,+ solvas Peninna teda, nii et ta nuttis ega söönud midagi. 8 Elkana küsis oma naiselt: „Hanna, miks sa nutad ega söö? Miks sa nii kurb oled? Kas ma pole sulle parem kui kümme poega?”

9 Kui nad olid Siilos söönud ja joonud, tõusis Hanna püsti. Preester Eeli istus samal ajal oma istmel Jehoova templi*+ ukseposti juures. 10 Hanna palvetas suures hingevalus Jehoova poole+ ja nuttis lohutamatult. 11 Ta andis tõotuse: „Vägede Jehoova, kui sa näed oma teenija vaeva ja mõtled minule ega unusta oma teenijat, vaid annad mulle poja,+ siis annan ma ta Jehoovale kõigiks ta elupäeviks ning habemenuga ei puuduta ta pead.”+

12 Sel ajal kui ta Jehoova ees pikalt palvetas, jälgis Eeli ta suud. 13 Hanna kõneles oma südames, hääletult, ainult ta huuled liikusid. Eeli aga arvas, et ta on purjus, 14 ning ütles talle: „Kaua sa veel oled veiniuimas? Lõpeta see veinijoomine!” 15 Hanna vastas: „Mu isand, mul on suur mure. Ma pole joonud veini ega muud alkoholi, vaid ma olen oma hinge Jehoova ette välja valanud.+ 16 Ära pea oma teenijat allakäinud naiseks. Ma palvetasin kogu see aeg oma suure valu ja vaeva pärast.” 17 Seepeale Eeli lausus: „Mine rahuga! Iisraeli Jumal täitku su soov ja tehku, nagu sa temalt palusid!”+ 18 Siis Hanna ütles: „Leidku su teenija armu su silmis!” Naine läks oma teed ja sõi ning ta nägu polnud enam kurb.

19 Nad tõusid hommikul vara ja kummardasid Jehoova ees. Siis läksid nad tagasi koju Raamasse.+ Elkana heitis oma naise Hanna juurde ning Jehoova pidas naist meeles.+ 20 Ei möödunud aastatki, kui Hanna jäi lapseootele* ja sünnitas poja. Ta pani talle nimeks+ Saamuel*, sest ta ütles: „Jehoovalt olen ma teda palunud.”

21 Mõne aja pärast läks Elkana kogu perega Jehoovale iga-aastast tapaohvrit+ ja oma tõotusohvrit ohverdama. 22 Hanna aga ei läinud kaasa,+ vaid ütles oma mehele: „Niipea kui poiss on võõrutatud, viin ma ta Jehoova ette ning ta jääb sinna alatiseks.”+ 23 Seepeale ütles ta mees Elkana: „Tee, nagu su silmis hea on. Jää koju, kuni sa oled poisi võõrutanud. Lasku Jehoova korda minna sellel, mis sa oled öelnud.” Nii jäigi naine pojaga koju ja imetas teda, kuni oli ta võõrutanud.

24 Niipea kui Hanna oli poisi võõrutanud, võttis ta tema endaga kaasa Siilosse, samuti kolmeaastase pulli, ühe eefa* jahu ja suure veinianuma.+ Ta läks Jehoova kotta Siilosse+ ja poiss oli temaga. 25 Seal pull tapeti ja nad viisid poisi Eeli juurde. 26 Hanna ütles: „Vabanda mind, mu isand! Nii tõesti, kui sa elad, mu isand, mina olen see naine, kes seisis siin sinu ees ja palus Jehoovat.+ 27 Sellesama poisi pärast ma palvetasingi ja Jehoova täitis mu soovi.+ 28 Nüüd annan ma tema Jehoovale. Ta kuulugu Jehoovale kõik oma elupäevad!”

Ja ta* kummardas seal Jehoovat.