„Jehoova ei tõuka ära oma rahvast”
„Õiget tabab palju õnnetusi, aga Jehoova tõmbab tema neist kõigist välja!” (LAUL 34:20)
1., 2. a) Kuidas õnnistab Jehoova oma rahvast tänapäeval? b) Millega peavad paljud kristlased kokku puutuma ja milliseid küsimusi see tekitab?
NAGU ennustas Piibel, elab Jehoova rahvas vaimses paradiisis (2. Korintlastele 12:1—4). Jehoova tunnistajad moodustavad rahvusvahelise vennaskonna, mida iseloomustab armastus ja ühtsus (Johannese 13:35). Neil on põhjalikud ja ulatuslikud teadmised Piibli tõdedest (Jesaja 54:13). Kui tänulikud on nad küll Jehoovale eesõiguse eest, et võivad olla külalised tema vaimses telgis! (Laul 15:1.)
2 Kuigi kõik Jehoova organisatsiooni liikmed on vaimses külluses, paistab, et mõned elavad suhteliselt rahulikku ja vaikset elu, teised aga kannatavad ühel või teisel viisil. Paljud kristlased leiavad, et nad viibivad pikka aega haletsusväärses olukorras, ilma et silmapiiril vähimatki lahendust näha oleks. On loomulik, et sellises seisundis kaob julgus (Õpetussõnad 13:12). Kas õnnetused näitavad seda, et Jumal tunneb meelepaha? Kas Jehoova pakub erilist kaitset vaid mõningatele kristlastele ja tõukab teised ära?
3. a) Kas Jehoova on süüdi raskustes, mida kogeb tema rahvas? b) Miks kogevad isegi Jehoova ustavad teenijad kannatusi?
3 Piibel vastab: „Ärgu ükski kiusatuses olles öelgu: „Mind kiusab Jumal!” Sest Jumalat ei kiusata kurjaga ja tema ise ei kiusa kedagi” (Jakoobuse 1:13). Jehoova kaitseb ja hoiab oma rahvast (Laul 91:2—6). „Jehoova ei tõuka ära oma rahvast” (Laul 94:14). See ei tähenda, et tema ustavad kummardajad ei koge kannatusi. Praegust ülemaailmset asjadesüsteemi valitsevad inimesed, kes on juba sünnipäraselt ebatäiuslikud. Paljud on rikutud ja mõned otseselt kurjad. Mitte ükski neist ei otsi tarkust Jehoovalt. Selle tagajärjeks on inimeste paljud kannatused. Piibel ütleb selgelt, et Jehoova rahvaski ei saa alati inimliku ebatäiuslikkuse ja kurjuse kurbi tagajärgi vältida (Apostlite teod 14:22).
Lojaalsed kristlased teavad, et neil tuleb kannatada
4. Millega võivad kõik kristlased arvestada ja miks, kuna nad elavad selles kurjas asjadesüsteemis?
4 Kuigi Jeesuse järelkäijad ei kuulu maailma, elavad nad keset seda asjadesüsteemi (Johannese 17:15, 16). Piibel paljastab Saatana kui selle maailma valitseva jõu (1. Johannese 5:19). Sellepärast võivad kõik kristlased arvestada sellega, et varem või hiljem tuleb neil raskete probleemidega kokku puutuda. Seda silmas pidades ütleb apostel Peetrus: „Olge kained, valvake, sest teie vastane, kurat, käib ümber nagu möirgaja lõukoer otsides, keda neelata! Tema vastu seiske kindlad usus ning teadke, et teie vendadel maailmas tuleb neidsamu kannatusi täielikult kanda” (1. Peetruse 5:8, 9). Jah, kogu kristlaskond võib kogeda kannatusi.
