Armastus ei hävi ilmaski

”Olge agarad püüdma suuremaid armuandeid! Ja ma näitan veel teile tee, mis on üle kõige.” (1. KORINTLASTELE 12:31)

1.—3. a) Miks võib öelda, et armastust õpitakse väljendama paljuski sarnaselt sellega, kuidas õpitakse uut keelt? b) Milliste asjaolude tõttu võib meil olla raske õppida armastust väljendama?

OLED sa kunagi proovinud mõnda võõrkeelt õppida? See on tagasihoidlikult öeldes raske. Väike laps muidugi suudab keele ära õppida lihtsalt vastavas keelekeskkonnas elades. Tema aju lausa imab endasse sõnade kõla ja tähendusi ning ei lähe kuigi kaua, kui mudilane juba ladusalt ja võib-olla lakkamatult kõneleb. Täiskasvanutel see nii lihtsalt ei lähe. Me haarame korduvalt sõnaraamatu järele, et paari põhilist väljendit võõrkeeles selgeks saada. Ent aja jooksul ja küllaldase praktika tulemusena me õpime võõras keeles mõtlema ning selles keeles rääkimine muutub kergemaks.

² Armastust õpitakse väljendama paljuski sarnaselt sellega, kuidas õpitakse uut keelt. Tõsi küll, teatud määral on see jumalik omadus inimesele kaasa sündinud (1. Moosese 1:27; võrdle 1. Johannese 4:8). Ent meil tuleb siiski teha märkimisväärseid pingutusi, et õppida armastust väljendama, eriti tänapäeval, kui loomupärane kiindumus on muutunud nii haruldaseks (2. Timoteosele 3:1—5). Seda ei pruugi olla isegi pereliikmete vahel. Kurb küll, aga paljud kasvavad üles kõledas keskkonnas, kus armastussõnu harva, kui üldse öeldakse (Efeslastele 4:29—31; 6:4). Kuidas me siis võime õppida armastust väljendama, isegi kui me pole seda just sageli kogenud?

³ Piibel võib meile abiks olla. Kirjas 1. Korintlastele 13:4—8 ei anna Paulus kuiva definitsiooni selle kohta, mis armastus on, vaid kirjeldab eredalt, milles see ülevaimat liiki armastus väljendub. Nende salmide uurimine aitab meil selle jumaliku omaduse olemust mõista ning seda oma elus paremini esile tuua. Uurigem mõningaid armastuse tahke, mida Paulus kirjeldas. Paigutame need laias laastus kolme kategooriasse: need, mis puudutavad meie käitumist üldiselt, suhteid teistega ja vastupidamist.

Armastus aitab uhkusest võitu saada

 4. Mida näitab Piibel kadeduse kohta?

⁴ Paulus kirjutas korintlastele pärast sissejuhatavaid mõtteid armastuse kohta, et armastus ”ei ole kade” (1. Korintlastele 13:4). Näiteks võidakse olla kade teiste heakäekäigu või saavutuste pärast. Kadedus on destruktiivne nii füüsilises, emotsionaalses kui ka vaimses mõttes (Õpetussõnad 14:30; Roomlastele 13:13; Jakoobuse 3:14—16).

 5. Mismoodi võib armastus aidata meil kadedust võita, kui keegi teine saab teokraatliku eesõiguse, mida meie ihkasime?

⁵ Seda silmas pidades küsi endalt: kas ma muutun kadedaks, kui keegi teine saab teokraatliku eesõiguse, mida mina ihkan? Kui vastus on jah, ära heida meelt. Piiblikirjutaja Jakoobus meenutab meile, et ”kalduvus kadestada” on omane kõigile ebatäiuslikele inimestele (Jakoobuse 4:5, UM). Armastus venna vastu võib aidata sul tasakaalu tagasi saada, olla rõõmus rõõmsatega ja mitte võtta isikliku rünnakuna seda, kui keegi teine saab õnnistuse või tunnustuse osaliseks. (Võrdle 1. Saamueli 18:7—9.)

