Sa oled Jumala silmis väärtuslik!
„Ma olen sind igavese armastusega armastanud, seepärast olen ma sind heldusega tõmmanud.” — JEREMIJA 31:3, VP.
1. Kuidas erines Jeesuse suhtumine sellest, kuidas variserid temaaegsesse lihtrahvasse suhtusid?
NAD võisid seda tema silmadest näha. See mees, Jeesus, erines täielikult nende religioonijuhtidest, kuna tema hoolis neist. Ta tundis neile inimestele kaasa, sest nad „olid piinatud ja vintsutatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast”. (Matteuse 9:36) Nende religioonijuhid oleksid pidanud olema armastavad karjased, kes esindavad armastavat ja halastavat Jumalat. Kuid nad vaatasid lihtrahvale hoopis ülevalt alla kui tühipaljale rahvarämpsule — otsekui neetutele!a (Johannese 7:47—49; võrdle Hesekiel 34:4.) Kui võrrelda Jehoova suhtumist oma rahvasse taolise moondunud, pühakirjavastase hoiakuga, on need nagu öö ja päev. Ta ütles Iisraeli rahvale: „Ma olen sind armastanud igavese armastusega.” — Jeremija 31:3.
2. Kuidas püüdsid kolm kaaslast Hiiobit veenda, et ta on Jumala silmis väärtusetu?
2 Kuid variserid polnud esimesed, kes püüdsid Jehoova armsaid lambaid veenda, et need on väärtusetud. Mõtle Hiiobile. Jehoova meelest oli Hiiob õiglane ja laitmatu, kuid kolm „lohutajat” väitsid salakavalalt, et ta on ebamoraalne ja kuri ärataganeja, kes peab surema, ilma et temast jälgegi järele jääks. Nad kinnitasid, et kuna Jumal ei usalda isegi oma ingleid ja peab koguni taevast ebapuhtaks, ei hinda ta ka Hiiobi õiglust mitte sugugi! — Iiob 1:8; 4:18; 15:15, 16; 18:17—19; 22:3.
3. Milliseid vahendeid Saatan tänapäeval kasutab, panemaks inimesi uskuma, et nad on väärtusetud ega vääri armastust?
3 Veel tänapäevalgi kasutab Saatan sedasama ’kavalat rünnakut’, püüdes inimesi veenda, et keegi neid ei armasta ja et nad on väärtusetud. (Efeslastele 6:11) Tõsi küll, sageli kasutab ta kavalust, õhutades inimestes edevust ja uhkust. (2. Korintlastele 11:3) Kuid talle meeldib ka see, kui ta saab maha tallata kergesti haavatavate inimeste eneseväärikuse. See peab paika eriti just neil kriitilistel „viimsetel päevadel”. Paljud kasvavad üles perekondades, kus ei ole mitte mingisugust „loomupärast kiindumust”; paljud peavad iga päev raevukate, isekate ja kangekaelsete inimestega kokku puutuma. (2. Timoteosele 3:1—5, NW) Aastate jooksul kogetud julm kohtlemine, rassism, vihkamine või kurjus on neid inimesi ehk uskuma pannud, et nad on väärtusetud ega väärigi armastust. Üks mees kirjutas: „Ma ei armasta mitte kedagi, ja mitte keegi ei armasta ka mind. Mul on väga raske uskuda, et Jumal minust üldse hoolib.”
4., 5. a) Miks on inimese väärtusetuse idee Pühakirjaga vastuolus? b) Milline ohtlik tagajärg on sellel, kui me usume, et ükski meie pingutus ei ole mitte midagi väärt?
4 Idee, et inimene on väärtusetu, riivab otseselt Jumala Sõna tõe keskset õpetust — lunastust. (Johannese 3:16) Kui Jumal oli valmis maksma nii kõrget hinda — oma Poja kallihinnalise elu — selleks, et meile igavese elu võimalus osta, siis on kindel, et ta armastab meid ja meil on tema silmis kindlasti mingi väärtus!
5 Pealegi, kuidas see meilt küll julguse rööviks, kui meile tunduks, et Jumal ei tunne meie üle head meelt ja et ükski meie pingutus ei ole midagi väärt! (Võrdle Õpetussõnad 24:10.) Sellises negatiivses valguses võib isegi heade kavatsustega öeldud julgustav sõna — mis on mõeldud selleks, et aidata meil parandada Jumala teenistust seal, kus võimalik — hoopis hukkamõistuna tunduda. See näib kordavat meie endi sisemist veendumust, et ükskõik mida me ka ei teeks, ei ole sellest ikka küllalt.
