Kuidas üksteist armastusele ja headele tegudele õhutada?

„Pidagem üksteist silmas õhutamiseks armastusele ja headele tegudele . . . manitsegem [„julgustagem”, UT] üksteist, ja seda enam, et näete selle päeva lähenevat.” — HEEBREALASTELE 10:24, 25.

1., 2. a) Miks oli algkristlastel tähtis kooskäimisest lohutust ja julgustust saada? b) Milline Pauluse nõuanne käsitles vajadust koos käia?

NAD kogunesid salaja ja viibisid üheskoos lukustatud uste taga. Kõikjal väljas varitses neid oht. Äsja oli avalikult hukatud nende Juht Jeesus, kes oli oma järelkäijaid hoiatanud, et neid ei kohelda sugugi paremini kui teda. (Johannese 15:20; 20:19) Aga kui nad seal poolsosinal oma armastatud Jeesusest rääkisid, võis neil üheskoos vähemalt kindlam tunne olla.

² Aastate möödudes seisid kristlased silmitsi kõiksuguste katsumuste ja tagakiusamisega. Nagu need esimesed jüngrid, nii said nemadki kooskäimisest lohutust ja julgustust. Sellepärast kirjutas apostel Paulus Heebrealastele 10:24, 25: „Pidagem üksteist silmas õhutamiseks armastusele ja headele tegudele. Ning ärgem jätkem maha oma koguduse kooskäimisi, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid manitsegem [„julgustagem”, UT] üksteist, ja seda enam, et näete selle päeva lähenevat.”

 3. Miks sa ütleksid, et Heebrealastele 10:24, 25 sõnad on kristlastele enam kui vaid käsk koos käia?

³ Need sõnad on palju enam kui vaid käsk pidevalt koos käia. Need seavad Jumala poolt inspireeritud mõõdupuu kõigi kristlike koosolekute jaoks — ja tegelikult igaks puhuks, mil kristlased kokku tulevad. Tänapäeval, mil me näeme selgelt, et Jehoova päev üha läheneb, on selle kurja süsteemi survete ja ohtude tõttu suurem vajadus kui kunagi varem, et meie koosolekud oleksid kõigile varjuliseks sadamaks ning jõu ja julgustuse allikaks. Mida me saame teha, et see nii ka oleks? Uurigem hoolega Pauluse sõnu, esitades kolm peamist küsimust: mida tähendab ’üksteist silmas pidada’? Mida tähendab ’üksteist armastusele ja headele tegudele õhutada’? Ja viimaks, kuidas me saame neil rasketel aegadel ’üksteist julgustada’?

„Pidagem üksteist silmas”

 4. Mida tähendab ’üksteist silmas pidada’?

⁴ Kui Paulus innustas kristlasi ’üksteist silmas pidama’, kasutas ta kreekakeelset verbi ka·ta·no·eʹo, mis on intensiivistatud vorm üldsõnast „märkama”. Teos Theological Dictionary of the New Testament (Uue Testamendi teoloogiline sõnaraamat) ütleb, et see tähendab „suunama kogu oma tähelepanu teatud objektile”. Vastavalt William E. Vine’ile võib selle tähenduseks olla ka „täielikult aru saama, lähemalt vaatlema”. Niisiis, kui kristlased ’peavad üksteist silmas’, ei näe nad mitte üksnes välist külge, vaid nad kasutavad kogu oma mõtlemisvõimet ja püüavad sügavamale näha. — Võrdle Heebrealastele 3:1, NW.

 5. Millised on mõningad isiksuse tahud, mis jäävad välise külje varju, ja miks me peaksime neid silmas pidama?

⁵ Meil tuleb meeles pidada, et põgus pilk inimese välimusele, tegudele või isiksusele ei pruugi meile veel kaugeltki teada anda, kes ta tegelikult on. (1. Saamueli 16:7) Sageli on pealtnäha vaikses inimeses varjul sügavad tunded või meeldiv huumorimeel. Samuti on väga erineva taustaga inimesi. Mõnel on elu jooksul kohutavaid katsumusi olnud; teistel võib just praegu selliseid raskusi olla, mida me ei oska ehk ettegi kujutada. Väga sageli hajub meie pahameel mõne venna või õe teatud iseärasuse pärast, kui saame tema varasemate või praeguste olude kohta rohkem teada. — Õpetussõnad 19:11.