 6. Milline tõsine olukord tekkis esimese sajandi Korintose koguduses?

⁶ Paulus lisab, et armastus ”ei suurustle, ta ei ole iseennast täis” (1. Korintlastele 13:4). Kui meil on mingi anne või oskus, pole vaja sellega uhkeldada. Ilmselt tegid seda mõned auahned mehed, kes olid poetunud muistse Korintose kogudusse. Ehk suutsid nad mõtteid osavamalt selgitada ja võib-olla oskasid nad asju tõhusamalt korraldada. See, et nad tähelepanu enda peale tõmbasid, võis aidata kaasa koguduse lõhenemisele (1. Korintlastele 3:3, 4; 2. Korintlastele 12:20). Olukord muutus koguni sedavõrd tõsiseks, et hiljem tuli Paulusel korintlasi kõvasti noomida selle pärast, et nad ’sallisid rumalaid’, keda ta arvustavalt nimetas ”ülisuurteks apostliteks” (2. Korintlastele 11:5, 19, 20).

7., 8. Millised piiblitekstid näitavad, et me peaksime kasutama oma sünnipäraseid andeid ühtsuse edendamiseks?

⁷ Samasugune olukord võib tekkida ka tänapäeval. Näiteks võib mõnel olla kalduvus hoobelda oma saavutustega teenistuses või eesõigustega Jumala organisatsioonis. Isegi kui meil tõesti on mingi oskus või võime, mida teistel koguduseliikmetel pole, kas annab see meile õiguse suurustleda? Me peaksime kasutama oma sünnipäraseid andeid siiski selleks, et edendada ühtsust, mitte aga selleks, et ennast esile tõsta (Matteuse 23:12; 1. Peetruse 5:6).

⁸ Paulus kirjutas, et ehkki kogudusel on palju liikmeid, ’on Jumal ihu ühte liitnud’ (1. Korintlastele 12:19—26). Kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega ”ühte liitnud”, viitab harmoonilisele ühtesulamisele, mis tekib näiteks erinevate värvide kokkusegamisel. Seepärast ei tohiks ükski koguduseliige oma võimetega suurustleda ega püüda teiste üle valitseda. Uhkusel ja auahnusel ei ole kohta Jumala organisatsioonis (Õpetussõnad 16:19; 1. Korintlastele 14:12; 1. Peetruse 5:2, 3).

 9. Milliseid hoiatavaid näiteid leidub Piiblis inimestest, kes otsisid omakasu?

⁹ Armastus ”ei otsi omakasu” (1. Korintlastele 13:5). Armastav inimene ei manipuleeri teiste inimestega, et saavutada enda tahtmist. Piiblis on selle kohta hoiatavaid näiteid. Deliila, Iisebel ja Atalja olid naised, kes omakasupüüdlikul eesmärgil teistega manipuleerisid (Kohtumõistjate 16:16; 1. Kuningate 21:25; 2. Ajaraamat 22:10—12). Mõelgem ka Taaveti poja Absalomi peale. Ta pöördus nende poole, kes tulid mõne õigusküsimusega Jeruusalemma, ja veenis neid kavalalt selles, et kuninga kojas ei tunta nende probleemide vastu ehtsat huvi. Seejärel ütles ta otse välja, et tegelikult on kohtumõistjaks vaja just temasugust heasüdamlikku meest! (2. Saamueli 15:2—4.) Muidugi ei olnud Absalom huvitatud rõhututest, vaid üksnes endast. Isehakanud kuningana tegutsedes võitis ta paljude südame. Kuid aja möödudes sai ta täieliku kaotuse osaliseks. Kui ta suri, ei peetud teda isegi mitte kombekohase matuse vääriliseks (2. Saamueli 18:6—17).

