Corcovado – Costa Rica lihvimata teemant
„Ärgake!” Costa Rica korrespondendilt
„LIHVIMATA teemant.” See tihti kasutatud fraas kirjeldab hästi Corcovado rahvusparki, mis asub Kesk-Ameerikas Costa Rica lõunarannikul Vaikse ookeani ääres Osa poolsaarel. Corcovado peaaegu puutumata vihmametsade kirjeldamatult kaunis looduslik ilu, selle isoleeritus ning tohutu puude, putukate, roomajate ja imetajate liigirohkus teevad sellest huvitava paiga, kuhu tasub matkama tulla.
Kuigi see rahvuspark on kaunis, on see lihvimata teemant. Selles Kesk-Ameerika ühes suurimas vihmametsas pole ei restorane, hotelle ega suveniiripoode. Peale pargivalvurite majakeste ja pikkade matkaradade, mida üks reisijuht kirjeldab kui parimat vihmametsas asuva rahvuspargi matkaradade süsteemi, ei leidu siin tsivilisatsioonist muid jälgi.
Metsast saab rahvuspark
1970. aastate alguses mõeldi tõsiselt selle vihmametsa rahvuspargiks muutmise peale. See polnud aga lihtne ettevõtmine, kuna vaja läks palju tööjõudu ja materiaalseid vahendeid. 1970. aastate keskpaiku anti aga teada, et vihmametsa on asunud elama inimesed. Peale selle kavatses üks raiefirma, kellele kuulus hiigelsuur maa-ala vihmametsast, sellest suure osa maha võtta, ning paljud jahimehed käisid vihmametsas loomi küttimas.
Sellele kõigele avaldasid vastupanu kogu maailma teadlased ja bioloogid, kes mõistsid vihmametsa säilitamise väärtust. 1975. aasta 31. oktoobril andis Costa Rica valitsus teada Corcovado rahvuspargi loomisest. Sellest ajast peale ei ohusta seda vihmametsa enam ei puude raiumine ega jahipidamine.
Teemandi eri tahud
Corcovado rahvuspark, mille pindala on 54 000 hektarit, on väga mitmekesise maastikuga. Rahvuspargi piires on kaheksa erinevat elupaigatüüpi, kust võib leida vähemalt 500 puuliiki. Suurim puu Corcovados on kapokipuu, mille läbimõõt on rohkem kui kolm meetrit ja kõrgus 70 meetrit.
Kas sulle meeldib linde vaadata? Kuna Corcovados on linde peaaegu 400 liiki, ei hakka siin linnuvaatlejatel kohe kindlasti igav. Selles rahvuspargis pesitseb riigi kõige suurem puna-aarade populatsioon. Kui ilus on küll vaadata üle taeva lendavaid aarasid, kelle suled troopikapäikese käes kaunilt sädelevad.
Võib-olla meeldib sulle aga uurida hoopis midagi sellist, mis on maale lähemal. Ka seda saab teha. Corcovados elab 116 kahepaikse ja roomaja liiki, kaasa arvatud mürkmadu kaisaka. Seda eriliselt agressiivse mainega madu ei tasu siiski eriti pikalt ja lähedalt uurida. Kahepaiksetest võib siin kohata näiteks läbipaistvat konna. Kui asetada see konn puhtale klaasalusele, võib näha, kuidas tema siseelundid töötavad.
Corcovados võib jälgida ka imetajaid, keda on ühtekokku 140 liiki. Nende seas on jaaguarid, otselotid, neli ahviliiki, kolm sipelgaõgija liiki, kaks laisikuliiki ja kaks vöölase liiki. Ka 10 000 putukaliiki kuulub rahvuspargi elanike hulka.
Bioloog Shirley Ramirez Carvajal, kes koordineerib tegevust, mis on seotud Corcovado rahvuspargi elusloodusega, ütles ajakirjale „Ärgake!”, et neil on käsil jaaguaride ja teiste loomade raadiosaatjaga varustamise projekt, mille eesmärk on aidata teadlastel uurida loomade toitumisharjumusi ja territooriumi ulatust. See info aitab pargiametnikel otsustada, kas rahvuspargi piire on vaja laiendada, et loomad leiaksid piisavalt toitu. Samuti võib rahvuspargi laiendamine aidata vältida lähisugulusristumisega kaasnevaid geneetilisi probleeme.
Peale rikkaliku eluslooduse on Corcovados muudki huvitavat, näiteks kuulus Salsipuedese koobas, kus asub osa inglise meresõitja ja maadeuurija Sir Francis Drake’i varandusest. Corcovadost mõni kilomeeter põhja pool paikneb Drake’i laht, kus see maadeuurija väidetavalt 1579. aastal oma ümbermaailmareisi ajal maabus.
Seda „teemanti” on tabanud ka kullapalavik. Kuni kilogrammiraskused kullakamakad vallandasid esimese kullapalavikulaine 1930. aastatel. Järgmine laine leidis aset 1960. aastatel ning seejärel mõni aasta pärast rahvuspargi loomist. Viimase kullapalavikulaine ajal kolis siia sadu kullaotsijaid. Valitsus keelustas Corcovados kullakaevamise 1986. aastal.
Sarnaselt muude paikadega pole ka Corcovado raskustest pääsenud. „Ärgake!” intervjueeris Corcovado rahvuspargi asedirektorit Gerardo A. Chavesi, kes mainis, et peale pideva võitluse raha, tööjõu ja töövahendite ning muu vajaliku leidmiseks on neil teisigi probleeme, näiteks metsade mahavõtmine väljaspool rahvuspargi piire ning salaküttimine. Et Corcovado rahvuspark säiliks, tuleks need probleemid lahendada juba lähitulevikus.
Kahtlemata on Corcovado rahvuspark üks puutumatumaid paiku maailmas. Nagu sõnasõnalist teemanti hinnatakse selle ilu ja vastupidavuse tõttu, nii väärtustatakse ka Costa Rica lihvimata teemanti – Corcovadot, kuhu tuleb kindlasti ka tulevastel aastatel matkama tuhandeid turiste, kes peavad kalliks maakera looduslikku ilu. Kristlastele tuletab see rahvuspark meelde, kui kauniks saab kord kogu maa, kui Jumal muudab selle paradiisiks (Luuka 23:43).
[Kaart lk 14]
(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)
Corcovado rahvuspark
[Pilt lk 15]
Vihmamets
[Allikaviide]
Steve Pace
[Pildid lk 15]
Austerservik ja vesinutt
[Allikaviide]
©kevinschafer.com
[Pilt lk 16, 17]
Vihmamets ulatub rannikuni
[Pilt lk 16, 17]
Pisi-puukonn
[Pilt lk 16, 17]
Matkaja joa ääres
[Pilt lk 17]
Saimirid
[Pilt lk 17]
Otselot
[Pilt lk 17]
Momotlane
[Pilt lk 17]
Laisik
[Pilt lk 17]
Puna-aara
[Piltide allikaviited lk 17]
Rand: Barbara Magnuson/Larry Kimball; konn: © Michael and Patricia Fogden; juga: ©kevinschafer.com; kõik teised fotod: Steve Pace