Jumala sõna õpetajaid innustati täitma oma ametit õigesti
VIIMASTE kuude jooksul on sajad tuhanded õpetajad tulnud kokku, et saada juhatust. Alates 2001. aasta maikuust on nad kogunenud sadadele Jehoova tunnistajate „Jumala sõna õpetajate” piirkonnakonventidele üle kogu maailma. Delegaate innustati õpetama iseennast, saama veelgi pädevamaks ja täitma oma õpetajaametit õigesti.
Kas ka sina käisid ühel sellisel konvendil? Kui jah, siis oled sa kindlasti tänulik selle suurepärase vaimse toidu eest, mida neil tõelise Jumala Jehoova kummardamise kokkutulekutel jagati. Vaadakem üheskoos taas üle selle konvendi õpetlik programm.
Esimene päev: inspireeritud Pühakiri on kasulik õpetuseks
Konvendijuhataja tervitas soojalt delegaate kõnega „Jumala sõna õpetajad, laske endid õpetada”. Jeesus Kristus õppis Jehoovalt, „Suurimalt Õpetajalt”, ja sai seeläbi ka ise Suureks Õpetajaks (Jesaja 30:20, UM; Matteuse 19:16). Kui me soovime edeneda Jumala Sõna õpetajatena, peame ka meie saama Jehoovalt õpetust.
Järgnes osa „Kuningriigi õpetustöö kannab head vilja”. Intervjuudes Jumala Sõna kogenud õpetajatega tõsteti esile inimeste jüngriteks tegemise töö rõõme ja õnnistusi.
Edasi tuli tegudele ajendav kõne „Meid innustavad „Jumala suured asjad””. Esimesel sajandil ajendasid Jumala Kuningriiki puudutavad „suured asjad” inimesi tegutsema (Apostlite teod 2:11). Ka meie võime ergutada inimesi tegudele, kui kuulutame selliseid „suuri asju” nagu Pühakirja õpetus lunastuse, ülesäratamise ja uue lepingu kohta.
Järgmine kõne „Leia rõõmu Jehoova õiglusest” oli kõigile julgustuseks (Laul 35:27). Meil aitab taotleda õiglust see, kui õpime armastama seda, mis on õiglane, ja vihkama seda, mis on halb, kui uurime Piiblit, seisame aktiivselt vastu kõigile vaimset kahju toovatele mõjutustele ja arendame alandlikkust. Need sammud on kaitseks laostava seltsingu, selle maailma materialistlike väärtushinnangute ning ebamoraalse ja vägivaldse meelelahutuse eest.
Võtmekõne pealkirjaga „Pädevad Jumala sõna õpetajad” tuletas meile meelde, et Jehoova teeb meist kõlblikud jumalateenijad oma Sõna, püha vaimu ja maise organisatsiooni kaudu. Jumala Sõna kasutamise suhtes manitses kõnepidaja meid: „Meie eesmärk on muuta Piibli sõnum elavaks ja jõuda sellega oma kuulajate südameteni.”
Konvendi esimene kõnesari oli „Õpetades teisi, õpeta ka iseennast”. Algusosas rõhutati, et me peame ise järgima neidsamu kõrgeid kristlikke moraalipõhimõtteid, mida me teistele õpetame. Kõnesarja teine osa manitses meid ’jagama tõesõna õieti’ (2. Timoteosele 2:15). Iseenda õpetamise juures on tähtis korrapäraselt ja hoolsalt Piiblit uurida, ükskõik kui kaua me juba Jumalat teeninud poleks. Kõnesarja viimane osa tõi välja mõtte, et Saatan vaatab meid, otsides meis selliseid hoiakuid nagu uhkus, sõltumatuse vaim, enese ületähtsustamine, armukadedus, kadestamine, kibestumine, vimmakandmine ja teiste kritiseerimine. Kuid kui me seisame Kuradile jõuliselt vastu, põgeneb ta meie juurest. Et talle vastu seista, peame püüdma Jumalaga lähedasemaks saada (Jakoobuse 4:7, 8).
Ajakohane kõne „Jälesta pornograafiat – maailma nuhtlust” aitas meil mõista, kuidas saada edukalt hakkama selle vaimsust rikkuva ohuga. Prohvet Habakuk ütles Jehoova kohta: „Sinu silmad on liiga puhtad selleks, et näha kurja, ja sina ei või vaadata õnnetust!” (Habakuk 1:13). Me peaksime ’hoiduma kurjast eemale („jälestama kurja”, UM)’ (Roomlastele 12:9). Vanemaid manitseti jälgima, mida nende lapsed Internetist või televiisorist vaatavad. „Kui keegi tunneb, et pornograafia kütkestab teda,” ütles kõnepidaja, „peaks ta otsima abi mõnelt küpselt sõbralt.” Samuti on kasulik mõtiskleda ja meelde jätta järgmised kirjakohad: Laul 97:10; Matteuse 5:28; 1. Korintlastele 9:27; Efeslastele 5:3, 12; Koloslastele 3:5 ja 1. Tessalooniklastele 4:4, 5.