6. Mis on parim vastumürk, kui keegi mõtleb endast äärmiselt negatiivselt?
6 Kui sinulgi on selliseid negatiivseid tundeid, ära heida meelt. Paljud meist on enda vastu aeg-ajalt ülemäära karmid. Ja pea meeles, Jumala Sõna on mõeldud selleks, et ’parandada’ ja ’lükata ümber tugevalt kindlustatud asjad’. (2. Timoteosele 3:16; 2. Korintlastele 10:4, NW) Apostel Johannes kirjutas: „Sellest me tunneme, et oleme tõe seest ja võime vaigistada tema ees oma südant, et kui meie süda meid hukka mõistab, Jumal on suurem kui meie süda ja teab kõik.” (1. Johannese 3:19, 20) Vaadelgem siis kolme viisi, kuidas Piibel õpetab meile, et Jehoova peab meid väärtuslikuks.
Jehoova hindab sind
7. Kuidas õpetas Jeesus kõigile kristlastele, kui hinnalised nad on Jumala silmis?
7 Esmalt õpetab Piibel otseselt, et me kõik oleme Jumala silmis hinnalised. Jeesus ütles: „Eks viis varblast müüda kahe veeringu eest? Ja ükski neist ei ole unustatud Jumala ees! Aga teie juuksekarvadki on kõik ära loetud! Ärge kartke, teie olete hinnalisemad kui palju varblasi!” (Luuka 12:6, 7) Noil päevil olid varblased kõige odavamad linnud, keda müüdi toiduks, kuid mitte ükski neist ei jäänud nende Loojale märkamata. Sellega rajab Jeesus aluse rabavale kontrastile: mis puutub inimestesse — kes on varblastest palju kordi hinnalisemad —, siis Jumal teab nende kohta igat pisematki asja. Meil oleksid otsekui juuksekarvadki ükshaaval üle loetud!
8. Miks on realistlik arvata, et Jehoova suudab meie juuksekarvadki üle lugeda?
8 Kas tõesti on juuksekarvadki üle loetud? Kui sa kahtled, kas see aspekt Jeesuse näitest on realistlik, siis mõtle sellele: Jumal mäletab oma sulaseid nii hästi, et ta suudab nad üles äratada — luues nad uuesti viimase kui üksikasjani, kaasa arvatud nende keerukas geneetiline kood ning kõik mälestused ja elukogemused, mis nad aastate jooksul on kogunud. Meie juuksekarvade (mida tavaliselt on umbes 100000) üle lugemine pole sellega võrreldes mingisugune eriline saavutus! — Luuka 20:37, 38.
Mida Jehoova meis näeb?
9. a) Millised on mõned omadused, mida Jehoova hindab? b) Miks sa arvad, et need omadused on tema silmis väärtuslikud?
9 Teiseks õpetab Piibel meile, mida Jehoova meis hindab. Otse öeldes meeldivad talle meie positiivsed omadused ja meie pingutused. Kuningas Taavet ütles oma pojale Saalomonile: „Jehoova uurib läbi kõik südamed ning mõistab kõiki mõtteid.” (1. Ajaraamat 28:9) Kui hea meel on Jumalal küll siis, kui ta uurib selles vägivaldses, vihkamisega täidetud maailmas miljardite inimeste südameid ja leiab ühe rahu, tõde ja õiglust armastava südame! (Võrdle Johannese 1:47; 1. Peetruse 3:4.) Mis juhtub siis, kui Jumal leiab südame, mis on täis armastust tema vastu, mis tahab teda tundma õppida ja seda tundmist teistelegi jagada? Tekstis Malakia 3:16 ütleb Jehoova meile, et ta kuulab neid, kes temast teistele räägivad, ja et tal on „mälestusraamat” kõigi nende tarvis, „kes kardavad Jehoovat ja austavad tema nime”. Need omadused on tema silmis väärtuslikud!
10., 11. a) Kuidas kalduvad mõned alahindama tõendeid, mis näitavad, et Jehoova peab nende häid omadusi hinnaliseks? b) Kuidas näitab Abija lugu, et Jehoova hindab ükskõik mil määral esinevaid häid omadusi?
