Piibli 49. raamat — Kiri efeslastele

Kirjutaja: Paulus

Kirjutamiskoht: Rooma

Kirjutamine lõpetati: u 60—61 m.a.j

KUJUTLE, et oled vangistatud: sind kiusatakse taga su innuka kristliku misjonitöö tõttu. Mida sa ette võtad, nüüd kus sa ei saa enam reisida ja külastada kogudusi, et neid usus kinnitada? Kas ei võiks sa kirjutada neile, kes su kuulutustöö kaudu on kristlaseks saanud? Vahest nad mõtlevadki, kuidas sul läheb, ja vajaksid julgustust? Muidugi! Niisiis hakkad sa kirjutama. Just seda tegi apostel Paulus, kui ta oli esimest korda Roomas vangistuses umbes aastatel 59—61. Ta oli nõudnud keisri kohut ning viibis seda oodates vahi all. Siiski oli tal teatud määral tegutsemisvabadust. Paulus kirjutas oma kirja efeslastele arvatavasti aastal 60 või 61 ning ta saatis selle teele Tühhikosega, kel oli kaaslaseks Oneesimos (Efesl. 6:21; Kol. 4:7—9).

² Paulus annab juba kõige esimese sõnaga teada, et tema on selle kirja kirjutaja, ning neli korda vihjab ta endale kui ”vangile Issanda pärast” (Efesl. 1:1; 3:1, 13; 4:1; 6:20). Püüded tõestada, nagu poleks Paulus seda kirja kirjutanud, on liiva jooksnud. Kolmanda sajandi algusest pärinevast Chester Beatty papüüruse nr 2 (P⁴⁶) koodeksist sisaldavad 86 lehte Pauluse kirju. Nende hulgas on ka kiri efeslastele, millest järeldub, et see arvati tol ajal tema kirjade hulka.

³ Varajased kirikuajaloolased kinnitavad, et selle kirja kirjutas Paulus ning et see oli suunatud efeslastele. Näiteks teisel sajandil tsiteeris Eirenaios kirjakohta Efeslastele 5:30 selliselt: ”Nagu õnnis Paulus ütleb kirjas efeslastele, et me oleme tema ihu liikmed.” Tema kaasaegne Clemens Aleksandriast tsiteeris kirjakohta Efeslastele 5:21, öeldes: ”Ka kirjas efeslastele ta kirjutab: olge allaheitlikud üksteisele Jumala kartuses.” Origenes, kes kirjutas kolmanda sajandi algupoolel, tsiteeris kirjakohta Efeslastele 1:4, öeldes: ”Aga apostelgi kasutab kirjas efeslastele samasugust keelt, kui ta ütleb: kes on valinud meid enne maailma rajamist.”a Samuti arvab selle kirja Piibli kaanoni hulka Eusebios (u 260—342), kes oli veel üks algkristluse ajaloo tundja, ning tegelikult viitab enamik varajasi kirikuajaloolasi sellele kirjale kui inspireeritud Pühakirja osale.b

⁴ Chester Beatty papüürus ning käsikirjad Codex Vaticanus ja Codex Sinaiticus jätavad 1. peatüki 1. salmist välja sõna ”Efesoses” ega näita seega, kellele konkreetselt on kiri suunatud. See fakt koos asjaoluga, et kiri ei sisalda tervitusi Efesoses elavatele üksikisikutele (kuigi Paulus seal kolm aastat tööd tegi), on pannud mõningaid oletama, et kiri võis olla suunatud mujale või siis et tegu oli ringkirjaga kõigile Väike-Aasia kogudustele, nende hulgas Efesose kogudusele. Enamik käsikirju siiski sisaldab sõna ”Efesoses”, ja nagu öeldud, tunnustasid varajased kirikuajaloolased, et see kiri oli adresseeritud efeslastele.

⁵ Natuke taustteavet aitab meil mõista selle kirja eesmärki. Meie ajaarvamise esimesel sajandil oli Efesos kuulus oma nõiakunsti, astroloogia ja viljakusjumalanna Artemise kultuse poolest.c Selle jumalanna kuju asus keset uhket templit, mida peeti üheks seitsmest antiikmaailma imest. Nagu selgus 19. sajandil tehtud väljakaevamistel, oli tempel ehitatud umbes 73 meetri laiusele ja 127 meetri pikkusele alusele. Hoone ise oli ligikaudu 50 meetrit lai ja 105 meetrit pikk. Sellel oli 100 umbes 17 meetri kõrgust marmorsammast. Katus oli kaetud suurte valgete marmorplaatidega. Marmorplokkide vahel olevat mördi asemel kasutatud kulda. Tempel meelitas ligi huvireisijaid kogu maailmast ning pühade ajal kubises linn sadadest tuhandetest külastajatest. Efesose hõbesepad ajasid õitsvat äri, müües palveränduritele suveniiridena hõbedast Artemise templi kujukesi.