5. Kuidas selgitas Jeesus, et ustavatel kristlastel tuleb elus ette kurbasid sündmusi?
5 Isegi siis, kui me väga armastame Jehoovat ja oleme tema põhimõtetele lojaalsed, tuleb meil elus ette kurbasid sündmusi. Jeesus selgitas seda oma näites, mis on kirjas Matteuse 7:24—27, kus ta vastandab neid, kes kuuletuvad tema sõnadele, ja neid, kes seda ei tee. Ta võrdles sõnakuulelikke jüngreid mõistliku mehega, kes ehitab maja kindlale kaljule. Neid, kes ei kuula tema sõna, võrdles ta rumala mehega, kes ehitab oma maja liivale. Pärast ränka tormi seisab püsti ainult kaljule ehitatud maja. Pane seoses mõistliku mehe majaga tähele, et „ränk sadu tuli ja tulid vetevoolud ja tuuled puhusid ja sööstsid vastu seda koda; aga ta ei langenud”. Jeesus ei tõotanud, et mõistlik mees võib elada alati rahulikku ja vaikset elu. Selle mehe mõistlikkus pidi aitama tal hoopis tormi üle elada. Sarnane mõte tuleb esile ka tähendamissõnas külvajast. Seal selgitab Jeesus, et isegi Jumala sõnakuulelikud teenijad, kellel on „kaunis ja hea süda”, „kannavad vilja kannatlikkuses” (Luuka 8:4—15).
6. Kes teevad läbi tulise katse, nagu selgitab Pauluse näide tulekindlatest materjalidest?
6 Kui apostel Paulus kirjutas korintlastele, selgitas ta kujundlikus keeles, kui vajalikud on vastupidavad omadused, mis võivad aidata meil katsumustega toime tulla. Sellised tulekindlad materjalid nagu kuld, hõbe ja kalliskivid kujutavad jumalakartlikke omadusi. (Võrdle Õpetussõnad 3:13—15; 1. Peetruse 1:6, 7.) Teisest küljest aga võrdleb ta lihalikke omadusi kergestisüttivate materjalidega. Seejärel ütleb Paulus: „Igaühe töö [saab] avalikuks; sest selle teeb selgeks Issanda päev, sest see saab tules ilmsiks ja tuli ise katsub läbi igaühe töö, missugune see on. Kui kellegi töö, mis tema sellele alusele on ehitanud, jääb püsima, siis ta saab palga” (1. Korintlastele 3:10—14). Siin selgitab Piibel taas, et me kõik satume paratamatult mingisugusesse tulisesse katsesse.
7. Kuidas võib Pühakiri aidata meil katsumustes vastu pidada, nagu näitab Roomlastele 15:4?
7 Piiblis on arvukalt jutustusi Jumala lojaalsetest teenijatest, kes pidid taluma viletsust, ja seda mõnikord pikka aega. Kuid Jehoova ei hüljanud neid. Tõenäoliselt pidas apostel Paulus silmas just selliseid näiteid, kui ta ütles: „Mis iganes enne on kirjutatud, on kirjutatud meile õpetuseks, et meil kannatlikkuse ja Kirja troosti kaudu oleks lootust” (Roomlastele 15:4). Pane tähele näiteid kolmest mehest, kes olid Jumalaga lähedastes suhetes, kuid kellele samal ajal sai osaks palju hädasid.
Mida me Piibli jutustustest teada saame
8. Mida lasi Jehoova Joosepile osaks saada ja kui kaua?
8 Jehoova soosis Jaakobi poega Joosepit juba väikesest peale. Aga siiski sai talle osaks rida õnnetusi, kuigi tema polnud milleski süüdi. Tema omad vennad röövisid ta ja kohtlesid teda julmalt. Ta müüdi orjaks võõrale maale, kus ta valesüüdistuse alusel „vangiurkasse” pandi (1. Moosese 40:15). Seal „vaevati [tema jalgu] pakus, ta ise pandi raudu” (Laul 105:17, 18). Kahtlemata anus Joosep oma orjapõlve ja vangistuse ajal korduvalt Jehoovalt vabastust. Ja kuigi Jehoova andis talle mitmel kombel jõudu, ärkas ta umbes 13 aastat igal hommikul ikkagi kas orja või vangina (1. Moosese 37:2; 41:46).