10 Kuid süda, mis mõistab iseennast hukka, võib trotsida tõendeid, mis näitavad, et me oleme Jumala silmis hinnalised. See võib vahetpidamata sosistada: „Aga nii paljud teised on nende omaduste poolest minust hoopis eeskujulikumad. Kui pettunud Jehoova küll on, kui ta mind nendega võrdleb!” Jehoova ei võrdle oma sulaseid üksteisega, ta ei ole karm Jumal, kes jääb rahule vaid täiuslike saavutustega. (Galaatlastele 6:4) Ta uurib südameid väga põhjalikult ja peab hinnaliseks ükskõik mil määral esinevaid häid omadusi.
11 Näiteks siis, kui Jehoova andis teada oma otsuse, et kogu kuningas Jerobeami ärataganenud valitsejasugu hukatakse, pühitakse minema nagu „sõnnik”, laskis Ta vaid ühele kuningapojale, Abijale, korraliku matmispaiga anda. Miks? ’Temas leidub midagi head Jehoova, Iisraeli Jumala ees.’ (1. Kuningate 14:10, 13) Kas see tähendab, et Abija oli ustav Jehoova kummardaja? Mitte ilmtingimata, kuna ta suri, nii nagu kogu tema kuri perekondki. (5. Moosese 24:16) Kuid siiski hindas Jehoova seda „midagi head”, mida ta nägi Abija südames, ja ta ka tegutses sellele vastavalt. Teos Matthew Henry’s Commentary on the Whole Bible (Matthew Henry kommentaarid kogu Piiblile) märgib: „Kui kelleski peaks leiduma kasvõi natuke head, leitakse see üles — Jumal, kes seda otsib, näeb seda ja see meeldib talle, olgu seda ükskõik kui vähe.” Ja ära unusta, et isegi kui Jumal leiab mõnda head omadust sinus kasvõi vähesel määral, võib ta selle kasvama panna, kui sa teda ustavalt teenida püüad.
12., 13. a) Kuidas näitab Laul 139:3, et Jehoova hindab meie pingutusi? b) Mis mõttes võiks öelda, et Jehoova sõelub meie tegevust?
12 Samuti hindab Jehoova ka meie pingutusi. Laul 139:1—3 me loeme: „Jehoova, sa uurid mind läbi ja tunned mind! Sina tead, millal ma maha istun ja millal ma tõusen; sa mõistad kaugelt ära mu mõtted! Sa mõõdad ära mu käimise ja mu pikali-olemise, ja kõik mu teed on sulle tuttavad!” Seega on Jehoova teadlik kõigist meie tegemistest. Kuid ta on rohkem kui lihtsalt teadlik. Heebrea keelest tõlgitud väljend „kõik mu teed on sulle tuttavad” võib tähendada ka „sa kogud kõiki mu teid kui varandust” või „sa pead kõiki mu teid kalliks”. (Võrdle Matteuse 6:19, 20.) Aga kuidas saab Jehoova meie teid kalliks pidada, kui me niivõrd ebatäiuslikud ja patused oleme?
13 On huvitav, et heebreakeelne sõna, mida Taavet kasutas selle kohta, et Jehoova on tema käimised ja puhkeaja ’ära mõõtnud’, tähendas mõningate õpetlaste arvates sõna-sõnalt „sõelumist”. Üks teatmeteos ütleb: „See tähendab . . . kogu viljast kõigi aganate eraldamist, et kokku saaks kogutud kõik väärtuslik. Niisiis öeldakse siin seda, et Jumal nii-öelda sõelus teda. . . . Ta puistas laiali kõik aganad ehk selle, millel pole väärtust, ja hoolitses, et järele jääks ainult see, mis on tõeline ja tähtis.” Süda, mis mõistab iseennast hukka, võib meie tegemisi hoopis vastupidiselt sõeluda, hurjutades meid armutult minevikus tehtud vigade pärast ja jättes märkamata meie saavutused, nagu poleks neid ollagi. Kuid Jehoova andestab meie patud, kui me siiralt kahetseme ja püüame hoolega oma vigu mitte korrata. (Laul 103:10—14; Apostlite teod 3:19) Ta sõelub meie head teod välja ja peab neid meeles. Tegelikult mäletab ta neid igavesti, kui me talle ustavaks jääme. Tema peab meie heade tegude unustamist ülekohtuks, ja ta ei ole iialgi ülekohtune! — Heebrealastele 6:10.
