Noored, kes peavad meeles oma Loojat

„Mõtle oma Loojale [„pea nüüd meeles oma Suurt Loojat”, NW] oma nooruspäevil.” (KOGUJA 12:1)

 1. Millised mõtted, mida väljendas üks 11-aastane poiss, näitavad, et meie Looja on talle reaalne?

KUI tore see küll on, kui noored räägivad ja tegutsevad viisil, mis näitab, et nad suhtuvad Jehoova Jumalasse kui reaalsesse isikusse, keda nad imetlevad ja kellele tahavad meeldida! Üks 11-aastane poiss ütles: „Kui ma üksi olen ja aknast välja vaatan, näen, kui imeliselt on Jehoova kõik loonud. Siis ma kujutan endale ette, kui kaunis on tulevane paradiis ja kuidas ma saan siis loomi katsuda.” (Jesaja 11:6—9.) Ta lisas: „Kui ma üksi olen, palun Jehoovat. Ma tean, et ta ei saa mu peale vihaseks sellepärast, et ma temaga kogu aeg räägin. Tean, et ta näeb mind alati.” Kas meie Looja on ka sinule sama reaalne nagu sellele poisile?

Kui reaalne on Jumal sulle?

 2. a) Kuidas võib sinu Looja sulle reaalseks saada? b) Milline võib olla vanemate osa, aitamaks lastel mõista, et Jumal on reaalne isik?

² Et Jehoova ja tema tõotused sulle reaalsed oleksid, pead sa kõigepealt teada saama temast ja imelisest tulevikust, mida ta pakub sulle Piiblis kirjeldatud õiglases uues maailmas (Ilmutuse 21:3, 4). Kui neid asju on sulle õpetanud sinu vanemad, on sul põhjust neile tänulik olla, sest nüüd on sul võimalik järgida inspireeritud käsku: „Pea nüüd meeles oma Suurt Loojat” (Koguja 12:1, NW). Üks noor ütles õpetuse kohta, mida vanemad talle juba varakult andsid: „Kogu meie elu oli alati seotud Jehoovaga. Tänu sellele ma pean meeles oma Loojat.” Üks teine noor naine märkis: „Olen oma vanematele igavesti tänulik selle eest, et nad õpetasid mulle, et Jehoova on reaalne isik. Nad näitasid mulle, kuidas on võimalik teda armastada, ja rääkisid mulle rõõmust, mida pakub tema teenimine täisaegselt.”

3., 4. Mis võib aidata sul mõelda Jehoovast kui reaalsest isikust?

³ Kuid paljudele tundub, et on raske mõelda Jumalast kui reaalsest isikust, kes on neist huvitatud? Kas see on nii ka sinuga? Ühel noorel aitas Jumalast kui isikust mõelda järgmine „Vahitornis” toodud mõte: „Me ei tea, kui suur on Jehoova Jumal oma keha poolest.” Muidugi ei sõltu Jumala ülevus tema mõõtmetest ega kujust, nagu ütles „Vahitorni” järgmine lause: „Tema tõeline suurus seisneb selles, milline Jumal ta on”, tõesti, ta on ustav, kaastundlik, armastav ja andestav Jumal (2. Moosese 34:6; 5. Moosese 32:4; Laul 86:5; Jakoobuse 5:11).a Kas sina oled hakanud suhtuma Jehoovasse kui sellisesse isikusse, usaldusväärsesse sõpra, kellega sul võivad hinnalised suhted olla? (Jesaja 41:8; Jakoobuse 2:23.)

⁴ Jeesus aitas oma esimestel järelkäijatel Jumalaga isiklikes suhetes olla. Seega, kui apostel Johannes kirjutas oma eelolevast ülestõusmisest taevasele elule, lausus ta: „Siis meie saame olla [Jumala] sarnased, sest siis me näeme Teda, nii nagu ta on” (1. Johannese 3:2, UT; 1. Korintlastele 15:44). Tänapäevalgi on võimalik aidata noortel suhtuda Jumalasse kui reaalsesse isikusse, keda nad võivad hästi tundma õppida, kuigi nad teda ennast ei näe. Üks noormees ütles: „Mu vanemad aitasid mul Jehoovat meeles pidada sel viisil, et esitasid palju taolisi küsimusi: ’Mida Jehoova selle kohta ütleks? Kuidas sa seda oma sõnadega selgitaksid? Mida see tähendab?’ ” Kas ei pane taolised küsimused meid mõtlema meie isiklikele suhetele Jumalaga?

