91 Kes elab Kõigekõrgema salapaigas,+
see viibib Kõikvõimsa varju all.+
2 Ma ütlen Jehoovale: „Sina oled mu varjupaik ja kindlus,+
mu Jumal, kelle peale ma loodan.”+
3 Sest tema päästab su linnupüüdja püünisest,
kohutava katku küüsist.
4 Oma tiivasulgedega katab ta sind,
tema tiibade all sa leiad varju.+
Tema ustavus+ on suur kilp+ ja kaitsemüür.
5 Ei karda sa öösel varitsevaid õudusi+
ega päeval lendavat noolt,+
6 ei ööpimeduses hiilivat katku
ega keskpäeval laastavat hävitust.
7 Tuhat langeb su kõrvalt,
kümme tuhat su paremalt poolt,
aga sind need hädad ei puutu.+
8 Sa vaid vaatad oma silmaga,
näed, kuidas jumalatud saavad karistuse.
9 Sest öeldes „Jehoova on mu varjupaik”,
tegid sa Kõigekõrgema oma eluasemeks.+
10 Õnnetus ei taba sind,+
nuhtlus ei tule su telgi ligi.
11 Sest ta annab oma inglitele+ käsu
kaitsta sind kõigil su teedel.+
12 Nad kannavad sind kätel,+
et sa oma jalga vastu kivi ei lööks.+
13 Sa trambid noore lõvi ja kobra peal,
tallad jalge alla võimsa lõvi ja suure mao.+
14 Jumal ütles: „Kuna ta on minusse kiindunud, siis päästan ma tema.+
Ma kaitsen teda, sest ta tunnustab mu nime.+
15 Ta hüüab mind ja ma vastan talle.+
Hädaajal ma olen temaga.+
Ma vabastan ta ja tõstan ausse.
16 Ma annan talle palju elupäevi,+
lasen tal näha oma päästetegusid.”+