14. Mis näitab, et Jehoova hindab meie tegevust kristlikus teenistuses?
14 Millised on mõned head teod, mida Jumal hindab? Nende hulka kuulub peaaegu kõik, mida me teeme tema Poja Jeesuse Kristuse eeskujul. (1. Peetruse 2:21) Seega on kahtlemata üks väga tähtis töö Jumala Kuningriigi hea sõnumi levitamine. Roomlastele 10:15 (UT) me loeme: „Kui kaunid on nende jalad, kes rõõmusõnumit häist asjust kuulutavad.” Kuigi me harilikult ehk ei mõtle, et meie tavalised jalad on „kaunid”, kasutas Paulus siin just sedasama sõna, millega kreekakeelses Septuagintas kirjeldatakse Rebekat, Raahelit ja Joosepit, kes kõik olid tuntud oma ilu poolest. (1. Moosese 26:7; 29:17; 39:6) Niisiis, kui me osaleme oma Jumala Jehoova teenistuses, on see tema silmis väga ilus ja väärtuslik. — Matteuse 24:14; 28:19, 20.
15., 16. Miks hindab Jehoova meie vastupidavust, ja kuidas tõstavad kuningas Taaveti sõnad Laul 56:9 seda tõsiasja esile?
15 Veel üks omadus, mida Jumal meis hindab, on vastupidavus. (Matteuse 24:13) Pea meeles, Saatan tahab, et sa pööraksid Jehoovale selja. Iga mööduv päev, mil sa jääd Jehoovale lojaalseks, aitab Saatana laimule järjekordse vastuse anda. (Õpetussõnad 27:11) Mõnikord ei ole sugugi lihtne vastu pidada. Tervisehäired, majanduslikud raskused, emotsionaalne kurnatus ja muud takistused võivad iga mööduva päeva katsumuseks muuta. Kui inimene peab vaatamata sellistele katsumustele vastu, on see Jehoova silmis veelgi väärtuslikum. Just sellepärast paluski kuningas Taavet Jehooval oma pisarad sümboolsesse „lähkrisse” koguda, küsides usalduslikult: „Eks need ole su raamatus?” (Laul 56:9) Tõesti, Jehoova peab kalliks ning mäletab kõiki meie pisaraid ja ka kannatusi, mida me talle lojaalseks jäädes talume. Needki on tema silmis väärtuslikud.
16 Kui selge see küll on, et nähes meie häid omadusi ja pingutusi, leiab Jehoova meist igaühest palju hinnalist! Ükskõik kuidas Saatana maailm meid ka kohelnud pole, peab Jehoova meid siiski väärtuslikuks ja osaks „kõikide rahvaste ihaldusväärsetest asjadest”. — Haggai 2:7, NW.
Mida Jehoova on teinud oma armastuse ilmutamiseks
17. Miks peaks Kristuse lunastusohver meid veenma, et Jehoova ja Jeesus armastavad meid kui üksikisikuid?
17 Kolmandaks teeb Jehoova palju ka selleks, et tõestada oma armastust meie vastu. Kindlasti annab Kristuse lunastusohver kõige jõulisema vastuse Saatana valele, et me oleme väärtusetud ega väärigi armastust. Me ei tohiks mitte kunagi unustada, et Jeesuse piinarikas surm piinapostil ja veelgi suurem piin, mida tundis Jehoova, nähes, kuidas suri tema armas Poeg, on tõendiks, et nad armastavad meid. Seejuures armastavad nad meid igaüht eraldi. Just seda apostel Paulus mõtleski, kui ta kirjutas: ’Jumala Poeg on mind armastanud ja on iseenese andnud minu eest.’ — Galaatlastele 2:20.
18. Mis mõttes tõmbab Jehoova meid Kristuse juurde?
18 Jehoova on tõestanud oma armastust meie vastu sellega, et ta aitab meil igaühel Kristuse lunastusohvrist kasu saada. Jeesus ütles Johannese 6:44: „Ükski ei või tulla minu juurde, kui teda ei tõmba Isa, kes mind on läkitanud.” Jehoova ise tõmbab meid oma Poja ning igavese elu lootuse poole kuulutustöö kaudu, mis jõuab meie kõigini, ja oma püha vaimu kaudu, mida Ta kasutab, et aidata meil oma piiratusest ja ebatäiuslikkusest hoolimata vaimseid tõdesid mõista ning ellu rakendada. Sellepärast saab Jehoova meie kohta öelda seda, mida ta ütles Iisraeli kohta: „Ma olen sind igavese armastusega armastanud, seepärast olen ma sind heldusega tõmmanud.” — Jeremija 31:3, VP.