Mida tähendab meeles pidada

 5. Millistest Piibli näidetest ilmneb, et kellegi meelespidamine tähendab rohkemat kui vaid tema nime meenutamist?

⁵ Et täita käsku „pea nüüd meeles oma Suurt Loojat”, tuleb teha enamat kui vaid Jehoovale mõelda. See tähendab ka tegutsemist — selle tegemist, mis meeldib talle. Kui kurjategija anus Jeesust: „Mõtle minule [„pea mind meeles”, NW], kui sa oma kuningriiki tuled!”, soovis ta, et Jeesus teeks rohkemat, kui vaid mäletaks ta nime. Ta soovis, et Jeesus tegutseks, ärataks ta surnuist üles (Luuka 23:42). Samuti ootas ka vangistatud Joosep, et vaarao joogikallaja tema heaks midagi ette võtaks, kui ta palus, et see teda vaaraole meelde tuletaks. Ja kui Iiob palus, et Jumal ’teda meeles peaks’, soovis ta, et Jumal millalgi tulevikus tema ülesäratamiseks samme astuks (Iiob 14:13; 1. Moosese 40:14, 23).

 6. Kuidas viitab heebrea sõna, mida tõlgitakse ’meeles pidama’, kiindumusele, mida tuntakse meelespeetava asja või isiku vastu?

⁶ Üks asjatundja ütles, et heebrea sõna, mida tõlgitakse ’meeles pidama’, viitab sageli „kiindumusele ja meeldetuletamisega kaasnevale tegevusele”. Vihjet „kiindumusele” väljendis „meeles pidama” võib näha sellest, kui „segarahvas” hüüdis kõrbes: „Meil on meeles kala, mida me sõime Egiptuses!” Samuti nagu Iiob anus, et Jumal teda heas mõttes meeles peaks, palusid ka Hiskija, Nehemja, Taavet ja üks nimetu laulik, et Jehoova peaks neid meeles kiindumusega, tunnustades nende ustavust (4. Moosese 11:4, 5, meie kursiiv; 2. Kuningate 20:3; Nehemja 5:19; 13:31; Laul 25:7, NW; 106:4, NW).

 7. Kuidas mõjutab meie käitumist see, kui peame meeles Jumalat kiindumusega?

⁷ Seega võime küsida: „Kas meie peame oma Loojat meeles kiindumusega ja hoidume tegemast midagi, mis võib talle meelehaiget teha?” Üks noor täheldas: „Ema aitas mul mõista, et Jehooval on tunded, ja juba väikesest peale teadsin ma, et mu teod mõjutavad teda.” (Laul 78:40—42.) Üks teine selgitas: „Teadsin, et mu teod kas aitavad või takistavad vastata väljakutsele, mille Saatan Jehoovale esitas. Soov Jehoova südant rõõmustada aitas mind ja aitab siiani.” (Õpetussõnad 27:11.)

 8. a) Milline taotlus näitab, et me peame Jehoovat meeles kiindumusega? b) Milliste küsimuste üle oleks noortel tark järele mõelda?

⁸ Tuleb tunnistada, et selles kurjas maailmas pole mitte alati kerge pidada meeles Jehoovat, osaledes täiel määral tegevuses, mis meeldib talle. Aga kui hea oleks see, kui sa jäljendaksid esimesel sajandil elanud noort Timoteost — rääkimata tuhandetest jumalakartlikest noortest tänapäeval —, osaledes kristlikus teenistuses täisaegse pioneerteenijana! (Apostlite teod 16:1—3; 1. Tessalooniklastele 3:2.) Kuid võiks küsida, kas sa suudad ennast pioneerteenistuses ülal pidada? Ja kui sa abielluksid, kas on sul oskusi, mida on vaja oma pere eest hoolitsemiseks? (1. Timoteosele 5:8.) Need on tähtsad küsimused, ja on hädavajalik, et sa nende üle tõsiselt järele mõtleksid.

