Tunnistuse andmine „kõigile rahvaile”

„Seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile, ja siis tuleb ots.” — MATTEUSE 24:14.

 1. Miks olid Jeesuse sõnad, mis on kirjas Matteuse 24:14, tema järelkäijatele kindlasti üllatuseks?

JEESUSE juutidest jüngrid olid nende ülaltoodud sõnade peale kindlasti väga üllatunud! Ainuüksi mõtegi sellest, et pühitsetud juudid lähevad rääkima „rüvedate” paganatega, ’teistest rahvastest inimestega’, oli juudile võõras, isegi vastik.a Kohusetundlikule juudile ei tulnud mõte mõne pagana majja minemisest pähegi! Nendel juutidest jüngritel oli Jeesuse, tema armastuse ja tema antud ülesande kohta veel palju õppida. Ja neil oli veel palju õppida ka Jehoova erapooletuse kohta. — Apostlite teod 10:28, 34, 35; 10:45, NW.

 2. a) Kui ulatuslikult on tunnistajad oma kuulutustööd teinud? b) Millised kolm põhitegurit on tunnistajate edule kaasa aidanud?

² Jehoova tunnistajad on kuulutanud head sõnumit paljude rahvaste hulgas, kaasa arvatud nüüdisaja Iisraelis, ning praegu kuulutavad nad seda suurema hulga rahvaste seas kui kunagi varem. Aastal 1994 teeb üle nelja ja poole miljoni tunnistaja kuulutustööd umbes 230 maal. Nad viivad huvitatud inimestega läbi umbes nelja ja poolt miljonit kodust piibliuurimist. Seda tehakse hoolimata eelarvamustest, mida tunnistajad kogu maailmas kohtavad, seda sageli selle tõttu, et ei teata, millised on nende õpetused ja ajendid. Nagu öeldi algkristlaste kohta, nii võib nendegi kohta öelda: „Sellest lahkusust on meil teada, et ta vastu räägitakse kõikjal.” (Apostlite teod 28:22, UT) Miks siis on nende kuulutustöö nii edukas olnud? On olemas vähemalt kolm tegurit, mis nende edule kaasa aitavad: Jehoova vaimu juhtimise järgimine, Kristuse praktiliste töömeetodite jäljendamine ja tulemusrikkaks suhtlemiseks õigete töövahendite kasutamine.

Jehoova vaim ja hea sõnum

 3. Miks me ei või saavutatuga kiidelda?

³ Kas Jehoova tunnistajad kiitlevad oma eduga, otsekui oleks see saavutatud tänu nende erilistele võimetele? Ei, sest nende kohta käivad Jeesuse sõnad: „Kui te olete kõik teinud, mis teid on kästud, siis öelge: me oleme kõlvatud sulased; me oleme teinud, mis meie kohus oli teha!” Pühendunud ja ristitud kristlastena on Jehoova tunnistajad vabatahtlikult võtnud enda peale kohustuse teenida Jumalat olenemata sellest, millised on nende isiklikud olud. Mõnedele tähendab see täisaegset teenistust misjonäridena või vabatahtlike töölistena harubüroodes ja trükikodades, kus trükitakse meie kristlikke väljaandeid. Teised osalevad sellise kristliku valmisoleku tõukel religioossete rajatiste ehitamises, pioneerteenijatena täisaegses kuulutamises või osaajaliselt hea sõnumi kuulutamises kohalike koguduste kuulutajatena. Kellelgi meist pole õigust hoobelda sellega, et me täidame oma ülesanded, „mis meie kohus oli teha”. — Luuka 17:10; 1. Korintlastele 9:16.

 4. Kuidas on kristlikule kuulutustööle osutatavast ülemaailmsest vastuseisust üle saadud?

⁴ Kogu oma edu oleme saavutanud tänu Jehoova vaimule ehk tegevale jõule. Tänapäeval võib öelda sama kindlalt kui prohvet Sakarja päevil: „See on Jehoova sõna, mis on öeldud Serubbaabelile: ei väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Jehoova!” Niisiis ei ületata tunnistajate kuulutustööle osutatavat ülemaailmset vastuseisu mitte inimeste pingutuste, vaid Jehoova juhtimise ja kaitse abil. — Sakarja 4:6.