10. Kuidas me võime tõendada, et me vaatame sellele, mis on tulus teistele?

¹⁰ See on tänapäeva kristlastele hoiatuseks. Ükskõik kas oleme mehed või naised, me võime loomu poolest olla veenvad inimesed. Me ehk suudame hõlpsasti oma tahtmist läbi suruda sel teel, et domineerime vestluses või laidame visalt maha teiste arvamusi. Ent kui me tõepoolest armastame teisi, siis me vaatame sellele, mis on tulus nendele (Filiplastele 2:2—4). Me ei rõhu oma kogemustele või positsioonile Jumala organisatsioonis, et teisi ära kasutada või kahtlase väärtusega ideid edendada, otsekui oleks ainult meie arvamusel kaalu. Me peame meeles Piibli õpetussõna: ”Uhkus on enne langust ja kõrkus enne komistust!” (Õpetussõnad 16:18).

Armastus edendab rahulikke suhteid

11. a) Millistel viisidel me saame näidata üles armastust, mis on lahke ja viisakas? b) Kuidas me saame näidata, et me ei rõõmutse ülekohtust?

¹¹ Paulus kirjutas veel, et armastus on ”lahke” (UM) ja ”ei ole viisakuseta” (1. Korintlastele 13:4, 5). Armastus ei lase meil käituda ebaviisakalt, labaselt või lugupidamatult, vaid ajendab meid arvestama teiste tunnetega. Näiteks hoidub armastav inimene käitumast viisil, mis häiriks teiste südametunnistust. (Võrdle 1. Korintlastele 8:13.) Armastus ”ei rõõmutse ülekohtust, aga ta rõõmutseb ühes tõega” (1. Korintlastele 13:6). Kui me armastame Jehoova seadust, siis me ei pigista silma kinni ebamoraalsuse ees ega tunne lõbu asjadest, mida Jumal vihkab (Laul 119:97). Armastus aitab meil leida rõõmu ülesehitavatest, mitte mahakiskuvatest asjadest (Roomlastele 15:2; 1. Korintlastele 10:23, 24; 14:26).

12., 13. a) Kuidas me peaksime suhtuma sellesse, kui keegi meid solvab? b) Too Piiblist näiteid selle tõestuseks, et isegi õigustatud viha võib panna meid ebatargalt tegutsema.

¹² Paulus kirjutab, et armastus ”ei ärritu” (”ei ole hellik”, Phillips) (1. Korintlastele 13:5). Kuna me oleme ebatäiuslikud inimesed, on muidugi loomulik, et me ärritume või mingil määral vihastume, kui keegi meid solvab. Siiski oleks vale hakata vimma kandma või ärritunuks jäädagi (Laul 4:5, UM; Efeslastele 4:26). Isegi õigustatud viha, kui seda ohjes ei hoita, võib meid ebatargalt tegutsema panna, ning Jehoova võib meie käest selle kohta aru nõuda (1. Moosese 34:1—31; 49:5—7; 4. Moosese 12:3; 20:10—12; Laul 106:32, 33).

¹³ Mõned on lubanud teiste puudustel kõigutada oma otsust käia kristlikel koosolekutel või põlluteenistuses. Paljud neist on varem oma usu pärast kõva võitlust pidanud ning jäänud enesele kindlaks, hoolimata perekonna vastuseisust, töökaaslaste pilkest või muudest probleemidest. Nad pidasid sedalaadi raskustes vastu sellepärast, et nad suhtusid neisse kui laitmatuse katsetesse, ja õigesti tegid. Aga mis siis, kui mõni kaaskristlane ütleb või teeb midagi armastusetut? Kas ei ole seegi laitmatuse katse? Kindlasti on, sest kui me ärritunuks jääksime, ’annaksime maad kuradile’ (Efeslastele 4:27).

14., 15. a) Mida tähendab mitte ’pidada arvestust kahju kohta’? b) Kuidas me võime andestamises Jehoovat jäljendada?