Haridus, millel on eesmärk

 9. Milline otsus seisab noorte ees seoses ilmaliku haridusega?

⁹ Mida keerukamaks muutub inimühiskond, seda rohkem koolitust võib vaja minna selleks, et saada töökoht, millest piisaks enda ülalpidamiseks pioneeritöös. Ehk oled märganud, et isegi mõnedel ülikooliharidusega inimestel on vaja läinud lisakoolitust, omandamaks uusi oskusi, mida tööandjad tänapäeval hindavad. Niisiis, kui palju koolitust soovite saada teie, noored, kes tahate Jumalale meelehead valmistada? Et selles suhtes õiget otsust langetada, tuleks silmas pidada inspireeritud käsku: „Pea nüüd meeles oma Suurt Loojat.”

10. Milline on parim haridus, mille me võime omandada?

¹⁰ Muidugi soovid sa omandada sellist haridust, mida isegi paljud ilmalikud asjatundjad parimaks peavad — haridust, mida pakub Jumala Sõna hoolikas uurimine. Saksa kirjanik Johann Wolfgang von Goethe ütles: „Mida kõrgemaks saab [rahva] intellektuaalse arengu tase, seda täielikumalt on võimalik hakata kasutama ka Piiblit nii hariduse andmise alusena kui ka vahendina.” Jah, Piibli uurimine valmistab sind eluks ette paremini kui ükski muu haridus! (Õpetussõnad 2:6—17; 2. Timoteosele 3:14—17.)

11. a) Milline on tähtsaim töö, mida me võime teha? b) Miks otsustas üks noor teatud määral haridust omandada?

¹¹ Kuna Jumala antud teadmised annavad elu, siis tähtsaim töö, mida sa tänapäeval teha saad, on nende teadmiste jagamine teistele (Õpetussõnad 3:13—18; Johannese 4:34; 17:3). Aga et seda tõhusalt teha, peab sul põhiharidus olema. Sa pead suutma selgelt mõelda, loogiliselt rääkida ning hästi lugeda ja kirjutada — need on oskused, mida õpetatakse koolis. Seega võta oma kooliskäimist sama tõsiselt, nagu seda tegi Tracy, USAst Floridast pärit noor, kes lõpetas keskkooli kiitusega õppeedukuse eest. Ta väljendas oma lootust: „Minu eesmärgiks on alati olnud see, et võiksin saada oma Jumala Jehoova täisaegseks teenijaks, ja ma loodan, et mu haridus aitab mul seda saavutada.”

12. Millist eesmärki see võib aidata saavutada, kui otsustatakse ilmaliku lisahariduse kasuks?

¹² Kas sina oled mõelnud selle üle, miks sa koolis käid? Kas sa teed seda eelkõige selleks, et valmistuda saama tõhusaks Jehoova teenijaks? Kui see on nii, siis soovid kindlasti tõsiselt järele mõelda, kas sinu haridusega võib selle eesmärgi hästi saavutada. Pärast seda, kui oled oma vanematega nõu pidanud, võite ehk otsustada, et sa peaksid õpinguid jätkama pärast seadusega nõutud miinimumhariduse omandamist. Selline lisaharidus võib aidata sul leida töökoha, mille abil sa suudad ennast ülal pidada ning millest sul jääks veel üle aega ja energiat, et osaleda täiel määral Kuningriigi töös (Matteuse 6:33).

13. Kuidas on kaks vene rahvusest kristlast, kes omandasid lisahariduse, näidanud, milline on nende elu eesmärk?

¹³ Mõned, kes täiendavat koolitust saavad, osalevad täisaegses teenistuses juba lisaväljaõppe ajal. Pane tähele Nadjat ja Marinat, kahte teismelist tüdrukut, kes elavad Venemaal Moskvas. Nad mõlemad ristiti 1994. aasta aprillis ja hakkasid teenima abipioneeridena. Varsti pärast seda lõpetasid nad keskkooli ja läksid kaheaastastele raamatupidamiskursustele. 1995. aasta mais alustasid nad üldpioneerteenistust, kuid siiski säilitasid nad raamatupidamiskursustel keskmise hindena viie. Lisaks sellele suutsid nad igal nädalal kahe peale keskmiselt 14 piibliuurimist läbi viia ja samal ajal ka koolis käia. Tüdrukud loodavad, et raamatupidamisalane väljaõpe aitab neil piisavalt hea töökoha leida, nii et nad suudavad ennast täisaegses teenistuses ülal pidada.