9. Mida pidi Taavet mitmeid aastaid taluma?
9 Midagi sarnast juhtus ka Taavetiga. Kui Jehoova valis välja mehe, kes oli kõlblik juhtima Iisraeli, ütles ta: „Ma olen leidnud Taaveti, Jesse poja, oma südamekohase mehe” (Apostlite teod 13:22). Kuigi Taavet oli Jehoova silmis heas kirjas, pidi ta siiski palju kannatama. Surmaohus olles varjas ta ennast mitu aastat kõrbes, koobastes, kaljulõhedes ja võõral maal. Kuna teda jälitati nagu metslooma, oli ta heitunud ja hirmul. Aga sellegipoolest pidas ta Jehoova jõu abil vastu. Taavetil oli omaenda kogemuste põhjal alust öelda: „Õiget tabab palju õnnetusi, aga Jehoova tõmbab tema neist kõigist välja!” (Laul 34:20).
10. Milline suur õnnetus tabas Naabotit ja tema peret?
10 Prohvet Eelija päevil oli Iisraelis ainult 7000 inimest, kes polnud valejumala Baali ees põlvi nõtkutanud (1. Kuningate 19:18; Roomlastele 11:4). Naabot, kes oli tõenäoliselt üks neist, langes kohutava ebaõigluse ohvriks. Ta talus alandamist, kui teda süüdistati jumalateotuses. Ta mõisteti süüdi ja kuninga käsu kohaselt visati ta kividega surnuks ning koerad lakkusid tema verd. Hukati koguni tema pojad! Kuid ta oli süütu selles asjas. Need, kes tema vastu tunnistusi andsid, olid petised. Kogu see afäär oli kuninganna Iisebeli salasepitsus, mille eesmärk oli, et kuningas saaks Naaboti viinamäe oma valdusse (1. Kuningate 21:1—19; 2. Kuningate 9:26).
11. Mida räägib apostel Paulus meile Piibli ajaloo ustavatest meestest ja naistest?
11 Joosep, Taavet ja Naabot on vaid kolm neist paljudest Piiblis mainitud ustavatest meestest ja naistest, keda tabasid õnnetused. Apostel Paulus kirjutas ajaloolise ülevaate Jehoova teenijatest läbi aegade. Seal rääkis ta neist, kes „said kogeda pilget ja rooska, peale selle ahelaid ja vangitorni. Neid on kividega visatud, piinatud, lõhki saetud, mõõgaga surmatud; nad on lambanahas ja kitsenahas käinud ühest kohast teise, puuduses, viletsuses, kurja kannatades, nemad, kelle väärt maailm ei olnud. Nad eksisid ümber kõrbetes ja mägedel ja koobastes ja maa-aukudes” (Heebrealastele 11:36—38). Kuid Jehoova ei tõuganud neid ära.
Jehoova hoolib neist, kes kannatavad
12. Millised on mõningad kannatused, mida kogevad Jehoova tunnistajad tänapäeval?
12 Kuidas on lugu Jehoova rahvaga tänapäeval? Me võime kindlad olla, et Jumal kaitseb meie organisatsiooni ning see jääb viimseil päevil ja suures viletsuses kindlalt püsima (Jesaja 54:17; Ilmutuse 7:9—17). Kuid üksikisikutena me mõistame, et „aeg ja juhus” tabab kõiki inimesi (Koguja 9:11, UM). Praegusel ajal on palju ustavaid kristlasi, kes kannatavad viletsust. Mõned elavad äärmises vaesuses. Piibel räägib kristlikest „vaestestlastest ja lesknaistest”, kes on viletsuses (Jakoobuse 1:27). Teised kannatavad loodusõnnetuste, sõdade, kuritegevuse, võimu kuritarvitamise, haiguste ja surma tõttu.
13. Millistest rasketest juhtumitest on hiljuti teatatud?
13 Näiteks teatasid Vahitorni ühingu harubürood oma 1996. teenistusaasta aruannetes Jehoova tunnistajate juhtivale kogule, et mõned meie vennad ja õed viibivad haletsusväärsete tingimustega vanglates, kuna nad peavad kinni Piibli põhimõtetest. Ühel Lõuna-Ameerika maal ajasid partisanirühmad laiali kolm kogudust, sundides sadu Jehoova tunnistajaid tollest piirkonnast lahkuma. Ühel Lääne-Aafrika maal tapeti mõned tunnistajad, kes jäid kodusõja keerisesse. Ühel Kesk-Ameerika maal muutis purustav orkaan mõningate vendade juba niigi kriitilise majandusliku olukorra veelgi raskemaks. Teistes paikades, kus vaesus ja toidupuudus pole ehk suureks probleemiks, võivad negatiivsed tegurid lämmatada mõningate rõõmu. Teisi rõhuvad praegusaegsed elusurved. Üldise ükskõiksuse tõttu võivad mõningad aga kaotada julguse Kuningriigi hea sõnumi kuulutamisel.