 6. Millised on mõned viisid, kuidas me saame üksteist paremini tundma õppida, ja milliseid häid tulemusi see võib anda?

⁶ Muidugi mõista ei tähenda see, et me peaksime sekkuma üksteise isiklikesse asjadesse, ilma et meilt seda palutud oleks. (1. Tessalooniklastele 4:11) Ent kindlasti me võime üksteise vastu isiklikku huvi ilmutada. See tähendab rohkemat kui vaid kuningriigisaalis tervitamist. Miks mitte valida välja kedagi, kellega sa tahaksid paremini tuttavaks saada, ja siis püüda temaga enne või pärast koosolekut mõni minut vestelda. Ja mis veelgi parem, ’püüa olla külalislahke’ ning kutsu mõni sõber enda juurde veidi keha kinnitama. (Roomlastele 12:13) Ilmuta huvi. Kuula. Ka nii võid sa palju teada saada, kui küsid inimeselt, kuidas tema on Jehoovat tundma ja armastama õppinud. Kuid sa võid teda veelgi paremini tundma õppida, kui töötate koos majast majja teenistuses. Kui üksteist sel viisil silmas pidada, aitab see meil tõelist mõistmist ja kaastunnet ehk empaatiat arendada. — Filiplastele 2:4; 1. Peetruse 3:8.

’Õhutage üksteist’

 7. a) Kuidas Jeesuse õpetus inimesi mõjutas? b) Mis tegi tema õpetuse niivõrd jõuliseks?

⁷ Kui me üksteist silmas peame, oleme paremini valmis üksteist tegudele õhutama või innustama. Eriti just kristlikel kogudusevanematel on selles võtmeroll. Me loeme, et kui Jeesus kord avalikult kõneles, ’hämmastusid rahvahulgad tema õpetusest’. (Matteuse 7:28) Ühel teisel juhtumil pöördusid koguni mõned teda arreteerima saadetud sõdurid tagasi sõnadega: „Ükski inimene ei ole iialgi nõnda rääkinud nagu see inimene!” (Johannese 7:46) Mis tegi Jeesuse õpetuse niivõrd jõuliseks? Kas liialdatud emotsionaalsus? Ei, Jeesus rääkis väärikalt. Kuid tema sihiks oli alati oma kuulajate südant puudutada. Kuna ta pidas silmas inimesi, teadis ta täpselt, kuidas neid tegutsema ajendada. Ta kasutas kujukaid ja lihtsaid näiteid, mis kajastasid tegelikku igapäevaelu. (Matteuse 13:34) Samuti peaksid ka need, kes meie koosolekutel ülesandeid täidavad, jäljendama Jeesust ning esitama oma osa südamesoojusega ja entusiastlikult, nii et see ajendaks tegutsema. Nagu Jeesus, nii võime ka meie püüda leida näiteid, mis sobivad meie kuulajatele ja puudutavad nende südant.

 8. Kuidas Jeesus teisi oma eeskujuga õhutas, ja kuidas me võiksime teda selles suhtes jäljendada?

⁸ Jumalat teenides võime kõik üksteist oma eeskujuga õhutada. Jeesus kindlasti õhutas oma kuulajaid. Ta armastas oma tööd kristlikus teenistuses ja pidas seda au sees. Ta ütles, et see on talle nagu toit. (Johannese 4:34; Roomlastele 11:13) Selline entusiasm võib nakkav olla. Kas sinagi võiksid lasta paista oma rõõmul, mida teenistus sulle annab? Jaga oma häid kogemusi teiste koguduseliikmetega, kuid ole seejuures hoolikas hoiduma hooplevast toonist. Kui sa kutsud teisi koos endaga töötama, püüa aidata neil tunda tõelist heameelt sellest, et nad võivad teistele meie Suurest Loojast Jehoovast rääkida. — Õpetussõnad 25:25.

 9. a) Millised on mõned õhutamismeetodid, millest me tahaksime hoiduda, ja miks? b) Mis peaks meid ajendama end Jehoova teenistusse andma?