Järgmine kõne „Kaitsku teid Jumala rahu” lohutas meid kinnitusega, et kui mure tahab meid maha suruda, peaksime heitma oma koorma Jehoova peale (Laul 55:23). Kui me valame oma südame palves Jehoova ette, annab ta meile „Jumala rahu”, sisemise rahulikkuse, mis tuleneb meie kallihinnalistest suhetest temaga (Filiplastele 4:6, 7).
Esimene päev lõppes väga rõõmsa teatega kõnes „Jehoova kaunistab oma rahvast valgusega”, mis selgitas Jesaja 60. peatüki täitumist. Maailma valitsevas pimeduses võivad „võõrad” – ilmsiks saanud suur hulk lambasarnaseid inimesi – koos võitud kristlastega nautida Jehoova valgust. Viidates salmidele 19 ja 20, selgitas kõnepidaja: „Jehoova ei ’lähe looja’ nagu päike ega „kahane” nagu kuu. Tema kaunistab alati oma rahvast, lastes selle peale valgusel paista. Milline imeline kinnitus on see meile, kes me elame selle pimedusse mähkunud maailma viimseil päevil!” Kõne lõpus teatas kõnepidaja uue raamatu „Jesaja prohvetikuulutus – valgus kogu inimkonnale” teise osa ilmumisest. Kas sa oled selle uue väljaande juba läbi lugenud?
Teine päev: kõlblikud õpetama teisi
Järgmisel päeval kuulasime pärast päevateksti arutelu suure huviga konvendi teist kõnesarja „Jumalateenrid, kes aitavad teistel saada usklikuks”. Selles kolmeosalises kõnesarjas pöörasid kõnelejad tähelepanu kolmele abistavale etapile inimeste usklikuks saamisel: kuningriigisõnumi levitamisele, huvi edasiarendamisele ning huvitatutele Kristuse käskude õpetamisele. Intervjuud ja tõsielukogemuste lavastused aitasid meil näha konkreetselt, kuidas me võime teisi õpetades aidata neil saada jüngriteks.
Järgmine kõne käsitles teemat „Tugevdage vastupidavust Jumalale andumusega”. Kõneleja tõi välja mõtte, et lõppkokkuvõttes loeb see, kas me ’otsani vastu peame’ (Matteuse 24:13). Et kasvatada Jumalale andumust, peaksime ära kasutama kõik Jumala poolt pakutavad võimalused: palve, isikliku uurimise, koosolekud ja põlluteenistuse. Me peame pingutama, et ilmalikud huvid ja tegevused ei lämmataks Jumalale andumust.
Kuidas võivad vaevatud ja koormatud inimesed leida tänapäeval hingamise? Sellele küsimusele vastas kõne „Kristuse ikke all võib leida hingamise”. Jeesus kutsub lahkelt oma järelkäijaid tulema tema ikke alla ja õppima temast (Matteuse 11:28–30). Me võime tulla Jeesuse ikke alla, kui järgime täpselt tema lihtsat, tasakaalukat eluviisi. Selle ettekande peamised mõtted toodi hästi välja intervjuudes nendega, kes on oma elu lihtsamaks muutnud.
Jehoova tunnistajate suurte kokkutulekute üks tipphetki on äsja Jumalale pühendunud teenijate ristimine. Vend, kes esitas kõne „Ristimine viib suuremate õpetamiseesõigusteni”, tervitas südamlikult ristimiskandidaate ja kutsus neid üles kasutama ära suuremaid tegutsemisvõimalusi teenistuses. Vastristitud Jumala Sõna õpetajad, kes vastavad Piibli kõlblikkusnõuetele, võivad püüelda erisuguste kohustuste täitmise poole koguduses.
Pärastlõunase programmi esimene kõne oli „Jäljenda Suurt Õpetajat”. Jeesus pani hoolikalt tähele oma Isa ja jäljendas teda taevas väga pika aja jooksul, saades seeläbi Suureks Õpetajaks. Maa peal olles kasutas ta tõhusaid õpetusviise: esitas sügavamõttelisi küsimusi ja lihtsaid, kuid ilmekaid näiteid. Jeesuse õpetus põhines alati Jumala Sõnal ning ta rääkis entusiastlikult, südamlikult ja mõjusalt. Me tahame kindlasti jäljendada Suurt Õpetajat!