 5. Millist osa etendab Kuningriigi sõnumi levitamises Jehoova?

⁵ Nende kohta, kes Kuningriigi sõnumi vastu võtavad, ütles Jeesus: „Prohvetite raamatuis on kirjutatud: nad kõik peavad olema Jumala poolt õpetatud! Igaüks, kes on Isalt kuulnud ja on õppinud, tuleb minu juurde. . . . Ükski ei või tulla minu juurde, kui temale seda ei ole andnud minu Isa!” (Johannese 6:45, 65) Jehoova võib näha, mis on inimese südames ja mõistuses, ja ta tunneb neid, kes tema armastusele tõenäoliselt soodsat vastukaja osutavad, kuigi nad teda ehk veel ei tunne. Ta kasutab selle ainulaadse kuulutustöö juhtimiseks ka ingleid. Seepärast nägi Johannes nägemuses ka ingleid tööst osa võtmas ning kirjutas: „Ma nägin teist inglit lendavat kesktaeva kohal; sellel oli igavene evangeelium, et armuõpetust kuulutada neile, kes elavad maa peal, ja kõigile rahvahõimudele ja suguharudele ja keeltele ja rahvastele.” — Ilmutuse 14:6.

Teadlikud oma vaimsetest vajadustest

 6. Milline hoiak peab inimesel kindlasti olema, et ta hea sõnumi vastu võtaks?

⁶ Jeesus rääkis veel ühest tegurist, mis mõjutab seda, kas Jehoova annab inimesele võimaluse hea sõnumi vastuvõtmiseks: „Õnnelikud on need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest, sest neile kuulub taevaste kuningriik.” (Matteuse 5:3, NW) Inimene, kes on enesega rahul või kes ei otsi tõde, ei saa oma vaimsetest vajadustest teadlikuks. Tema mõtlemine on ainult materiaalne, lihalik. Enesega rahulolemine saab talle takistuseks. Niisiis, kui paljud, keda me majast majja käies kohtame, sõnumi tagasi lükkavad, peame võtma arvesse kõiki põhjusi, miks inimene võis selliselt reageerida.

 7. Miks ei võta paljud tõde vastu?

⁷ Paljud keelduvad kuulamast seetõttu, et nad hoiavad kangekaelselt kinni oma vanemate religioonist ning ei taha vestelda. Teisi tõmbab nende isiksusele sobiv religioon — mõned eelistavad müstikat, teisi huvitab emotsionaalsus, kolmandad näevad oma kirikut seltskondliku klubina. Paljud on tänapäeval valinud sellise elustiili, mis on Jumala normidega vastuolus. Võib-olla elavad nad ebamoraalset elu ja ütlevad sellepärast: „Ma ei ole huvitatud.” Mõned peavad end haritud teadusinimesteks ja heidavad Piibli kõrvale sellepärast, et nende arvates on see liiga lihtne ja naiivne. — 1. Korintlastele 6:9—11; 2. Korintlastele 4:3, 4.

 8. Miks ei tohiks see, kui sõnum tagasi lükatakse, meie innukust vähendada? (Johannese 15:18—20)

⁸ Kas peaks see, et enamik sõnumi tagasi lükkab, vähendama meie usku ja innukust selle elupäästva kuulutustöö tegemisel? Me võime saada lohutust Pauluse sõnadest roomlastele: „Mis sellest, kui mõned olid uskmatud? Ega siis nende uskmatu meel tee tühjaks Jumala ustavust? Mitte sugugi! Kindel on, et Jumal on tõemeelne, olgugi, et iga inimene on valelik, nagu on kirjutatud: ’Et sa oleksid õiglane oma sõnades ja võit jääks sinule, kui sinuga kohtus käiakse!’ ” — Roomlastele 3:3, 4.

9., 10. Millised tõendid näitavad, et paljudes maades on vastuseisust üle saadud?

⁹ Me võime saada julgustust ka sellest, mis on toimunud kogu maailmas paljudes sellistes maades, mis paistsid kord väga viljatutena, kuid kus on aja jooksul täiesti vastupidiseid tulemusi saadud. Jehoova ja inglid teadsid, et seal leidub hea südamega inimesi — kuid Jehoova tunnistajad pidid oma kuulutustöös järjekindlad ja püsivad olema. Mõtle näiteks mõnele maale, kus katoliiklus näis 50 aastat tagasi olevat ületamatu takistus: Argentina, Brasiilia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kolumbia, Mehhiko ja Portugal. Aastal 1943 oli tunnistajaid vähe — kogu maailmas vaid 126000, kellest 72000 oli Ameerika Ühendriikides. Teadmatus ja eelarvamused tunnistajate suhtes tundusid kivimüürina, millest on võimatu läbi murda. Kuid tänapäeval on need maad parimate kuulutustöö tulemustega riikide seas. Sama käib paljude endiste kommunistlike maade kohta. Seda näitab 1993. aastal Ukrainas Kiievis toimunud konvendil ristitute arv — 7402.