14. a) Mida me saame teada Iiobi loost? b) Mida me peaksime hätta sattumise korral tegema, selle asemel et negatiivselt mõelda?
14 Neid olukordi ei saa tuua tõendiks Jumala ebasoosingu kohta. Pea meeles Iiobi lugu ja seda, kui palju õnnetusi tabas teda. Ta oli „vaga ja õiglane mees” (Iiob 1:8). Kui masendunud võis Iiob küll olla, kui Eliifas teda väärtegudes süüdistas! (Iiobi 4., 5., 22. peatükk.) Me ei taha kiiresti järeldada, et meie õnnetuste põhjus on see, et oleme Jehoovale mingil moel pettumuse valmistanud või et Jehoova on meilt oma õnnistuse ära võtnud. Kui me viletsusse satume, võib negatiivne mõtteviis meie usku õõnestada (1. Tessalooniklastele 3:1—3, 5). Hädas olles on kõige parem mõtiskleda selle üle, et Jehoova ja Jeesus on kõigest hoolimata lähedal neile, kes on õiglased.
15. Kuidas me teame, et Jehoovat puudutavad väga tema rahva kannatused?
15 Apostel Paulus kinnitab meid, kui ta ütleb: „Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest? Kas viletsus, või ahastus, või tagakiusamine, või nälg, või alastiolek, või häda, või mõõk? .. ma olen veendunud selles, et ei surm ega elu, ei inglid, ei vürstid, ei käesolev ega tulev, ei vägevad, ei kõrgus ega sügavus ega mingi muu loodu või meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas!” (Roomlastele 8:35, 38, 39). Jehoova on meist väga huvitatud ja ta teab, millised on meie kannatused. Kui Taavet oli alles põgenik, kirjutas ta: „Jehoova silmad on õigete poole ja tema kõrvad nende appihüüdmise poole! Jehoova on ligi neile, kes murtud on südamelt” (Laul 34:16, 19; Matteuse 18:6, 14). Meie taevane Isa hoolib meist ja tunneb kaasa neile, kes kannatavad (1. Peetruse 5:6, 7). Ta annab meile seda, mida on vaja, et ükskõik millises kannatuses vastu pidada.
Jehoova annid aitavad meil vastu pidada
16. Milline Jehoova and aitab meil vastu pidada ja kuidas?
16 Kuigi me ei saa loota, et võime elada selles vanas asjadesüsteemis kannatusi kogemata, ei ole meid „hüljatud” (2. Korintlastele 4:8, 9). Jeesus tõotas, et annab oma järelkäijatele abilise. Ta ütles: „Mina palun Isa, ja tema annab teile teise Trööstija, et see teie juurde jääks igavesti, tõe Vaimu” (Johannese 14:16, 17). Nelipühapäeval aastal 33 m.a.j. rääkis apostel Peetrus oma kuulajatele, et nad võivad saada „Püha Vaimu anni” (Apostlite teod 2:38). Kas püha vaim aitab ka meid tänapäeval? Jah! Jehoova tegev jõud kannab meis imelist vilja, milleks on „armastus, rõõm, rahu, pikameelsus, lahkus, headus, usk, tasadus, enesevalitsemine” (Galaatlastele 5:22, 23, UM). Need kõik on hindamatu väärtusega omadused, mis aitavad meil vastu pidada.
