Suur Arteesiabassein — mis see on? — Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU

Suur Arteesiabassein – mis see on?

„ÄRGAKE!” AUSTRAALIA-KORRESPONDENDILT

LENDAME Austraalia suure rannikuäärse mäeaheliku viimastest mägedest üle lääne poole ja meie ees avaneb võrratu vaade. Meie kohal kõrgub sinine taevas ja kuskil pole näha ainsatki pilveriba. Nii kaugele, kui pilk ulatub, on maapind lauge ja liigestamata. Roheliste põldude ja kuldsete savannide lapid asenduvad peagi tühja ning punase maapinnaga, kus siin-seal turritavad vaid pruunid rohututid.

Tundub uskumatu, et siin maapinna all asub veekogu, mille suurus on kaks kolmandikku Vahemere suurusest. Seda määratu suurt maa-alust reservuaari nimetatakse Suureks Arteesiabasseiniks.

See maa-alune ookean on elutähtis neile, kes teenivad elatist Austraalia kuumal sisemaal. Et mõista, miks see maa-alune aare on nii tähtis ja kuidas see on moodustunud, peame tundma Austraalia ehitust.

Kuiv pealtpoolt

Austraaliat on õigustatult kutsutud päikesest põlenud maaks. Sellel viiest mandrist väikseimal asub suuruselt teine kõrb maailmas. Siin voolab ka üks maailma pikemaid jõgesid Darling. Austraalia jõed on aga veevaesed. Ainuüksi USA Mississippi jõest voolab igal aastal merre peaaegu 60 protsenti rohkem vett kui kõikidest Austraalia jõgedest ja ojadest ühtekokku. Miks sellele mandrile langeb nii vähe sademeid?

Kuna Austraalia asub lõunalaiuse 30. kraadil, kujundavad selle ilmastikku suured kõrgrõhualad. Need toovad Austraalia sisemaale sooja õhku. Üle selle määratu lagendiku puhuvate tuulte teele ei jää kõrgeid mäeahelikke, mis saaksid õhust niiskust ammutada. Ainus suur mäeahelik asub mandri idarannikul. Selle kõrgeim tipp on kõigest 2228 meetri kõrgune, seega üsna madal võrreldes teiste mäeahelikega maailmas. Kõik niiskust täis tuuled, mis suunduvad ida poolt, Vaikselt ookeanilt, sisemaale, valavad oma eluandva laadungi üksnes kitsale rannikuribale. Lauge maa, kõrge keskmine õhutemperatuur ja mägede asukoht ühtekokku teevadki Austraaliast kõige kuivema mandri, vähemalt pealtpoolt.

Märg altpoolt

Austraalia kuiva maakoore all asub 19 suurt põhjaveebasseini. Suurim neist, Suur Arteesiabassein, hõlmab ühe viiendiku Austraalia mandrist. Selle basseini pindala on 1,7 miljonit ruutkilomeetrit ning ulatub Cape Yorki poolsaare tipust põhjas Eyre’i järveni lõunas. See sisaldab 8700 kuupkilomeetrit vett, millest piisaks, et panna Põhja-Ameerika Michigani ja Huroni järved üle kallaste ajama.

Erinevalt nendest Põhja-Ameerika järvedest pole aga Suure Arteesiabasseini vesi sugugi nii kergesti kättesaadav. See jõuab basseini, kui vihmavesi imbub läbi pinnase ja küllastab vett sisaldavad liivakivikihid. Iga päev imbub niiviisi basseini umbes 300 miljonit liitrit vett. Mis saab kogu sellest veest?

Hiigelsuur käsn

Suur Arteesiabassein on nagu hiiglaslike mõõtmetega käsn. Liivakivi käsnataolised kihid, mille paksus on 100 meetrit kuni peaaegu kolm kilomeetrit, paiknevad vettpidavate kivimikihtide vahel. Need kivimikihid on kaldu lääne poole ning idapoolne äär paljandub piki Suurt Veelahkmeahelikku. Vihmavesi, mis sajab idapoolsele servale, valgub aeglaselt lääne poole, liikudes vaid viis meetrit aastas.

Kui mäeahelikust lääne poole puuritakse läbi pealmise vettpidava kivimikihi liivakivisse puurauk, surub gravitatsioonijõud maa-aluse vee üles. Kuna vesi tõuseb üles surve all, kutsutakse seda arteesia puurauguks. See nimi on tulnud Prantsusmaa endise provintsi Artois’ järgi, kus puuriti esimene sellist tüüpi puurauk. Pärast Austraalia arteesia vete avastamist rajati sinna tuhandeid puurauke.