14. Mis peaks olema meile elus kõige tähtsam, hoolimata sellest, kui palju ilmalikku haridust me otsustame saada?

¹⁴ Kui sina oled otsustanud omandada rohkem ilmalikku haridust, kui nõuab seadus, siis ole arukas ja uuri järele põhjus, miks sa seda teed. Kas su eesmärk on endale nime teha ja ainelisi rikkusi koguda? (Jeremija 45:5; 1. Timoteosele 6:17.) Või on sinu eesmärgiks kasutada täiendavat väljaõpet selleks, et osaleda suuremal määral Jehoova teenimises? Lydia, üks noor, kes otsustas täiendavat haridust saada, näitas, kui tähtsaks ta peab keskendumist vaimsetele asjadele, öeldes: „Teised taotlevad kõrgharidust ja lasevad materialismil ennast mõjutada, pealegi on nad Jumala hüljanud. Mulle isiklikult on suhted Jumalaga kõige tähtsamad.” Milline kiiduväärt suhtumine jäljendamiseks meile kõigile!

15. Kuidas erinesid esimese sajandi kristlased üksteisest haridusliku tausta poolest?

¹⁵ Väärib märkimist, et esimese sajandi kristlaste hulgas oli väga mitmesuguse haridusliku taustaga inimesi. Näiteks apostleid Peetrust ja Johannest peeti „kirjatundmatuteks ja õppimatuteks”, kuna nad ei olnud rabide koolides käinud (Apostlite teod 4:13). Apostel Paulus sai seevastu hariduse, mida tänapäeval võiks võrrelda ülikooliharidusega. Kuid Paulus ei kasutanud oma haridust selleks, et endale tähelepanu tõmmata; see oli talle hoopis abiks selles, kui ta kuulutas mitmesugustelt elualadelt inimestele (Apostlite teod 22:3; 1. Korintlastele 9:19—23; Filiplastele 1:7). Samuti oli „nelivürst Heroodesega ühes .. üles kasvatatud” Maanaen nende hulgas, kes juhtisid Antiookia kogudust (Apostlite teod 13:1).

Miks kasutada oma raha arukalt?

16. a) Miks võib olla raskem meeles pidada oma Loojat, kui me oleme võlgu? b) Kuidas näitab üks Jeesuse tähendamissõna seda, kui tähtis on mõelda enne, kui me kulutusi teeme?

¹⁶ Kui sa ei suuda oma raha arukalt kasutada, on ehk raskem oma Loojat meeles pidada, tehes seda, mis meeldib talle. Sest kui sa võlgadesse satud, siis võib öelda, et sul on uus isand. Piibel selgitab: „Laenaja on laenuandja ori!” (Õpetussõnad 22:7). Üks Jeesuse tähendamissõna toonitab, kui tähtis on mõelda enne, kui me kulutusi teeme. Jeesus ütles: „Kes teie seast, kui ta tahab ehitada torni, ei istu enne maha ega arva kulu, kas temal on, mis vaja läheb teostamiseks? Et kui ta aluse on rajanud ega suuda lõpetada, kõik vaatajad teda ei hakkaks naerma” (Luuka 14:28, 29).

17. Miks on oma rahakulutamist sageli raske kontrolli all hoida?

¹⁷ Seega on sinust arukas, kui sa püüad elada Pühakirja põhimõtte järgi ’mitte olla midagi kellegagi võlgu, kui et üksteist armastada’ (Roomlastele 13:8). Kuid seda on raske teha, eriti veel, kui puutud pidevalt kokku uute toodetega, mida sa reklaamijate väidete kohaselt tõeliselt vajad. Üks lapsevanem, kes on püüdnud aidata oma lastel vahetegemisvõimet kasutada, märkis: „Meil on palju aega läinud selleks, et arutada, mis on vajadus ja mis on soov.” Koolis selliseid asju tavaliselt ei õpetata, kuna seal räägitakse vastutustundelisest rahakasutamisest vähe või ei tehta seda üldse mitte. „Pärast keskkooli lõpetamist teame võrdhaarsest kolmnurgast rohkem kui sellest, kuidas kokku hoida,” märkis üks sotsiaaltöötaja. Mis võib aidata sul siis arukalt raha kasutada?

