„Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku allikmaterjal

„Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku allikmaterjal

4.–10. MÄRTS

AARDEID JUMALA SÕNAST | LAULUD 16–17

Vaimsed vääriskivid

it-2, lk 714

Silmatera

Silm on väga õrn ja tundlik organ; silma ja lau vahele sattunud karvakest või puru on kohe tunda. Silma eesmist läbipaistvat kesta, sarvkesta, on vaja kaitsta ja hoida, sest kui seda vigastada või kui see mõne haiguse tõttu hägustub, võib tagajärjeks olla halvenenud nägemine või pimedaks jäämine. Kui piiblis on midagi võrreldud silmateraga, annab see mõista, et seda on vaja suure hoolega kaitsta. Nii on näiteks tarvis teha Jumala seadusega. (Õp 7:2, allmärkus.) Tekstis 5. Moosese 32:10 räägitakse, kuidas Jumal hoolitses isalikult Iisraeli eest, ja öeldakse, et ta „hoidis teda nagu oma silmatera”. Taavet palus, et Jumal kaitseks ja hoiaks teda kui oma silmatera. (L 17:8.) Ta tahtis, et Jehoova tuleks talle kiiresti appi, kui vaenlane ründab. (Võrdle Sak 2:8.)

11.–17. MÄRTS

AARDEID JUMALA SÕNAST | LAUL 18

„Jehoova on ... minu päästja”

it-2, lk 1161, lõik 7

Hääl

Jumal kuuleb oma teenijate häält. Need, kes on Jumalale ustavad, võivad olla kindlad, et Jumal kuulab nende palveid olenemata sellest, mis keeles nad tema poole palvetavad. Jumal kuuleb isegi mõtetes tehtud palveid, sest ta suudab mõtteid lugeda. (1Sa 1:13; Neh 2:4; L 66:19; 86:6; 116:1.) Jumal kuulab oma teenijate appihüüdu, kuid ta paneb tähele ka neid, kes on tema vastu ning kes tahavad tema teenijatele halba. (1Mo 21:17; L 55:18, 19; 69:33; 94:9–11; Jer 23:25.)

Vaimsed vääriskivid

it-1, lk 432, lõik 2

Keerub

Telkpühamu keerubid ei olnud hirmuäratava ega kummastava välimusega tiibadega olendid, mida ümbritsevad paganrahvad kummardasid, nagu mõned väidavad. Piibel ei täpsusta, millised need keerubite kujutised olid, kuid juudi pärimus annab üheselt mõista, et nad olid inimeste moodi. Tegemist oli suurepärasete kunstiteostega, võrratult kaunite inglitega ning iga detail oli tehtud „täpselt selle eeskuju järgi”, mille Mooses oli Jehoovalt saanud. (2Mo 25:9.) Apostel Paulus kirjutas: „Laeka peal olid aulised keerubid, mis varjasid lepituskaant.” (Heb 9:5.) Keerubeid seostati Jehoova kohalolekuga. „Ma ilmutan end sulle seal ja räägin sinuga laeka kohalt. Kahe keerubi vahelt, mis on tunnistuslaeka peal, annan ma sulle kõik käsud iisraellaste jaoks.” (2Mo 25:22; 4Mo 7:89.) Jehoova otsekui istus keerubite kohal või vahel. (1Sa 4:4; 2Sa 6:2; 2Ku 19:15; 1Aj 13:6; L 80:1; 99:1; Jes 37:16.) Keerubid kujutasid sõjavankrit, millega Jehoova sõitis (1Aj 28:18), ja sümboolses mõttes pakkusid nende tiivad sõidu ajal kaitset ja lisasid kiirust. Taavet kirjutas laulus, et Jumal „sõitis keerubil ja tuli lennates, sööstis alla vaimu tiivul”. (L 18:10; 2Sa 22:11.) See tähendab, et Jehoova tuli talle väga kiiresti appi.

18.–24. MÄRTS

AARDEID JUMALA SÕNAST | LAUL 19–21

Vaimsed vääriskivid

it-1, lk 1073

Heebrea keel

Kõige sagedasem riimivorm oli mõtteriim ehk parallelism. ... Lisaks sellisele parallelismile, mille puhul on tegemist korduse või vastandusega, on veel ka selline, kus teine osalause laiendab öeldut või toob sisse uue mõtte. Niisuguse parallelismi näiteks on Laul 19:7–9.

Jehoova seadus on täiuslik,

see annab uut jõudu,

Jehoova meeldetuletused on usaldusväärsed,

need teevad kogenematu targaks.

Jehoova korraldused on õiglased,

need rõõmustavad südant,

Jehoova käsusõna on puhas,

see avab silmad.

Jehoova kartus on hea,

see püsib igavesti.

Jehoova seadused on tõde,

need kõik on õiged.

On näha, et iga lause või lauseosa teine pool lõpetab mõtte. Ainult tänu teisele osalausele, näiteks „see annab uut jõudu”, „need teevad kogenematu targaks”, saab lugeja teada, mis mõttes „Jehoova seadus on täiuslik” ja „Jehoova meeldetuletused on usaldusväärsed”. Kui mõtted on niimoodi paralleelselt esitatud, tekib esimese ja teise osalause vahele rütmiline paus. Lisaks mõtte edasiarendamisele on mõeldud ka struktuuri peale.

15.–21. APRILL

AARDEID JUMALA SÕNAST | LAULUD 29–31

Jehoova armastab sind

it-1, lk 802, lõik 3

Nägu

Palet peitma, varjama. Selle väljendi tähendus sõltub kontekstist. Kui Jehoova peidab või varjab oma palge, tähendab see enamasti seda, et ta võtab ära oma soosingu ja toetuse. See võib juhtuda, kui inimene või rahvas on Jumalale sõnakuulmatu, nagu oli näiteks iisraellaste puhul. (Ii 34:29; L 30:5–8; Jes 54:8; 59:2.) Vahel võib see tähendada ka seda, et Jehoova otsustab mitte tegutseda või vastata, kuna õige aeg ei ole veel käes. (L 13:1–3.) Sõnadega „pööra oma pilk mu pattudelt” palus Taavet, et Jehoova talle tema patud andestaks. (L 51:9; vrd L 10:11.)