¹⁴ Põhjendatult lisab Paulus, et armastus ”ei pea meeles paha [”ei pea arvestust kahju kohta,” UM]” (1. Korintlastele 13:5). Ta kasutab seejuures raamatupidamisterminit, vihjates ilmselt sellele, et solvangut ei peaks nii-öelda arveraamatusse sisse kandma, et see ei ununeks. Kas on armastav talletada haavav sõna või tegu oma mällu, otsekui võiks tekkida vajadus sellele kunagi viidata? Kui rõõmsad me küll võime olla, et Jehoova meid kunagi taolisel halastamatul kombel ei uuri! (Laul 130:3.) Kui me kahetseme, siis ta hoopis kustutab meie eksimused (Apostlite teod 3:19).

¹⁵ Me võime Jehoovat selles suhtes jäljendada. Me ei peaks olema liiga tundlikud, kui meile näib, et keegi meid halvaks paneb. Kui me kergesti solvume, võime ise endale rohkem haiget teha, kui solvaja seda eales suudaks (Koguja 7:9, 22). Meil tasuks hoopis meeles pidada, et armastus ”usub kõik” (1. Korintlastele 13:7). Muidugi ei taha keegi meist olla kergeusklik, kuid samal ajal ei peaks me oma vendade motiive alusetult kahtluse alla seadma. Kui vähegi võimalik, ärgem teistes kahelgem (Koloslastele 3:13).

Armastus aitab meil vastu pidada

16. Millistes olukordades aitab armastus meil olla pikameelsed?

¹⁶ Paulus ütleb ka, et ”armastus on pikameelne” (1. Korintlastele 13:4). See aitab meil toime tulla katselepanevate olukordadega, mis kestavad mõnikord pikka aega. Näiteks mõned kristlased on aastaid elanud religioosselt lahkmeelses peres. Teised tahaksid abielluda, kuid pole leidnud endale sobivat abikaasat ”Issandas” (1. Korintlastele 7:39; 2. Korintlastele 6:14). Mõned peavad võitlust kurnavate tervisehädadega (Galaatlastele 4:13, 14; Filiplastele 2:25—30). Selles ebatäiuslikus maailmas tuleb tõesti igaühel mingis valdkonnas vastupidavust ilmutada (Matteuse 10:22; Jakoobuse 1:12).

17. Mis aitab meil kõike taluda?

¹⁷ Paulus kinnitab meile, et armastus ”lepib kõigega, .. ta loodab kõike, ta talub kõike” (1. Korintlastele 13:7, UT). Armastus Jehoova vastu aitab meil kõik olukorrad välja kannatada õigluse pärast (Matteuse 16:24; 1. Korintlastele 10:13). Me ei taha sugugi märtriteks saada. Vastupidi, me soovime elada rahulikku, vaikset elu (Roomlastele 12:18; 1. Tessalooniklastele 4:11, 12). Aga kui me siiski kohtame usukatseid, peame nendes rõõmsalt vastu, teades, et need on osa kristlikuks jüngriks olemise hinnast (Luuka 14:28—33). Katsumustes olles püüame säilitada positiivset meelelaadi ja lootust, et rasked olukorrad lahenevad lõpuks parimal viisil.

18. Miks läheb vastupidavust tarvis isegi soodsal ajal?

¹⁸ Vastupidavust ei lähe tarvis üksnes viletsuses. Mõnikord tähendab vastu pidamine lihtsalt püsivat kõndimist kindlaksmääratud rajal, olgu meil parajasti katsumusi või mitte. Vastupidamine hõlmab hea vaimse tegevuskava pidevat järgimist. Näiteks, kas sa osaled eesmärgikindlalt teenistuses vastavalt oma võimalustele? Kas sa loed Jumala Sõna ja mõtiskled selle üle ning suhtled oma taevase Isaga palve kaudu? Kas sa käid korrapäraselt koguduse koosolekutel ja kas sa seltsid usukaaslastega, et võiksite üksteist vastastikku ergutada? Kui sa seda teed, hoolimata sellest, kas aeg on sinu jaoks soodus või ebasoodus, siis sa peadki vastu. Ära anna alla, sest ”me saame omal ajal lõigata, kui me ei väsi” (Galaatlastele 6:9).

