Ta püsis valvsana ning ootas Jehoovat

1., 2. Milline ebameeldiv ülesanne tuli Eelijal täita ning mille poolest Eelija ja Ahab erinesid?

EELIJA soovis oma taevase isaga omavahel olla. Ent tema ümber oli rahvahulk, kes oli just olnud tunnistajaks sellele, kuidas see õige prohvet kutsus taevast alla tule, ning kahtlemata soovisid nüüd paljud tema poolehoidu võita. Enne aga kui Eelija tõusis Karmeli mäele, et omaette Jehoova poole palvetada, tuli tal üks ebameeldiv ülesanne täita. Ta pidi rääkima kuningas Ahabiga.

² Need kaks meest erinesid üksteisest nagu öö ja päev. Ahab, ehitud kuningliku rüüga, oli ahne ja nõrga iseloomuga ärataganeja. Eelija, kel oli seljas prohveti ametiriietus: lihtsakoeline loomanahast või siis kaameli- või kitsevillast rüü, oli väga vapper, laitmatu ning tugeva usuga mees. Päev, mis oli õhtusse jõudmas, oli näidanud nii mõndagi nende mõlema iseloomu kohta.

3., 4. a) Miks oli see olnud halb päev Ahabile ning teistele Baali kummardajatele? b) Milliseid küsimusi me vaatama hakkame?

³ Ahabile ning teistele Baali kummardajatele oli see olnud halb päev. Paganausule, mida Ahab ja tema naine kuninganna Iisebel kümnest suguharust koosnevas Iisraeli kuningriigis toetasid, sai osaks ränk hoop. Baal paljastati kui valejumal. See elutu jumal ei suutnud süüdata isegi mitte tavalist lõket, kui tema prohvetid teda meeleheitlikult anusid, talle tantsisid ning ennast verele täkkisid. Baal polnud võimeline päästma neid 450 meest ärateenitud surmast. Kuid seda valejumalat ootas ees veel täielikum läbikukkumine. Üle kolme aasta olid Baali kummardajad palunud oma jumalat, et see lõpetaks maad laastava põua, kuid Baal oli jõuetu. Peagi näitas Jehoova oma ülemvõimu, tehes põuale lõpu (1. Kun. 16:30—17:1; 18:1—40).

⁴ Millal asus Jehoova tegutsema? Mida tegi Eelija selle ajani? Ning mida võime meie õppida sellelt usumehelt? Vastused saame, kui uurime seda jutustust. (Loe 1. Kuningate 18:41—46.)

 5. Mida käskis Eelija Ahabil teha ja kas Ahab oli midagi õppinud selle päeva sündmustest?

⁵ Eelija läks Ahabi juurde ja ütles talle: „Mine üles, söö ja joo, sest vihma kohin kostab.” Kas see kuri kuningas oli õppinud midagi selle päeva sündmustest? Seda piiblijutustuses otseselt ei öelda, kuid seal pole ka kuninga kahetsussõnu ega abipalvet, et prohvet aitaks tal pöörduda Jehoova poole ja otsida temalt andestust. Ahab lihtsalt „läks sööma ja jooma” (1. Kun. 18:41, 42). Mida tegi Eelija?

6., 7. Mille eest Eelija palvetas ja miks?

⁶ „Aga Eelija läks üles Karmeli tippu, kummardas maha ja pani näo põlvede vahele.” Samal ajal kui Ahab läks oma kõhtu täitma, palvetas Eelija oma taevase isa poole. Pane tähele, kui alandlik oli Eelija: ta kummardas maha ja pani näo põlvede lähedale. Mille eest ta palvetas? Seda saame teada kirjakohast Jaakobuse 5:18, kus öeldakse, et Eelija palus põua lõppu. Tõenäoliselt esitas ta selle palve Karmeli tipus.

⁷ Varem oli Jehoova öelnud: „Ma annan maale vihma” (1. Kun. 18:1). Seega palus Eelija, et Jehoova tahe täituks, nii nagu ka Jeesus ligikaudu tuhat aastat hiljem oma järelkäijaid palvetama õpetas (Matt. 6:9, 10).

 8. Mida me võime Eelijalt palvetamise kohta õppida?

⁸ Me võime Eelijalt palju palvetamise kohta õppida. Tema mõtetes oli esikohal Jumala tahte teostumine. Kui me Jumala poole palvetame, on hea meeles hoida järgmist mõtet: „Ükskõik mida me kooskõlas tema tahtega palume, ta kuuleb meid” (1. Joh. 5:14). Niisiis, kui soovime, et Jumal meie palveid kuulaks, on vaja teada, mis on tema tahe. Seega on meil hea põhjus tema tahet tundma õppida ja iga päev Piiblit uurida. Kahtlemata soovis Eelija põua lõppu ka seetõttu, et tema kaasmaalased kannatasid. Võib arvata, et ta süda oli pärast sel päeval nähtud Jehoova imet tulvil tänu. Ka meie palvetest peaks kajastuma mure teiste heakäekäigu pärast ning siiras tänulikkus. (Loe 2. Korintlastele 1:11; Filiplastele 4:6.)