⁹ Kuid ole ettevaatlik, et teisi mitte valel kombel õhutada. Näiteks me võime neis tahtmatult tekitada süütunde selle pärast, et nad rohkemat ei tee. Me võime neid ettekavatsemata häbistada, kui seame nad ebasoodsasse valgusse, võrreldes neid teistega, kelle aktiivsus rohkem silma paistab, või kui kehtestame ehk jäikasid norme ja laidame neid, kes neid norme ei täida. Kõik need meetodid võivad kedagi ehk mõneks ajaks tegutsema ajendada, kuid Paulus ei kirjutanud ju: „Õhutage süütundele ja headele tegudele.” Hoopiski mitte, meil tuleb teisi armastusele õhutada, sest sellega kaasnevad teod, mis on tehtud heal ajendil. Mitte kedagi ei peaks tegutsema ajendama üksnes selle silmaspidamine, mida teised koguduseliikmed temast arvata võivad, kui ta nende ootustele päris ei vasta. — Võrdle 2. Korintlastele 9:6, 7.

10. Miks meil tuleks meeles pidada, et me pole valitsejad teiste usu üle?

¹⁰ Üksteist õhutada ei tähenda üksteist kontrolli all hoida. Vaatamata kogu autoriteedile, mille Jumal apostel Paulusele andnud oli, tuletas see Korintose kogudusele alandlikult meelde: ’Meie ei ole valitsejad teie usu üle.’ (2. Korintlastele 1:24) Kui me mõistame alandlikult nagu temagi, et meie ülesanne pole otsustada, kui palju teised Jehoova teenistuses tegema peaksid, ega valitseda nende südametunnistuse üle, kui nad muidki isiklikke otsuseid langetavad, hoidume sellega muutumast „liiga õiglaseks”, rõõmutuks, jäigaks, negatiivseks või võimutsevaks. (Koguja 7:16) Taolised omadused ei õhuta armastusele, need ängistavad.

11. Mis ajendas iisraellasi annetusi tegema ajal, mil nad kogudusetelki ehitasid, ja kuidas see meie päevade kohta võib käia?

¹¹ Me tahame, et kõik pingutused Jehoova teenistuses oleksid tehtud samasuguses vaimus kui see, mis valitses muistses Iisraelis ajal, mil kogudusetelgi ehitamiseks annetusi vajati. Teises Moosese raamatus 35:21 öeldakse: „Siis nad tulid tagasi, igaüks, keda süda sundis, ja igaüks, kes hea meelega tahtis anda, tõi Jehoovale tõstelõivu kogudusetelgi ehitamiseks.” Neil ei olnud välist sundi, vaid see oli sisemine sund, mis lähtus südamest. Tegelikult öeldakse heebreakeelses tekstis sõna-sõnalt, et neid ande tõi „igaüks, kelle süda tõstis teda üles”. (Meie kursiiv.) Tehes neist veel rohkem, püüdkem alati, kui oleme koos, üksteise südant ülendada. Jehoova vaim võib teha ülejäänu.

’Julgustage üksteist’

12. a) Milliseid tähendusi on kreekakeelsel sõnal, mida tõlgitakse sõnaga „julgustama”? b) Miks Hiiobi kaaslased teda ei julgustanud? c) Miks me peaksime hoiduma üksteise üle kohut mõistmast?

¹² Kui Paulus kirjutas, et me peaksime ’üksteist julgustama’, kasutas ta kreekakeelse sõna pa·ra·ka·leʹo vormi, mille tähenduseks võib olla ka ’tugevdama, trööstima, lohutama’. Kreekakeelses Septuagintas kasutatakse seda sama sõna tekstis Iiob 29:25, kus Hiiobit kirjeldatakse kui leinajate trööstijat ehk lohutajat. Irooniline küll, aga kui Hiiobit ennast ränk katsumus tabas, ei saanud tema mitte kelleltki sellist julgustust. Tema kolm „lohutajat” olid niivõrd hõivatud tema üle kohtumõistmisega ja talle jutluste pidamisega, et nad ei vaevunud teda mõistma ega talle kaasa tundma. Tegelikult ei nimetanud nad mitte üheski oma kõnes Hiiobit kordagi nimepidi. (Vastanda Iiobi 33:1, 31.) Ilmselt nägid nad temas pigem probleemi kui inimest. Pole mingi ime, et Hiiob neile frustratsioonis olles hüüdis: ’Kui te ometi minu asemel oleksite!’ (Iiob 16:4) See kehtib ka tänapäeval — kui tahad kedagi julgustada, osuta talle empaatiat! Ära mõista kohut. Nagu ütleb Roomlastele 14:4: „Kes oled sina, et sa mõistad hukka teise sulase? Tema seisab või langeb iseenese isandale. Aga tema jääb seisma, sest Jumal võib teda püsti hoida.”