Ka teine meelierutav kõne „Kas sa oled valmis teisi teenima?” innustas meid jäljendama Jeesuse eeskuju teenida teisi inimesi (Johannese 13:12–15). Kõneleja pöördus pädevate vendade poole, et nad järgiksid Timoteose eeskuju ja haaraksid kinni võimalusest aidata teisi (Filiplastele 2:20, 21). Vanemaid ergutati jäljendama Elkanat ja Hannat, et aidata oma lastel taotleda täisajalist teenistust. Noori manitseti jäljendama Jeesus Kristuse ja noore Timoteose eeskuju olla valmis teisi teenima (1. Peetruse 2:21). Samuti liigutasid meid väga nende kogemused, kes on haaranud kinni võimalusest teisi teenida.
Kolmas kõnesari oli teemal „Kuidas teokraatlikust haridusest rohkem kasu saada”. Esimene kõneleja rõhutas, kui tähtis on meil pikendada oma tähelepanu kestust. Selle eesmärgi saavutamiseks võiksime alustada lühiajalisema isikliku uurimisega ja seejärel üritada seda järjest pikendada. Samuti innustas ta publikut vaatama järele kirjakohad ja tegema koosolekute ajal märkmeid. Teine kõnepidaja õhutas meid hoidma kõvasti kinni ’tervete sõnade eeskujust’ (2. Timoteosele 1:13, 14). Me saame end kaitsta massiteabevahendite poolt edastatava ebamoraalsuse, inimfilosoofiate, kõrgema piiblikriitika ja usust ärataganejate õpetuste vastu, kui ostame välja aega isikliku uurimise ja koosolekutel käimise jaoks (Efeslastele 5:15, 16, UM). Kõnesarja viimane esineja toonitas vajadust õpitut ka ellu rakendada, et võiksime täiel määral teokraatlikust haridusest kasu saada (Filiplastele 4:9).
Kui põnevil me olime, kui kuulasime kõnet „Uut abi meie vaimseks edenemiseks”! Rõõmustasime, kui saime teada, et varsti antakse välja uus raamat pealkirjaga „Saa kasu teokraatliku teenistuskooli väljaõppest”. Meie ootus kasvas veelgi, kui kõnepidaja esitas ülevaate selle raamatu sisust. Õpiku selle osa kohta, mis sisaldab rohkesti kõnenõuande punkte, ütles ta: „Neid hea lugemise, rääkimise ja õpetamise 53 aspekti ei käsitleta selles uues õpikus mitte ilmalikust seisukohast, vaid lähtudes Pühakirja põhimõtetest.” Õpikus näidatakse, kuidas prohvetid, Jeesus ja tema jüngrid demonstreerisid häid õpetamismeetodeid. Tõesti, see õpik ja teokraatliku teenistuskooli uued erijooned aitavad meil kindlasti saada paremateks Jumala Sõna õpetajateks.
Kolmas päev: olge aja poolest õpetajad
Konvendi lõpupäeval pöörasid kõik pärast päevateksti arutelu tähelepanu konvendi viimasele kõnesarjale „Malakia prohvetikuulutus aitab meil valmistuda Jehoova päevaks”. Malakia ennustas prohvetlikult umbes 100 aastat pärast seda, kui juudid olid Babülonist naasnud. Nad olid jälle taganenud õigest kummardamisest ja hakanud kurja tegema, teotades Jehoova nime, eirates tema õiglasi seadusi ning tuues ohvriks pimedaid, lombakaid ja tõbiseid loomi. Lisaks sellele lahutasid nad end oma nooreea naistest – ilmselt selleks, et abielluda võõramaa naistega.
Malakia prohvetikuulutuse esimene peatükk kinnitab meile, et Jehoova armastab oma rahvast. See rõhutab, et meil peab olema aukartus Jumala ees ning me peame hindama pühi asju. Jehoova ootab, et me annaksime talle oma parima, kummardades teda omakasupüüdmatu armastusega. Meie püha teenistus ei tohi olla lihtsalt formaalsus, lisaks tuleb igaühel meist Jumalale aru anda.
Selgitades Malakia teist peatükki meie päevi silmas pidades, küsis kõnesarja teine kõneleja: „Kas meie jälgime hoolsalt, et ’pettust ei leita meie huulilt’?” (Malakia 2:6.) Vennad, kes juhivad õpetustööd, peavad tuginema kindlalt Jumala Sõnale. Me peaksime vihkama sellist truudusetust, nagu seda on ebaõiglase lahutuse taotlemine (Malakia 2:14–16).