Bassein tühjeneb

19. sajandi lõpus, mil asunikud olid väga huvitatud Queenslandi ja Uus-Lõuna-Walesi määratute tasandike hõlvamisest, ammutasid nad agaralt sealseid lõputuna tunduvaid veevarusid. 1915. aastal voolas ligikaudu 1500-st Suurde Arteesiabasseini puuritud puuraugust iga päev välja 2 miljardit liitrit vett (tuhat 50 meetri pikkust ujumisbasseini). Seega tühjendati reservuaari kiiremini, kui see jõudis täituda, mistõttu paljudest puuraukudest veevool lakkas.

Tänapäeval töötab 4700 arteesia puuraugust ainult 3000, millest vesi voolab looduslikult. Peale selle on suurde käsna puuritud 20 000 puurauku, kust ammutatakse vett tuulegeneraatoriga pumpade abil. Need paistavad meie all maapinnal vaid tillukeste täppidena. Valitsus, keda see olukord murelikuks teeb, püüab seda basseini kaitsta, kuna 95 protsenti maapinnale jõudvast arteesia veest läheb aurustumise tõttu raisku.

Nende veeressursside säilitamine on äärmiselt oluline, sest 60 protsendile Austraaliast on põhjavesi ainus kindel veeallikas. Paljud sisemaa linnad ja tööstused sõltuvad ainuüksi sellest põhjaveevarust. Millise maitsega on see vesi? Jason, kes on kasvanud üles Queenslandi farmis, kus kasutati arteesia vett, ütleb: „See on pisut soolane, sellepärast jooksin võimaluse korral pigem vihmavett, kuid kariloomadele see vesi meeldib.” Soolane maitse tuleb mineraalidest, mis lahustuvad vees, kui see imbub läbi kivimikihtide. Basseini äärealal on vesi peaaegu puhas, kuid keskel võib see olla talumatult soolane ja kõlbab juua ainult lammastele ja veistele. Vesi, mida üles ei pumbata, jätkab teekonda läände, kuiva sisemaa poole.

Õrn hiiglane

Kui lendame loojuva päikese poole, näeme allpool tillukesi säravaid veesilmi, mis on nagu laialipillutatud nööbid kõrbes. Vesi, mis on tuhandete aastate vältel voolanud maa all sadu kilomeetreid, jõuab lõpuks Suure Arteesiabasseini edelapoolsesse otsa ning voolab maapinnale. Selle tagajärjel tekivad naturaalsed küngas-allikad. Seal vesi aurustub, kuid alles jäävad mineraalide lasundid. Nende lasundite taha jääb tuulest puhutud liiv, mille tõttu allikad kerkivad ümbritsevast maapinnast aeglaselt kõrgemale.

Inimene on aga rikkunud isegi seda kõrvalist ala, mis on varjupaigaks taimedele ja lindudele. Raamat „Discover Australia” märgib: „Paljud haprad küngas-allikad on hävinud, kuna siia on toodud veiseid ja küülikuid ning viimasel ajal ohustab seda paika ka turistide sissevool. ... kõige rohkem on ehk kahju toonud tohutu veehulga ammutamine kariloomadele, mille tagajärjel voolab nüüd paljudest allikatest välja üha vähem vett, mõnest allikast vesi vaid niriseb.”

See vana bassein on õrn hiiglane, mõõtmetelt küll suur, ent inimtegevuse suhtes vähe kaitstud. Nii nagu muude maailma loodusvarade puhul tuleb ka Suure Arteesiabasseini vee säilitamiseks sellega hoolikalt ümber käia.

[Kaart lk 25]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

SUUR ARTEESIABASSEIN

[Allikaviide]

[Pilt lk 25]

Austraalia sisemaa sümbol tuulegeneraator pumpab kõrbes elustavat vett

[Pilt lk 26]

Nagu 60 protsenti Austraaliast, sõltuvad ka selle üksildase farmi elanikud täielikult põhjaveest

[Pilt lk 26]

Looduslikes küngas-allikates muliseb vesi, mis on voolanud sinna tuhandeid aastaid

[Allikaviide]

Courtesy of National Parks and Wildlife South Australia

[Pilt lk 26]

Soolajärv Suure Arteesiabasseini edelaosas

[Pilt lk 26]

Mineraalide aeglase kuhjumise tõttu allikate ümber on need tõusnud kuni 15 meetrit

[Allikaviide]

Courtesy of National Parks and Wildlife South Australia