13., 14. a) Millises põhitões me peaksime oma vendi ja õdesid veenma, et neid lohutada? b) Kuidas tugevdas ingel Taanieli?

¹³ Sõna pa·ra·ka·leʹo ühte vormi ja sellega seotud nimisõna tõlgitakse tekstis 2. Tessalooniklastele 2:16, 17 sõnaga „troost”: „Aga meie Issand Jeesus Kristus ise ja Jumal, meie Isa, kes meid on armastanud ja meile on andnud igavese troosti ja hea lootuse armuannina, trööstigu teie südameid ja kinnitagu teid igasuguses heas teos ja sõnas!” Pane tähele, kuidas Paulus seob mõtte meie südame lohutamisest põhitõega, et Jehoova armastab meid. Niisiis me võime selle tähtsa tõe paikapidavust kinnitades üksteist julgustada ja lohutada.

¹⁴ Ükskord oli prohvet Taaniel pärast hirmuäratava nägemuse nägemist niivõrd jahmunud, et ta ütles: „Mu tore välimus muutus hirmsaks ja ma jäin jõuetuks.” Jehoova saatis ingli, kes tuletas Taanielile mitu korda meelde, et see on Jumala silmis „armas”. Mis oli selle tulemus? Taaniel ütles inglile: „Sa oled mind kinnitanud!” — Taaniel 10:8, 11, 19.

15. Millise tasakaalu peaksid vanemad ja reisivad ülevaatajad leidma kiitmise ja parandamise vahel?

¹⁵ See on niisiis veel üks võimalus, kuidas teisi julgustada. Kiida neid! Väga kerge on omandada kriitilist ja ärritunud vaimu. Pole kahtlustki, et mõnikord on eriti just vanematel ja reisivatel ülevaatajatel vaja kedagi parandada. Kuid oleks hea, kui neid mäletataks pigem südamesoojusega jagatud julgustuse kui süüdistava hoiaku poolest.

16. a) Miks masendunute julgustamiseks ei piisa sageli vaid sellest, et innustada neid Jehoova teenistuses rohkem tegema? b) Kuidas aitas Jehoova Eelijat, kui see oli masendunud?

¹⁶ Erilist julgustust vajavad need, kes on masendunud, ja Jehoova ootab, et meie kui kaaskristlased oleksime neile abiks — eriti veel, kui oleme kogudusevanemad. (Õpetussõnad 21:13) Mida me saame teha? Võib-olla ei piisa vaid sellest, et soovitad neil Jehoova teenistuses rohkem teha. Miks? Sellepärast, et see võib jätta mulje, nagu oleks nende masenduse põhjuseks see, et nad ei tee veel piisavalt palju. Tavaliselt ei ole asi selles. Prohvet Eelija oli kord nii sügavas masenduses, et tahtis surra, ja seda ajal, mil ta oli Jehoova teenimisega äärmiselt hõivatud. Mida Jehoova tema suhtes ette võttis? Ta saatis ingli, et see annaks praktilist abi. Eelija valas oma südame Jehoova ette välja ja teatas, et ta tundub endale sama väärtusetuna kui tema surnud esivanemad, et kogu tema töö on olnud asjatu ja et ta on täiesti üksi. Jehoova kuulas teda ja demonstreeris tema lohutuseks oma jõudu aukartustärataval viisil ning kinnitas talle, et ta pole kaugeltki üksi ja et tema alustatud töö viiakse lõpule. Samuti tõotas Jehoova Eelijale, et ta annab talle kaaslaseks õpilase, kes saab hiljem tema järeltulijaks. — 1. Kuningate 19:1—21.