¹⁰ Milliseid meetodeid on tunnistajad kasutanud, et head sõnumit oma ligimestele edasi anda? Kas nad on materiaalsete vahenditega mõjutanud teisi oma usku pöörduma, nagu mõned arvavad? Kas nad on käinud ainult vaeste ja harimatute juures, nagu teised väidavad?

Edukad meetodid hea sõnumi edasiandmiseks

11. Millise hea eeskuju Jeesus oma kuulutustöös andis? (Vaata Johannese 4:6—26.)

¹¹ Jeesus ja tema jüngrid andsid eeskuju, mida tunnistajad inimeste jüngriteks tegemise töös tänini järgivad. Jeesus käis kõikjal, kus leidus inimesi, olid need siis rikkad või vaesed: kodudes, avalikes kohtades, järvekallastel, mägedes ja isegi sünagoogides. — Matteuse 5:1, 2; 8:14; Markuse 1:16; Luuka 4:15.

12., 13. a) Kuidas oli Paulus kristlastele eeskujuks? b) Kuidas on Jehoova tunnistajad Pauluse eeskuju järginud?

¹² Oma kuulutustöö kohta võis apostel Paulus õigusega öelda: „Te teate, kuidas ma esimesest päevast, kui ma tulin Aasiasse, kõige selle aja olin teie juures, teenides Issandat . . . ; kuidas ma teie eest ei pidanud salajas midagi, mis teile tarvis oli, et oleksin selle jätnud teile kuulutamata ega oleks teid õpetanud avalikult ja kodasid mööda [„majast majja”, NW].” — Apostlite teod 20:18—20.

¹³ Jehoova tunnistajaid tuntakse kogu maailmas selle poolest, et nad apostlite eeskujul majast majja kuulutavad. Selle asemel et kasutada kalleid ja pinnapealseid telejumalateenistusi, mis inimestega isiklikku kontakti ei võimalda saada, lähevad tunnistajad inimeste juurde, olgu need siis rikkad või vaesed, ja räägivad nendega isiklikult. Nad tahavad vestelda Jumalast ja tema Sõnast.b Nad ei püüa koguda riisikristlasi, jagades materiaalseid meelitusi. Neile, kes on valmis arutlema, näitavad nad, et inimkonna probleemide ainuke tõeline lahendus on Jumala Kuningriigi valitsus, mis meie maa olukorrad paremaks muudab. — Jesaja 65:17, 21—25; 2. Peetruse 3:13; Ilmutuse 21:1—4.

14. a) Kuidas on paljud misjonärid ja pioneerid tööle kindla aluse rajanud? b) Mida me õpime Jehoova tunnistajate kogemusest Jaapanis?

¹⁴ Et saada töö tehtud võimalikult paljudes maades, on misjonärid ja pioneerid paljudes riikides teed rajanud. Nad on tööle aluse pannud ja seejärel on kohalikud tunnistajad põhitöö teinud. Seega pole kuulutustöö jätkamiseks ja selle heaks korraldamiseks pidanud sinna minema suurel hulgal tunnistajaid teistest riikidest. Üks silmapaistev näide selle kohta on Jaapan. 1940-ndate aastate lõpul läksid sinna peamiselt Austraal-Aasiast ning Inglismaalt tulnud misjonärid, õppisid ära keele, võtsid omaks selle sõjajärgse aja pisut algelise eluolu ja alustasid majast majja kuulutamist. Teise maailmasõja ajal oli tunnistajate töö Jaapanis keelu all ja neid kiusati taga. Seetõttu leidsid misjonärid saabumisel eest vaid väikse hulga tegutsevaid jaapanlastest tunnistajaid. Kuid nüüdseks on seal üle 187000 kuulutaja ja 3000 koguduse! Mis oli nende esialgse edu saladus? Üks üle 25 aasta seal teeninud misjonär ütles: „Kõige tähtsam oli õppida inimestega rääkima. Nende keelt osates suutsime nendega ühte sulada, nende eluviisist aru saada ja seda mõista. Pidime näitama, et me armastame jaapanlasi. Püüdsime alandlikult saada kohaliku ühiskonna osaks, seda muidugi oma kristlike väärtushinnangute suhtes kompromissi tegemata.”