 9. Mida käskis Eelija oma teenril teha ja millist Eelija kahte omadust me uurima hakkame?

⁹ Eelija oli kindel, et Jehoova teeb põuale lõpu, kuid ta polnud kindel, millal. Mida prohvet siis seni tegi? Pane tähele, mida on öeldud jutustuses: „Ta ütles oma poisile: „Mine nüüd ja vaata mere poole!” Ja see läks ja vaatas, kuid ütles: „Ei ole midagi!” Tema aga ütles: „Mine tagasi!” Nõnda seitse korda” (1. Kun. 18:43). Me võime Eelijalt õppida vähemalt kahte asja: ta oli veendunud, et Jehoova täidab oma lubaduse, ning ta oli valvas.

10., 11. a) Kuidas näitas Eelija, et ta on veendunud Jehoova tõotuse täitumises? b) Miks võime meiegi usaldada Jumala tõotusi?

¹⁰ Veendunud Jehoova tõotuse täitumises, otsis Eelija innukalt tõendeid selle kohta, et ta asub peagi tegutsema. Niisiis saatis ta oma teenri kõrgemale kohale uurima, kas on näha märke lähenevast vihmasajust. Kui teener naasis, lausus ta sõnad, mis ei andnud lootust: „Ei ole midagi.” Silmapiir oli selge ja taevas tõenäoliselt pilvitu. Ent kas sa panid tähele, et Eelija oli mõni aeg tagasi kuningas Ahabile lausunud: „Vihma kohin kostab”? Kuidas võis prohvet seda öelda, kui polnud veel näha ühtegi vihmapilve?

¹¹ Eelija teadis, mida Jehoova oli tõotanud. Kuna ta oli Jehoova prohvet ja esindaja, oli ta veendunud, et tema Jumal peab oma sõna. Eelija oli selles nii kindel, et ta justkui kuulis vihmavalingut. Võib-olla tuletab see meile meelde Piibli sõnu Moosese kohta: „Ta jäi kindlaks, otsekui nähes Teda, kes on nähtamatu.” Kas Jumal on sama reaalne ka sulle? Ta annab meile palju põhjusi, et meilgi võiks olla samasugune usk temasse ja ta tõotustesse (Heebr. 11:1, 27).

12. Millest ilmnes Eelija valvsus ja kuidas ta reageeris, kui teener talle väikesest pilvest rääkis?

¹² Teiseks pane tähele seda, kui valvas Eelija oli. Ta ei saatnud oma teenrit tagasi korra või kaks, vaid seitse korda. Võib arvata, et teener hakkas sellest edasi-tagasi käimisest väsima, kuid Eelija ei loobunud, vaid ootas pikisilmi märki peatsest vihmast. Pärast seitsmendat korda teatas teener: „Vaata, pisuke pilv, nagu mehe kämmal, tõuseb merest.” Kujuta ette teenrit, kes väljasirutatud käega mõõdab väikest pilve, mis Suure mere kohalt tõuseb. Teener võis suhtuda sellesse pilvekesse üsna ükskõikselt, kuid Eelija jaoks oli see väga tähtis. Ta andis nüüd teenrile rutulised juhised: „Mine ütle Ahabile: rakenda hobused ette ja mine, et sadu ei peaks sind kinni!” (1. Kun. 18:44).

13., 14. a) Kuidas me saame Eelija sarnaselt valvel püsida? b) Millised põhjused on meil tegutseda pakilisustundega?

¹³ Jällegi annab Eelija meile head eeskuju. Ka meie elame ajal, mil Jehoova viib peagi täide oma eesmärgi, mille ta on teatavaks teinud. Eelija ootas põua lõppu. Jumala teenijad tänapäeval ootavad praeguse pahelise maailma lõppu (1. Joh. 2:17). Kuni ajani, mil Jehoova tegutsema hakkab, tuleb meil Eelija sarnaselt valvel püsida. Jumala poeg Jeesus andis oma järelkäijatele nõu: „Püsige valvel, kuna te ei tea, mis päeval teie Issand tuleb” (Matt. 24:42). Kas Jeesus pidas siin silmas seda, et tema järelkäijad ei tea midagi selle kohta, millal lõpp tuleb? Ei, ta selgitas pikalt, milline on maailm vahetult enne lõppu. Igaüks meist võib uurida üksikasjalikku „selle ajastu lõpulejõudmise tundemärki”. (Loe Matteuse 24:3—7.)