17. Kuidas võib kogudusevanem julgustada inimest, kes on iseenda vastu ülemäära range?

¹⁷ Kui julgustav see küll oli! Ka meie võime julgustada endi hulgast neid, kellel on emotsionaalseid raskusi. Püüa neid mõista, kuulates neid! (Jakoobuse 1:19) Andes Pühakirjal põhinevat lohutust, kohanda see vastavalt iga inimese vajadustele. (Õpetussõnad 25:11; 1. Tessalooniklastele 5:14) Et julgustada neid, kes on iseenda vastu ülemäära ranged, võivad vanemad esitada neile lahkelt Pühakirjal põhinevaid tõendeid selle kohta, et Jehoova armastab ja hindab neid.a Lunastuse teemal arutlemine võib olla suureks julgustuseks neile, kes end väärtusetuna tunnevad. Võib-olla on inimesele, kes on mures mõne minevikus sooritatud patu pärast, vaja näidata, et kui ta on tõeliselt kahetsenud ja igast seesugusest harjumusest pöördunud, on lunastus ta puhtaks teinud. — Jesaja 1:18.

18. Kuidas tuleks käsitleda lunastusõpetust, et julgustada kedagi, kes on näiteks vägistamise ohvriks langenud?

¹⁸ Muidugi mõtleb kogudusevanem konkreetsele juhtumile, et seda õpetust õigesti käsitleda. Mõtle ühele näitele: Moosese seaduse all toodud loomohvrid, mida nõuti kõigi pattude lepitamiseks, kujutasid eelpiltlikult Kristuse lunastusohvrit. (3. Moosese 4:27, 28) Kuid mitte ühtegi seadusesätet ei olnud selle kohta, et vägistatu oleks pidanud taolise patuohvri tooma. Seadus ütles, et „ära tee midagi” tema karistamiseks. (5. Moosese 22:25—27) Aga kas oleks siis tänapäeval kohane rõhutada õele, kellele on kallale tungitud ja keda on vägistatud ning kes tunneb end seetõttu rüvetatuna ja väärtusetuna, kui vajalik on lunastusohver, et teda sellest patust puhastada? Kindlasti mitte. Tema ju ei patustanud, kui talle kallale tungiti. Vägistaja on see, kes patustas ja vajab puhastamist. Kuid armastust, mida Jehoova ja Kristus on lunastusohvri toomisega ilmutanud, võib kasutada tõendina, et teise inimese patt ei ole seda õde Jumala silmis roojaseks teinud, vaid ta on Jehoovale kallis ja jääb tema armastusse. — Võrdle Markuse 7:18—23; 1. Johannese 4:16.

19. Miks meil ei tuleks oodata, et vendade ja õdedega läbikäimine on alati ainult julgustav, kuid mis peaks olema meie kindel nõu?

¹⁹ Tõesti, ükskõik millises olukorras inimene ka poleks ja kui valusad kogemused tema minevikku ka ei tumestaks, peaks ta Jehoova rahva kogudusest julgustust saama. Ja seda ta ka saab, kui me kõik püüame üksteist silmas pidada, õhutada ja julgustada alati, kui me üksteisega läbi käime. Aga kuna me oleme ebatäiuslikud, jääb meil kõigil selles suhtes mõnikord vajaka. Paratamatult me valmistame üksteisele aeg-ajalt pettumusi ja teeme isegi haiget. Ärgem püüdkem selles suhtes oma tähelepanu teiste ebaõnnestumistele keskendada. Puudustele keskendudes riskid sa sellega, et võid koguduse suhtes liigselt kriitiliseks muutuda ja langeda just sellesse lõksu, mille eest Paulus meid nii innukalt hoida tahtis, nimelt, me võime oma koguduse kooskäimise maha jätta. Ärgu seda mitte kunagi juhtugu! Kuna see vana süsteem muutub üha ohtlikumaks ja ängistavamaks, võtkem endale kindlaks nõuks teha kõik, mida suudame, et meie seltsing oleks koosolekutel ülesehitav — ja seda enam, et näeme Jehoova päeva üha lähenemas!

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

◻ Miks on eluliselt tähtis, et meie koosolekud ja vendadega läbikäimine oleks neil viimseil päevil julgustav?

◻ Mida tähendab üksteist silmas pidada?

◻ Mida tähendab üksteist õhutada?

◻ Milles seisneb üksteise julgustamine?

◻ Kuidas võiks masendunud ja rusutud inimesi julgustada?

[Pilt lk 16]

Külalislahkus aitab meil üksteist paremini tundma õppida

[Pilt lk 18]

Kui Eelija oli masendunud, lohutas Jehoova teda lahkelt