Armastus — ”tee, mis on üle kõige”

19. Mis mõttes on armastus ”tee, mis on üle kõige”?

¹⁹ Paulus rõhutas armastuse osutamise tähtsust, nimetades seda jumalikku omadust ”teeks, mis on üle kõige” (1. Korintlastele 12:31). Mis mõttes on armastus ”üle kõige”? Eelnevalt oli Paulus loetlenud vaimuandeid, mis olid esimese sajandi kristlaste hulgas tavalised. Mõnele oli antud võime prohvetlikult kõnelda, mõnele anne tervendada, paljudele anti võime keeltega rääkida. Need olid tõesti hämmastavad anded! Ometi ütles Paulus korintlastele: ”Kui ma inimeste ja inglite keeltega räägiksin, aga mul poleks armastust, oleksin ma vaid kumisev vask ja kõlisev kelluke! Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõik saladused ja kõik tunnetatu, ja kui mul oleks kõik usk, nõnda et võiksin mägesid teisale paigutada, aga mul poleks armastust, siis ei oleks minust ühtigi!” (1. Korintlastele 13:1, 2). Jah, isegi teod, mis põhimõtteliselt on väärtuslikud, muutuvad ”surnud tegudeks”, kui nende ajendiks ei ole armastus Jumala ja ligimese vastu (Heebrealastele 6:1).

20. Miks on vaja järjekindlalt pingutada, kui me tahame arendada armastust?

²⁰ Jeesus annab veel ühe põhjuse, miks me peaksime arendama jumalikku omadust armastust. ”Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid,” ütles ta, ”kui teil on armastus isekeskis!” (Johannese 13:35). Sõna ”kui” jätab selle iga kristlase enda otsustada, kas ta õpib armastust väljendama või mitte. Nagu võõral maal elamine iseenesest ei sunni meid veel kohalikku keelt õppima, nõnda ka lihtsalt kuningriigisaalis koosolekutel käimine või kaaskristlastega seltsimine ei õpeta automaatselt meid armastust väljendama. Selle ”keele” õppimine nõuab järjekindlaid pingutusi.

21., 22. a) Kuidas me peaksime suhtuma sellesse, kui me ei küüni ilmutama mõnd armastuse aspekti, millest Paulus kõneles? b) Mis mõttes võib öelda, et ”armastus ei hävi ilmaski”?

²¹ Aeg-ajalt ei küüni sa ilmutama mõnda armastuse tahku, millest Paulus kõneles. Kuid ära kaota julgust. Ole visa. Otsi pidevalt abi Piiblist ja rakenda teistega suhtlemisel ellu selle põhimõtteid. Ära iialgi unusta eeskuju, mida Jehoova ise meile selles suhtes annab. Paulus manitses efeslasi: ”Olge lahked üksteise vastu, südamlikud, andke andeks üksteisele, nõnda nagu ka Jumal Kristuses teile on andeks andnud” (Efeslastele 4:32).

²² Nagu võõra keele rääkimine muutub ajapikku kergemaks, nõndasamuti leiad sa tõenäoliselt, et ka armastuse väljendamine muutub pikapeale lihtsamaks. Paulus kinnitab, et ”armastus ei hävi ilmaski” (1. Korintlastele 13:8). Erinevalt imelistest vaimuannetest eksisteerib armastus igavesti. Seepärast õpi jätkuvalt seda jumalikku omadust väljendama. Nagu Paulus ütles, see on ”tee, mis on üle kõige”.

Kas sa oskad selgitada?

◻ Kuidas võib armastus aidata meil uhkust võita?

◻ Kuidas aitab armastus meil koguduses rahu edendada?

◻ Kuidas aitab armastus meil vastu pidada?

◻ Mis mõttes on armastus ”tee, mis on üle kõige”?

[Pilt lk 19]

Armastus aitab meil oma kaasusklike vigadele läbi sõrmede vaadata

[Pildid lk 23]

Vastu pidada tähendab jätkata harjumuspärast teokraatlikku tegevust