¹⁴ Iga selle tundemärgi tahk on kaalukaks ning veenvaks tõendiks. Kas nendest tõenditest piisab, et ajendada meid osalema Jehoova teenistuses pakilisustundega? Eelijat veenis Jehoova peatses tegutsema hakkamises vaid üks väike pilv horisondil. Kas see ustav prohvet pidi pettuma?

15., 16. Millised sündmused hakkasid peadpööritava kiirusega arenema ja mida võis Eelija seoses Ahabiga mõelda?

¹⁵ Jutustus annab teada: „Vahepeal tumenes taevas pilvedest ja tuulest ning tuli suur sadu! Ahab aga sõitis ja läks Jisreeli” (1. Kun. 18:45). Sündmused hakkasid arenema peadpööritava kiirusega. Kui Eelija teener oli viimas sõnumit Ahabile, kattus terve taevas tumedate pilvedega. Puhus tugev tuul. Viimaks, pärast kolme ja poolt aastat langesid Iisraelimaale vihmapiisad. Kuiv pinnas imas endasse vett. Kui algas äge vihmavaling, paisus Kiisoni jõgi, mis kahtlemata pesi ära hukatud Baali prohvetite vere. Ka isemeelsele Iisraeli rahvale anti võimalus pesta maha kohutav plekk, mille oli jätnud Baali kummardamine.

¹⁶ Eelija lootis, et rahvas tõesti teeb seda. Ta võis mõelda, kuidas Ahabit mõjutavad need pöördelised sündmused. Kas ta kahetseb ja pöördub rüvedast Baali kummardamisest? Selle päeva sündmused olid andnud mõjusa põhjuse selliseid muudatusi teha. Muidugi me ei tea, mida Ahab sel ajal mõtles. Jutustuses öeldakse vaid, et kuningas „sõitis ja läks Jisreeli”. Kas ta oli midagi õppinud? Kas ta oli valmis tegema muudatusi? Hilisemad sündmused näitavad, et ei olnud. Kuid ei Ahabile ega ka Eelijale polnud see päev veel läbi.

17., 18. a) Mis juhtus Eelijaga teel Jisreeli? b) Mida märkimisväärset on selles, et Eelija Karmelist Jisreeli jooksis? (Vaata ka allmärkust.)

¹⁷ Jehoova prohvet asus teele, mida mööda oli sõitnud ka Ahab. Teda ootas ees pikk, pime ja märg teekond. Siis aga juhtus midagi ebatavalist.

¹⁸ „Jehoova käsi tuli Eelija peale ning too kinnitas rõiva alumise ääre vöö vahele ja jooksis Ahabi ees terve tee kuni Jisreelini” (1. Kun. 18:46, UM). Selge on see, et „Jehoova käsi” tegutses Eelija peal üleloomulikul viisil. Jisreel asus 30 kilomeetri kaugusel ning Eelijal oli ka üksjagu aastaid turjal.a Kujuta endale ette, kuidas Eelija vöötab oma pika kuue, seob selle alumise ääre vöö vahele, nii et jalad saavad vabalt liikuda, ning seejärel jookseb mööda vihmast ligunenud teed, ja seda nii kiiresti, et jõuab kuninglikule vankrile järele ja möödub sellest.

19. a) Milliseid prohvetiennustusi tuletab meile ehk meelde Eelijale Jumala antud jõud ja sitkus? b) Mida Eelija Jisreeli joostes kahtlemata teadis?

¹⁹ Milline õnnistus see Eelijale küll oli! Võis olla vapustav tunda sellist tugevust, elujõudu ja sitkust, mida ta polnud võib-olla isegi oma nooruses tajunud. Meile tuletab see ehk meelde prohvetiennustusi, mis lubavad, et tulevases maises paradiisis on ustavatel inimestel täiuslik tervis ja nad pakatavad elujõust. (Loe Jesaja 35:6; Luuka 23:43.) Kui Eelija mööda märga teed edasi tormas, teadis ta kahtlemata, et tema Isa, ainus tõeline Jumal, toetab teda.

20. Mida me peaksime tegema, et Jehoova meid õnnistaks?

²⁰ Jehoova õnnistab meid meeleldi. Tema õnnistuste saamiseks tasub tõesti vaeva näha. Eelija sarnaselt tuleb ka meil olla valvsad ning kaaluda hoolega kindlaid tõendeid, mis näitavad, et Jehoova on valmis tegutsema praegusel ebakindlal ja erilisel ajal. Meil on igati põhjust usaldada täielikult Jehoova, „tõe Jumala” tõotusi, nagu seda tegi ka Eelija (Laul 31:6).