Piibli 48. raamat — Kiri galaatlastele
Kirjutaja: Paulus
Kirjutamiskoht: Korintos või Süüria Antiookia
Kirjutamine lõpetati: u 50—52 m.a.j
GALAATIA kogudused, kelle poole Paulus pöördub salmis Galaatlastele 1:2, asusid tõenäoliselt Pisiidia Antiookias, Ikoonionis, Lüstras ja Derbes — eri piirkondades, ent kõik siiski ühes Rooma provintsis. Apostlite tegude 13. ja 14. peatükk räägib Pauluse esimesest misjonireisist, mil ta käis selles kandis koos Barnabasega ning mille tulemusel moodustati Galaatia kogudused. Sealsetesse kogudustesse kuulusid nii juudid kui mittejuudid, viimaste hulgas kahtlemata keldid ehk galaadid. Kõik see toimus üsna pea pärast seda, kui Paulus 46. aasta paiku Jeruusalemmas käis (Ap. t. 12:25).
2 Aastal 49 alustas Paulus koos Siilasega oma teist misjonireisi Galaatia territooriumile, mille tulemusel ”kinnitati kogudusi usus ja liikmete arv kasvas päev-päevalt” (Ap. t. 16:5; 15:40, 41; 16:1, 2). Ent tihedalt nende kannul tulid ka valeõpetajad — judaiseerijad, kes veensid mõningaid Galaatia kogudustes uskuma, et ümberlõikamine ja Moosese Seadusest kinnipidamine kuulub lahutamatult tõsikristluse juurde. Vahepeal oli Paulus edasi reisides möödunud Müüsiast ning jõudnud läbi Makedoonia ja Kreeka Korintosesse, kuhu ta jäi vendade juurde 18 kuuks. Sealt suundus ta 52. aastal Efesose kaudu oma reisi lähtepunkti Süüria Antiookia poole ning jõudis sinna veel samal aastal (Ap. t. 16:8, 11, 12; 17:15; 18:1, 11, 18—22).
3 Kus ja millal kirjutas Paulus kirja galaatlastele? Kahtlemata kirjutas ta selle niipea, kui kuuldused judaiseerijate tegevusest tema kõrvu jõudsid. Ta võis sel ajal olla kas Korintoses, Efesoses või Süüria Antiookias. Ta võis vabalt kirjutada selle kirja oma 18-kuise viibimise ajal Korintoses aastatel 50—52, kuna selle aja jooksul võisid küll teated Galaatiast temani jõuda. Efesos ei ole tõenäoline kirjutamiskoht, kuna seal peatus ta ainult lühikest aega. Ent seejärel ta ’viibis mõnd aega’ Süüria Antiookias, ilmselt 52. aasta suvel. Kuna selle linna ja Väike-Aasia vahel oli hea ühendus, on võimalik, et ta sai sõnumi judaiseerijate kohta just seal olles. Kui see oli nii, kirjutas ta kirja galaatlastele sel ajal Süüria Antiookias viibides (Ap. t. 18:23).
4 Kirjas öeldakse Pauluse kohta, et ta on ”apostel, mitte inimeste poolt valitud ega ühegi inimese kaudu, vaid Jeesuse Kristuse ja Jumala Isa läbi”. See kiri avaldab ka mitmeid fakte Pauluse elu ja apostliameti kohta, mis tõendavad, et apostlina tegi ta koostööd Jeruusalemmas olevate apostlitega ning et tal oli isegi autoriteeti noomida ühte teist apostlit, Peetrust (Gal. 1:1, 13—24; 2:1—14).
5 Millised faktid räägivad galaatlastele saadetud kirja autentsuse ja kanoonilisuse kasuks? Seda kirja on nimetanud oma kirjutistes Eirenaios, Clemens Aleksandriast, Tertullianus ja Origenes. Lisaks on see olemas sellistes tähtsates piiblikäsikirjades nagu Siinai käsikiri, Aleksandria käsikiri, Vatikani käsikiri nr 1209, Codex Ephraemi Syri rescriptus, Codex Bezae ning Chester Beatty papüürus nr 2 (P46). Lisaks on see täielikult kooskõlas ülejäänud Kristlike Kreeka Kirjadega ning ka Heebrea Kirjadega, millele selles tihti viidatakse.
