26 Siis Iiob vastas:
2 „Sinust on küll palju abi jõuetule,
sa oled tõesti päästnud rammetu käsivarre!+
3 Kui head nõu oled sa küll andnud rumalale,+
kui heldelt oma tarkust jaganud!
4 Kellele sa neid sõnu ometi lausud?
Kes pani sind neid mõtteid rääkima?
5 Kes lamavad jõuetuna hauas, värisevad,
nad on allpool vett ja selle asukaid.
6 Surmavald on Jumala ees alasti,+
hävingupaik lebab paljana.
7 Ta laotab põhjataeva tühjuse üle,+
riputab maa eimillegi kohale.
8 Ta mähib veed oma pilvedesse,+
aga pilved ei rebene nende raskuse all.
9 Ta varjab oma trooni,
laotab pilve selle üle.+
10 Ta tõmbab silmapiiri vete peale,+
teeb piiri valguse ja pimeduse vahele.
11 Taeva sambad rappuvad,
need jahmuvad ta hukkamõistust.
12 Oma jõuga paneb ta mere voogama,+
oma taibuga murrab ta mereeluka tükkideks.+
13 Oma hingusega lööb ta taeva selgeks,
tema käsi torkab läbi vingerdava mao.
14 Kuid need on üksnes tema teede ääred,+
vaid sosin, mis temast on kuulda.
Kes siis veel mõistaks tema võimsat kõuekõminat?”+