Sarja viimane kõneleja rääkis teemal „Kes jääb ellu Jehoova päeval”, aidates meil valmistuda Jehoova päevaks. „Kui julgustav on küll Jehoova teenijatel teada, et Malakia 3. peatüki salm 17 täitub suuremal määral seoses nendega!” hüüatas kõneleja. „Seal öeldakse: „Ja nad kuuluvad mulle, ütleb vägede Jehoova, on mu eraomand sel päeval, mille ma valmistan! Ja ma olen neile armuline, nõnda nagu mees on armuline oma pojale, kes teda teenib!””
Konvendi kõrgpunkte oli kostüümidraama „Pea lugu Jehoova autoriteedist”, mis kujutas Korahi poegi. Hoolimata nende isa mässulisest hoiakust Moosese ja Aaroni suhtes, jäid nad Jehoovale ja tema esindajatele lojaalseks. Kui Korah ja tema järgijad hukkusid, jäid Korahi pojad ellu. Sellele järgnenud kõne „Allu lojaalselt Jumala autoriteedile” aitas igaühel meist paremini mõista näidendi sisu. Kõnepidaja hoiatas kuue valdkonna eest, kus Korah ja tema järgijad toimisid valesti: nad ei toetanud lojaalselt Jehoova autoriteeti; lasid uhkusel, auahnusel ja kiivusel endast võitu saada; keskendasid oma tähelepanu Jehoova ametisseseatute puudustele; ilmutasid kaeblevat vaimu; muutusid rahulolematuks oma teenistuseesõiguste suhtes; lasid sõprusel või perekonnasidemetel saada tähtsamaks lojaalsusest Jehoovale.
Avalik kõne oli teemal „Kes õpetavad kõigile rahvastele tõde?”. Tõde, mis oli käsitluse all, ei ole tõde üldises mõistes, vaid tõde Jehoova eesmärkide kohta, millele Jeesus tunnistust andis. Kõneleja arutles uskumusi puudutava tõe üle, mis on seotud kummardamis- ja eluviisiga. Võrdlus esimese sajandi kristlaste ja tänapäeva Jehoova tunnistajate vahel tugevdas meie veendumust, et ’Jumal on tõesti meie sees’ (1. Korintlastele 14:25).
Pärast „Vahitorni” uurimisartikli kokkuvõtet ajendati kõiki kohalviibinud Jumala sõna õpetajaid tegudele lõpukõnes „Täitkem oma õpetajakohust pakilisustundega”. Selles lühikeses tagasivaates programmile rõhutati, kui tähtis on kasutada õpetustöös Pühakirja, kuidas saada pädevamateks õpetajateks ja vajadust teisi õpetades ise kindlalt uskuda, et see on tõde. Kõneleja manitses, et meie „edenemine oleks ilmne” ja et me pidevalt ’paneksime tähele iseennast ja õpetust’ (1. Timoteosele 4:15, 16).
Millist vaimset pidurooga me saime nautida „Jumala sõna õpetajate” piirkonnakonvendil! Jäljendagem meie Suurimat Õpetajat Jehoovat ja meie Suur Õpetajat Jeesus Kristust, õpetades teistele Jumala sõna.
[Kast/pildid lk 28]
Uued väljaanded erivajadusi silmas pidades
„Jumala sõna õpetajate” piirkonnakonvendi delegaadid võtsid rõõmuga vastu kaks väljaannet, mis on mõnes maailma paigas inimestele Pühakirja tõe õpetamisel suureks abiks. Traktaat „Kas sul on surematu vaim?” on kasulik töövahend vestluste alustamiseks inimestega, kes elavad maades, kus kohalikus keeles ei tehta selget vahet sõnade ’hing’ ja ’vaim’ vahel. Uus traktaat aitab selgelt mõista, et vaimne jõud on midagi muud kui vaimolevus ning et inimene ei muutu surma korral vaimolevuseks.
Konvendi teise päeva lõpus anti välja uus brošüür „Kuidas saavutada rahuldustpakkuvat elu”. See brošüür on valmistatud eelkõige eesmärgiga alustada piibliuurimisi nendega, kes ei usu isikulist Loojat ning seda, et mingi raamat võiks olla Jumala inspireeritud. Kas sul on olnud võimalust kasutada neid uusi väljaandeid teenistuses olles?
[Pildid lk 26]
Milanos (Itaalia), nagu ka teistel konventidel üle kogu maakera, ristiti sadu inimesi
[Pilt lk 29]
Kõiki kuulajaid liigutas näidend „Pea lugu Jehoova autoriteedist”