18. Mis on aruka rahakasutamise võti ja miks?

¹⁸ Aruka rahakasutamise võtmeks on see, kui sa järgid manitsust: „Pea nüüd meeles oma Suurt Loojat.” See on nii sellepärast, et seda käsku täites on sulle kõige tähtsam see, kuidas Jehoovale heameelt valmistada, ja sinu kiindumus tema vastu mõjutab seda, kuidas sa oma raha kulutad. Seega püüad sa mitte lasta isiklikel soovidel takistada ennast Jumalale kogu südamest andumust osutamast (Matteuse 16:24—26). Siis üritad sa oma silma hoida „selgena” ehk täielikult keskendununa Jumala Kuningriigile ja tema tahte täitmisele (Matteuse 6:22—24, UT). Nii hakkad sa jumalikku manitsusse ’austada Jehoovat oma varandusega’ suhtuma kui rõõmsasse eesõigusse (Õpetussõnad 3:9).

Noored, kes väärivad jäljendamist

19. Kuidas on noored pidanud meeles oma Loojat minevikus?

¹⁹ Õnneks on nii möödunud aegadel kui ka tänapäeval paljud noored oma Loojat meeles pidanud. Väike Saamuel jäi kogudusetelgi-teenistuses vankumatuks, vaatamata ebamoraalsele mõjule, mida avaldasid need, kellega ta koos teenis (1. Saamueli 2:12—26). Pootifari naine, kes oli veetlev võrgutaja, ei suutnud ahvatleda hoorusele noort Joosepit (1. Moosese 39:1—12). Kuigi Jeremija oli alles „poisike”, kuulutas ta äärmisest vastupanust hoolimata julgelt (Jeremija 1:6—8, Suur Piibel). Väike iisraeli tüdruk juhatas kartmatult vägeva Süüria armeepealiku otsima abi Iisraelist, kus see võis Jehoovat tundma õppida (2. Kuningate 5:1—4). Noor Taaniel ja tema kaaslased säilitasid oma usu, kui neid pandi katsele seoses Jumala antud toitumisseadustega. Ning noored Sadrak, Meesak ja Abednego olid valmis laskma end pigem tulisesse ahju visata, kui et oleksid Jumalale lojaalsuse suhtes kompromissi teinud, kummardades kuju (Taaniel 1:8, 17; 3:16—18; 2. Moosese 20:5).

20. Kuidas on paljud noored tänapäeval oma Loojat meeles pidanud?

²⁰ Praegu teenib Jehoova tunnistajate peakorteris USAs New Yorgi osariigis rohkem kui 2000 noort, kellel on vanust 19 kuni 25 aastat. Nad on ainult väike osa kümnetest tuhandetest noortest, kes kogu maailmas oma Loojat meeles peavad. Nii nagu Joosep vanal ajal, on ka nemad keeldunud oma moraalse puhtuse suhtes kompromissi tegemast. Paljud on kuuletunud pigem Jumalale kui inimestele, olles sunnitud valima, keda nad tahavad teenida (Apostlite teod 5:29). Aastal 1946 piinati Poolas 15-aastast Henryka Zuri, kui ta keeldus religioossest ebajumalakummardusaktist. „Endamisi võid mõelda, mida tahad,” soovitas üks tema piinajaist, „kuid sa pead tegema vaid katoliikliku ristimärgi.” Kuna ta keeldus, veeti ta metsa ja lasti maha, aga tema kindel lootus igavesele elule säilis tuhmumatuna!b

21. Millisele üleskutsele oleks tark vastata ja milline oleks tulemus?

²¹ Kui soojaks küll teevad Jehoova südame sajandite jooksul elanud noored, kes on teda meeles pidanud! Kas sina vastad tema üleskutsele: „Pea nüüd meeles oma Suurt Loojat”? Tõesti, ta on väärt, et sa teda meeles peaksid! Mõtle iga päev kõigele, mis ta on sinu heaks juba teinud ja mida ta edaspidi teeb, ning vasta tema üleskutsele: „Ole tark, mu poeg, ja rõõmusta mu südant, et võiksin vastata sellele, kes mind teotab!” (Õpetussõnad 27:11).

[Allmärkused]

Kas sa mäletad?

◻ Kuidas saab noortel aidata suhtuda Jumalasse kui reaalsesse isikusse?

◻ Mida tähendab oma Loojat meeles pidada?

◻ Millist eesmärki peaks täitma meie haridus?

◻ Miks on tähtis oma raha arukalt kasutada?

◻ Millised noored on väärt, et me neid jäljendaksime?

[Pilt lk 17]

Kas sina oled mõelnud, miks sa koolis käid?

[Pilt lk 18]

Kas sa õpid raha arukalt kasutama?