Ka kristlik käitumine annab tunnistust

15. Kuidas on tunnistajad kristlikku käitumist ilmutanud?

¹⁵ Kuid inimesed pole avaldanud soodsat vastukaja mitte ainult Piibli sõnumile. Nad on näinud kristlust ka tegelikus elus toimimas. Nad on märganud tunnistajate omavahelist armastust, kooskõlalisust ja ühtsust ka kõige raskemates olukordades, nagu näiteks kodusõdade, suguharudevaheliste tülide ja etnilise vaenutsemise keskel. Tunnistajad on säilitanud kindla kristliku neutraalsuse kõikides konfliktides ning on järginud Jeesuse sõnu: „Uue käsusõna ma annan teile, et te üksteist peate armastama, nõnda nagu mina teid olen armastanud; et teiegi üksteist armastaksite! Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” — Johannese 13:34, 35.

16. Milline kogemus näitab, kuidas tegelikus elus ilmutati kristlikku armastust?

¹⁶ Ligimesearmastust ilmestab näide ühest vanemast mehest, kes kirjutas kohalikule ajalehele „Härra ja proua Toredast”. Ta selgitas, et tema naabrid olid tema naise surma aegu tema vastu väga lahked. „Tema kadumisest alates . . . on nad olnud fantastilised,” kirjutas ta. „Sellest alates on nad mu ’lapsendanud’, . . . tehes igasuguseid majapidamistöid ja aidates mul lahendada probleeme, millega üks 74-aastane pensionär tegelema peab. Selle teeb veel ebatavalisemaks tõsiasi, et nemad on mustad, mina valge. Nemad on Jehoova tunnistajad, mina kunagine katoliiklane.”

17. Millist teguviisi me peaksime vältima?

¹⁷ See kogemus näitab, et me võime anda tunnistust mitmel moel, kaasa arvatud oma igapäevase käitumisega. Tegelikult on nii, et kui meie käitumine pole kristlik, on meie teenimine variserlik, tulemusteta. Me ei taha olla nende sarnased, kelle kohta Jeesus ütles: „Kõike nüüd, mis nad iganes teile ütlevad, seda tehke ja pidage, aga nende tegude järgi ärge tehke, sest nad ütlevad küll, aga ei tee.” — Matteuse 22:37—39; 23:3.

Orjaklass varustab meid õigete töövahenditega

18. Kuidas on piibliline kirjandus meile ausa südamega inimeste aitamisel abiks?

¹⁸ Veel üks tähtis vahend hea sõnumi kuulutamisel kõigile rahvastele on olnud Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühingu poolt välja antud piibliline kirjandus. Meil on raamatuid, brošüüre, traktaate ja ajakirju, mis võivad anda vastused peaaegu kõigile küsimustele, mida siirad inimesed esitavad. Kui me kohtame muhameedlast, hindut, budisti, taoisti või juuti, saame kasutada mitmeid neile mõeldud raamatuid, brošüüre või traktaate, et alustada vestlust ja võib-olla isegi piibliuurimist. Kui evolutsiooni pooldaja esitab küsimusi loomise kohta, võime kasutada raamatut Life—How Did It Get Here? By Evolution or by Creation? (Elu maa peal — kas evolutsiooni või loomise tulemus? vene keeles). Kui mõni noor inimene küsib: „Mis on elu eesmärk?”, võime kasutada brošüüri Mis on elu eesmärk? Kuidas sa võid seda leida? Kui kellelegi teevad suurt muret isiklikud probleemid — depressioon, kurnatus, vägistamine või lahutus —, on meil ajakirju, kus on neid teemasid praktiliselt käsitletud. Ustav orjaklass, kes Jeesuse ennustuse kohaselt annab ’rooga õigel ajal’, täidab tõepoolest oma ülesannet. — Matteuse 24:45—47.

19., 20. Kuidas on Kuningriigi töö Albaanias hoogustunud?

¹⁹ Kuid kõigi rahvasteni jõudmiseks on olnud vaja seda kirjandust välja anda paljudes keeltes. Kuidas on suudetud tõlkida Piiblit ja piiblilist kirjandust rohkem kui 200 keelde? Kui vaadelda lühidalt üht näidet, Albaaniat, võime näha, kuidas on ustaval ja mõistlikul orjaklassil õnnestunud viia head sõnumit edasi suurtest raskustest hoolimata ja ilma tänapäevase nelipühita, mis võimaldaks keeli koheselt osata. — Apostlite teod 2:1—11.