⁶ Oma teisel misjonireisil tegi Paulus Efesoses lühikese vahepeatuse, et seal kuulutada, ning jättis Akvila ja Priskilla sinna tööd jätkama (Ap. t. 18:18—21). Ta tuli taas Efesosse oma kolmandal misjonireisil olles ning jäi sinna umbes kolmeks aastaks, kuulutades ja õpetades paljudele ”usuteed” (Ap. t. 19:8—10, P 1997; Ap. t. 20:31). Paulus tegi Efesoses kõvasti tööd. A. E. Bailey kirjutab raamatus ”Daily Life in Bible Times”: ”Paulusel oli tavaks teha oma palgatööd päikesetõusust kuni kella üheteistkümneni enne lõunat (Ap. t. 20:34, 35), mis ajaks Türannos oli õpetamise lõpetanud; kella üheteistkümnest kuni neljani pärastlõunal jutlustada auditooriumis, pidada koosolekuid koos abilistega . . . ja viimaks kuulutada evangeeliumit majast majja kella neljast kuni hilisõhtuni (Ap. t. 20:20, 21, 31). Jääb vaid imestada, millal ta leidis aega söömiseks ja magamiseks.” (1943, lk 308.)

⁷ Innukalt kuulutustööd tehes taunis Paulus kujude kummardamist. See ajas vihale kujude valmistajad ja müüjad, nagu näiteks hõbesepp Demeetriuse, ning tekkinud mürgli tõttu pidi Paulus lõpuks linnast lahkuma (Ap. t. 19:23—20:1).

⁸ Olles vangistuses, mõtleb Paulus sellele, milliste probleemidega tuleb Efesose kogudusel toime tulla keset paganliku religiooni austajaid ning aukartustäratava Artemise templi ligidal elades. Seepärast toob Paulus nende võitud kristlaste jaoks kohase näite, öeldes, et nad ise on ”püha tempel”, milles elab Jehoova oma vaimu kaudu (Efesl. 2:21). Efeslastele võis mõjuda väga innustavalt ja rõõmustavalt neile avaldatud püha saladus Jumala juhtimise kohta (tema viisi kohta korraldada oma majapidamist), mis hõlmab ühtsuse ja rahu taastamist Jeesus Kristuse kaudu (1:9, 10). Paulus toonitab juutide ja mittejuutide ühtekuuluvust Kristuses. Ta õhutab üksmeelele ja ühtsusele. See taustteave peaks meil aitama mõista selle kirja eesmärki, väärtust ja ilmselget inspireeritust.

MILLE POOLEST KASULIK

¹⁶ Kiri efeslastele puudutab peaaegu igat kristliku elu tahku. Praegusaja valusate probleemide ja seadusvastaste tegude tulva silmas pidades on Pauluse praktilised nõuanded suureks kasuks neile, kes soovivad elada Jumalale meelepärast elu. Kuidas peaks lapsed käituma oma vanematega ja vanemad oma lastega? Millised kohustused on mehel oma naise ees ja naisel oma mehe ees? Mida peavad koguduse liikmed tegema, et nad kõik võiksid selles kurjas maailmas elades armastust ja kristlikku puhtust alal hoida? Pauluse nõuandeid saab rakendada kõigi nende küsimuste puhul ning ta näitab, mida õigupoolest tähendab riietuda uue, kristliku isiksusega. Uurides kirja efeslastele, võivad kõik selgelt mõista, milline on Jumalale meelepärane isiksus, ”kes Jumala sarnaseks on loodud tõelise õiguse ja pühaduse sisse” (4:24—32; 6:1—4; 5:3—5, 15—20, 22—33).

¹⁷ See kiri näitab ka, mis eesmärgil antakse koguduses ameteid ja ülesandeid. Eesmärk on see, ”et pühi inimesi täielikult valmistada abiliste tööle Kristuse ihu ülesehitamiseks”, et kõik saavutaksid küpsuse. Kui kristlane toimib kooskõlas koguduse korraldustega, saab ta ”armastuses kasvada kõiges selle sisse, kes on pea, Kristus” (4:12, 15).

¹⁸ Kiri efeslastele aitas algkristlastel paremini aru saada ”Kristuse saladusest”. Selles tehti selgeks, et koos usklike juutidega kutsutakse ka muust rahvusest inimesi olema ”tõotuse kaaspärijad ja sama ihu liikmed ja kaasosalised Kristuses Jeesuses evangeeliumi kaudu”. Juute ja paganaid eraldav vahesein, ”käskude Seadus”, oli kaotatud ning Kristuse vere kaudu olid kõik saanud pühade kaaskodanikeks ja Jumala kodakondseteks. Terava kontrastina paganlikule Artemise templile ehitati neid koos Kristus Jeesusega ”pühaks templiks Issandas”, kus Jumal võiks elada oma vaimu kaudu (3:4, 6; 2:15, 21, P 1997).

¹⁹ Seoses püha saladusega kõneles Paulus veel ka selle korraldamisest, ”et Kristuses kokku võetaks kõik, mis on taevas [need, kes on valitud olema taevases Kuningriigis] ja mis on maa peal [need, kes saavad elu maa peal Kuningriigi alamatena]”. Nii tõstab ta esiplaanile Jumala võimsat eesmärki taastada rahu ja ühtsus. Sellega seoses palvetas Paulus efeslaste eest, kelle südame silmad olid valgustatud, et nad võiksid täielikult mõista, milliseks lootuseks on Jumal nad kutsunud, ning aduda, ”kui rikkalik on tema pärandi auhiilgus tema rahva seas”. Kindlasti ergutasid need sõnad efeslasi oma lootust ikka kalliks pidama. Veel tänapäevalgi ehitab kiri efeslastele kogudust üles, et ’me oleksime täidetud Jumala kõige täiusega’ (1:9—11, 18; 3:19).

[Allmärkused]