19. Miks peaks palve-eesõigus meid veenma, et Jehoova armastab meid isiklikult?
19 Aga kõige vahetumalt võime Jehoova armastust kogeda ehk just palve-eesõiguse kaudu. Ta kutsub meid kõiki üles, et me ’palvetaksime lakkamata’ tema poole. (1. Tessalooniklastele 5:17) Ta kuulab meid! On teda ju nimetatud koguni „palve Kuuljaks”. (Laul 65:3, NW) Ta pole seda ülesannet andnud mitte kellelegi teisele, isegi mitte oma Pojale. Mõelda vaid: universumi Looja innustab meid talle palves lähenema, temaga vabalt rääkima. Sinu anumised võivad ajendada Jehoovat tegema koguni seda, mida ta ehk muidu poleks teinud. — Heebrealastele 4:16; Jakoobuse 5:16; vaata Jesaja 38:1—16.
20. Miks ei anna Jumala armastus meile mitte mingit ettekäänet ennast liiga tähtsaks pidada või egotistlik olla?
20 Need tõendid, et Jumal armastab ja hindab meid, ei anna ühelegi tasakaalukale kristlasele ettekäänet pidada ennast tähtsamaks, kui ta tegelikult on. Paulus kirjutas: „Selle armu läbi, mis mulle on antud, ma ütlen teile igaühele, et ta ei mõtleks üleolevalt selle kohta, mida tuleb mõelda [„ei arvaks endast rohkem, kui on vaja arvata”, NW], vaid mõtleks nõnda, et saaks arukaks sedamööda, kuidas Jumal igaühele usu mõõdu on jaganud.” (Roomlastele 12:3) Olgem siis terve mõistusega ja pidagem meeles, et kuigi me kogeme oma taevase Isa armastuse soojust, ei ole me Jumala heldust ära teeninud. — Võrdle Luuka 17:10.
21. Millisele saatanlikule valele tuleb meil pidevalt vastu panna, ja millise jumaliku tõe üle tuleb meil alati mõtiskleda?
21 Andku siis igaüks endast nii palju, kui suudab, et panna vastu kõigile ideedele, mida Saatan selles surevas vanas maailmas propageerib. See tähendab ka seda, et meil tuleb hüljata mõte, et me oleme väärtusetud või et keegi ei armasta meid. Kui elu selles süsteemis on sulle õpetanud, et sa oled „takistus”, mis on nii kõrge, et isegi Jumala ääretu armastus ei suudaks seda ületada, või et sinu heateod on nii tühised, et isegi Jumala kõikenägevad silmad ei suudaks neid märgata, või et sinu patud on nii suured, et isegi tema kallihinnalise Poja surm ei suudaks neid kinni katta, siis on sulle õpetatud valet. Hülga taolised valed täieliku vastikustundega, mida need tõesti väärivad! Pidagem alati meeles apostel Pauluse inspireeritud sõnu Roomlastele 8:38, 39: „Ma olen veendunud selles, et ei surm ega elu, ei inglid, ei vürstid, ei käesolev ega tulev, ei vägevad, ei kõrgus ega sügavus ega mingi muu loodu või meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas!”
[Allmärkus]
a Nad koguni tõukasid vaesed inimesed endast eemale, kasutades nende kohta põlastavat väljendit „ʽam-ha·ʼaʹrets” ehk „maarahvas”. Ühe õpetlase sõnul õpetasid variserid, et keegi ei tohiks vaeste kätte väärisesemeid usaldada, nende tunnistust usaldada, neid endale külla kutsuda ega neile külla minna, ka ei tohiks keegi neilt midagi isegi osta. Religioonijuhid ütlesid, et kui keegi peaks laskma oma tütrel mõne sellise inimesega abielluda, oleks see sama hea, kui ta jätaks tütre seotuna ja abituna metslooma meelevalda.
Mis sa arvad?
◻ Miks püüab Saatan meid uskuma panna, et me oleme väärtusetud ja et keegi ei armasta meid?
◻ Kuidas õpetas Jeesus, et Jehoova hindab meist igaühte?
◻ Kuidas me teame, et Jehoova peab meie häid omadusi väga kalliks?
◻ Kuidas me võime kindlad olla, et Jehoova peab meie pingutusi väärtuslikuks?
◻ Kuidas on Jehoova tõestanud oma armastust meie kui üksikisikute vastu?
[Pilt lk 13]
Jehoova märkab ja peab meeles kõiki, kes mõtlevad tema nimele