²⁰ Vaid mõni aasta tagasi peeti Albaaniat ainsaks tõeliselt ateistlikuks kommunistlikuks riigiks. Ajakirjas National Geographic öeldi 1980. aastal: „Albaania keelustab [religiooni], olles kuulutanud end 1967. aastal ’esimeseks ateistlikuks riigiks maailmas’. . . . Albaania uus põlvkond tunneb ainult ateismi.” Nüüd, mil kommunism on taandunud, avaldavad albaanlased, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest, Jehoova tunnistajate kuulutustööle soodsat vastukaja. Aastal 1992 moodustati Tiranas itaalia ja inglise keelt valdavatest noortest tunnistajatest väike tõlkemeeskond. Väljaõppe saanud vennad käisid teistest riikidest neile õpetamas, kuidas albaaniakeelset teksti sülearvutitesse sisestada. Nad hakkasid tõlkima traktaate ja Vahitorni. Kogemuste kasvades tõlgivad nad nüüd teisigi väärtuslikke piiblilisi väljaandeid. Praegu on sellel väiksel maal (rahvaarvuga 3262000) umbes 200 tegevat tunnistajat ning aastal 1994 käis Mälestusõhtul 1984 inimest.

Meil kõigil on kohustus

21. Millisel ajaperioodil me elame?

²¹ Maailma sündmused on jõudmas haripunkti. Kui mõelda kuritegevuse ja vägivalla kasvule, piirkondlikes sõdades toimepandavatele mõrvadele ja vägistamistele, lokkavale moraalitusele ja selle viljadele — seksuaalsel teel edasikanduvatele haigustele — ning seadusliku võimu trotsimisele, näib maailm muutuvat anarhiliseks, juhitamatuks. Me elame ajaperioodil, mis sarnaneb Veeuputusele eelnenud ajaga, mida kirjeldatakse 1. Moosese raamatus: „Kui Jehoova nägi, et inimese kurjus maa peal oli suur ja kõik ta südame mõtlemised iga päev üksnes kurjad, siis Jehoova kahetses, et ta inimese oli teinud maa peale, ja ta süda valutas.” — 1. Moosese 6:5, 6; Matteuse 24:37—39.

22. Milline kristlik kohustus on kõigil Jehoova tunnistajatel?

²² Täpselt nagu Noa päevilgi, asub Jehoova varsti tegutsema. Kuid oma õigluses ja armastuses tahab ta, et kõigepealt kuulutataks kõigile rahvaile head sõnumit ja hoiatussõnumit. (Markuse 13:10, NW) Selles suhtes on Jehoova tunnistajatel üks kohustus: leida üles need, kes väärivad Jumala rahu, ja õpetada neile tema rahumeelseid teguviise. Varsti, Jumala määratud ajal, viiakse meile usaldatud kuulutustöö tegemine edukalt lõpule. „Siis tuleb ots.” — Matteuse 10:12, 13; 24:14; 28:19, 20.

[Allmärkused]

Kas sa mäletad?

◻ Milline edu on tunnistajaid kaasajal nende kuulutustöös saatnud?

◻ Miks paljud kristliku sõnumi tagasi lükkavad?

◻ Millist kuulutamismeetodit tunnistajad apostlite eeskujul kasutavad?

◻ Millised töövahendid on meil tulemusrikkaks teenistuseks olemas?

◻ Mida peab igaüks meist kooskõlas Markuse 13:10 öelduga tegema?

[Kast lk 19]

RIIK TUNNISTAJAID AASTAL 1943 AASTAL 1993

Argentina 374 102043

Brasiilia 430 366297

Filipiinid II maailmasõja ajast aruanne puudub 116576

Hispaania Tunnistajad ei tegutsenud veel 97595

Iirimaa 150? 4224

Itaalia II maailmasõja ajast aruanne puudub 201440

Kolumbia ?? 60854

Mehhiko 1565 380201

Peruu Tunnistajad ei tegutsenud veel 45363

Poola II maailmasõja ajast aruanne puudub 113551

Portugal Tunnistajad ei tegutsenud veel 41842

Prantsusmaa II maailmasõja ajast aruanne puudub 122254

Tšiili 72 44668

Uruguay 22 9144

Venetsueela Tunnistajad ei tegutsenud veel 64081

[Pilt lk 17]

Jehoova tunnistajate arv kasvab paljudes katoliiklikes maades, nagu näiteks Hispaanias

[Pildid lk 18]

Jehoova tunnistajad tegutsevad kõikide maailma rahvaste seas