17. Millised on mõningad Piibli tõed, mis tugevdavad meie usku ja otsusekindlust oodata kannatlikult Jehoovat?
17 Püha vaim aitab meil ka mõista, et praeguse aja viletsus on „silmapilkne [ja] kerge”, võrreldes tasuga igavese elu näol (2. Korintlastele 4:16—18). Me oleme veendunud, et Jumal ei unusta meie tegusid ja armastust, mida me talle osutame (Heebrealastele 6:9—12). Kui loeme Piibli inspireeritud sõnu, lohutab meid eeskuju, mille andsid vanal ajal elanud ustavad Jumala teenijad, kes pidasid vastu paljudes õnnetustes, kuid kes kuulutati õnnelikuks. Jakoobus kirjutab: „Võtke, vennad, vaeva kannatamise ja pikameelse ootamise eeskujuks prohvetid, kes Issanda nimel on rääkinud. Vaata, me kiidame õndsaks neid, kes on olnud püsivad kannatustes” (Jakoobuse 5:10, 11). Piibel tõotab „üliväga suurt väge”, et aidata meil katsumustes vastu pidada. Jehoova õnnistab meid ka ülestõusmislootusega (2. Korintlastele 1:8—10; 4:7). Kui loeme iga päev Piiblit ja mõtiskleme seal olevate tõotuste üle, tugevdame sellega oma usku ja otsusekindlust oodata kannatlikult Jumalat (Laul 42:6).
18. a) Millele õhutatakse meid tekstis 2. Korintlastele 1:3, 4? b) Kuidas võivad kristlikud ülevaatajad lohutajateks ja kosutajateks osutuda?
18 Lisaks sellele on Jehoova andnud meile vaimse paradiisi, kus me võime kogeda oma kristlike vendade ja õdede ehtsat armastust. Meil kõigil on üksteise lohutamisel täita oma osa (2. Korintlastele 1:3, 4). Eriti just kristlikud ülevaatajad võivad olla peamisteks lohutajateks ja kosutajateks (Jesaja 32:2). Kuna nad on „annid inimeste näol”, on neil ülesanne ehitada üles neid, kellel on kannatusi, ’rääkida lohutavalt masendunud hingedega’ ja ’toetada nõrku’ (Efeslastele 4:8, 11, 12; 1. Tessalooniklastele 5:14; UM). Kogudusevanemaid innustatakse kasutama hästi ajakirju „Vahitorn” ja „Ärgake!”, aga ka teisi „ustava ja mõistliku sulase” väljaandeid (Matteuse 24:45—47). Neis leidub rikkalikult Piiblil põhinevaid nõuandeid, mis võivad aidata meil lahendada — koguni vältida — mõningaid probleeme, mis meile muret valmistavad. Jäljendagem Jehoovat, lohutades ja julgustades üksteist rasketel aegadel!
19. a) Mis aitab meil mõningaid hädaohte vältida? b) Kellele me peame lõppkokkuvõttes lootma ja mis aitab meil katsumustega toime tulla?
19 Kuna me jõuame viimsetes päevades üha kaugemale ja praeguse asjadesüsteemi olukord aina halveneb, teevad kristlased kõik, mida suudavad, et vältida hädaohtu (Õpetussõnad 22:3). Hea otsustusvõime, kaine mõistus ja Piibli põhimõtete tundmine võivad aidata meil arukaid otsuseid langetada (Õpetussõnad 3:21, 22). Me kuulame Jehoova Sõna ja kuuletume sellele, et hoiduda tegemast tarbetuid vigu (Laul 38:5). Aga siiski me mõistame, et ükskõik kui palju me omalt poolt ka ei pingutaks, ei suuda me oma elust kannatusi täielikult kõrvaldada. Selles asjadesüsteemis satuvad paljud õiglased inimesed ränkadesse raskustesse. Kuid me võime oma katsumustega toime tulla, kui oleme täiesti kindlad, et „Jehoova ei tõuka ära oma rahvast” (Laul 94:14). Me teame, et see asjadesüsteem koos oma vaevadega on peagi möödas. Olgem seega kindlameelsed, et mitte ’tüdida head tegemast, sest me saame omal ajal lõigata, kui me ei väsi’ (Galaatlastele 6:9).
Mida me teada saime?
◻ Milliseid katsumusi kogeb kogu kristlaskond?
◻ Millised Piibli näited aitavad meil mõista, et õnnetused pole tõendiks Jehoova meelepaha kohta?
◻ Mida arvab Jehoova raskustest, mida kannatab tema rahvas?
◻ Millised on mõningad Jehoova annid, mis aitavad meil katsumustes vastu pidada?
[Pildid lk 10]
Taavet, Naabot ja Joosep on vaid kolm nendest, keda tabasid õnnetused