6 Oma jõulises ja löövas kirjas Galaatia kogudustele tõestab Paulus 1) et ta on õige apostel (fakt, mida judaiseerijad olid üritanud kahtluse alla seada) ning 2) et õigeks saadakse usust Kristus Jeesusesse, mitte Seaduse tegudest, mistõttu pole kristlastel tarvis lasta end ümber lõigata. Kui üldiselt oli Paulusel tavaks lasta oma läkitused üles tähendada kellelgi teisel, siis galaatlastele kirjutas ta ”suurte tähtedega . . . oma käega” (6:11). Paulus rääkis selles kirjas asjadest, mis olid olulised nii talle endale kui galaatlastele. Kiri galaatlastele õhutab hindama vabadust, mis tõsikristlastel on Jeesus Kristuse kaudu.
MILLE POOLEST KASULIK
14 Kiri galaatlastele annab teada, et Paulus oli olnud äge tagakiusaja, kellest sai tarmukas rahvaste apostel — kes oli alati valmis võitlema oma vendade huvides (1:13—16, 23; 5:7—12). Paulus näitas oma eeskujuga, et ülevaataja peaks probleemide käsitlemiseks kiiresti tegutsema ning purustama valed arutlused loogika ja Pühakirja abil (1:6—9; 3:1—6).
15 See kiri oli Galaatia kogudustele kasulik, kuna selles näidati selgelt, milline vabadus on neil Kristuses, ja seati halba valgusse need, kes moonutasid head sõnumit. Selles tehti selgeks, et inimene mõistetakse õigeks usust ning et ümberlõikamine ei ole enam pääste saamiseks vajalik (2:16; 3:8; 5:6). Lükates kõrvale lihaliku vahetegemise, ühendas see koguduse juute ja mittejuute. Seaduse alt vabaks saamine ei tohtinud aga ajet anda lihahimudele, sest endiselt kehtis põhimõte: ”Armasta oma ligimest nagu iseennast!” See on üheks kristlaste juhtmõtteks tänapäevani (5:14).
16 Pauluse kiri aitas galaatlasi mitmes õpetuslikus küsimuses seeläbi, et seal tuuakse mõjusaid näiteid Heebrea Kirjadest. Seal on inspireeritud selgitus tekstile Jesaja 54:1—6, milles antakse teada, et Jehoova naine on ”see Jeruusalemm, mis on ülal”. Samuti on selgitatud, mille võrdluskujudeks olid Haagar ja Saara, ning näidatud, et Jumala tõotuste pärijaiks on need, kelle Kristus on vabastanud, mitte aga need, kes jäävad Seaduse orjusse (Gal. 4:21—26; 1. Moos. 16:1—4, 15; 21:1—3, 8—13). Selgelt on näidatud, et seaduseleping mitte ei muutnud kehtetuks Aabrahamiga tehtud lepingut, vaid lisati sellele juurde. Ja osutatakse ka sellele, et ajavahemik nende kahe lepingu sõlmimise vahel oli 430 aastat, mis on oluline fakt Piibli kronoloogia seisukohast (Gal. 3:17, 18, 23, 24). Ülestähendust neist asjust on hoitud alal kristlaste usu kinnitamiseks tänapäevani.
17 Mis kõige tähtsam, kiri galaatlastele määratleb üheselt ära Kuningriigi Seemne, kelle tulemist ootasid kõik prohvetid. ”Tõotused aga on öeldud Aabrahamile ja tema seemnele . . . , kes on Kristus.” Need, kes usu läbi Kristus Jeesusesse saavad Jumala poegadeks, saavad samuti selle seemne osaks. ”Kui te aga olete Kristuse päralt, siis tähendab see, et te olete Aabrahami seeme ja pärijad tõotuse järgi” (3:16, 29, UT 1989). Kuningriigi pärijad ja ka nende kaastöölised peaksid järgima galaatlastele antud suurepäraseid nõuandeid. ”Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Püsige siis selles.” ”Kui me teeme head, siis ärgem tüdigem, sest me saame omal ajal lõigata, kui me ei väsi.” ”Tehkem head kõikidele, aga kõige enam usukaaslastele!” (5:1; 6:9, 10.)
18 Ja lõpuks on selles kirjas ka range hoiatus, et need, kes teevad liha tegusid, ”ei päri Jumala riiki”. Seepärast pöördugu kõik ära maailma saastast ja riidudest ning võtku oma südameasjaks tuua esile vaimu vilja, milleks on ”armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, heatahtlikkus, ustavus, tasadus, kasinus” (5:19—23).