Mida „instinktiivselt targad” olendid meile õpetavad
ÕHU konditsioneerimine, antifriisid, vee magestamine ja hüdrolokatsioon on leiutused, mis on inimkonnale üldtuntuks saanud 20. sajandil. Ometi eksisteerisid need loomariigis juba tuhandeid aastaid enne seda. Inimkond saab tõesti kasu „instinktiivselt tarkade” olendite uurimisest (Õpetussõnad 30:24—28, NW; Iiob 12:7—9). Mõned loomad on justkui saanud inimkonna sõnatuteks õpetajateks ning nende lähem uurimine võib osutuda vägagi huvitavaks.
Kas me võime kasu saada ka mõningate loomade omaduste vaatlemisest? Näiteks Jeesus Kristus võrdles oma järelkäijaid lammaste, madude, tuvide ja koguni rohutirtsudega. Mida ta oma järelkäijaid nende olenditega kõrvutades silmas pidas? Vaatame järele.
„Minu lambad kuulevad minu häält”
Piiblis mainitakse lambaid üle 200 korra. Nagu üks piiblisõnaraamat selgitab, on „lammas alandlikkuse, kannatlikkuse ja allaheitlikkuse sümbol” (Smith’s Bible Dictionary). Jesaja 53. peatükis võrreldakse ka Jeesust ennast prohvetlikult lambaga. Kui sobilik oli tal siis küll võrrelda oma järelkäijaid sellesama loomaga! Kuid milliseid konkreetseid lammaste omadusi Jeesus silmas pidas?
„Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nemad järgivad mind,” ütles Jeesus (Johannese 10:27). Sellega rõhutas ta oma jüngrite alandlikkust ning valmisolekut teda järgida. Sõnasõnalised lambad kuuletuvad oma karjasele ning järgnevad talle heal meelel. Lisaks tunneb karjane oma karja vastu sügavat kiindumust.
Karjamaal rohtu süües võib kari olla hajali, kuid ükski lammas ei kaota kontakti karja kui tervikuga. Seega, kui loomad tunnevad end kaitsetuna või on ärahirmutatud, „võivad nad kiiresti kokku koguneda”, ütleb raamat „Kõik lammaste heaks” (Alles für das Schaf). Hädaohu eest pagevad lambad karjana koos ning peatuvad aeg-ajalt, et olukorrast ülevaadet saada. „Etapiviisiline põgenemine aitab tallekestel ja nõrgematel loomadel karjaga sammu pidada. Peale selle pakub karjas liikumine neile erilist kaitset.” Mida võime meie taolisest käitumisest õppida?
Tõelised kristlased pole tänapäeval hajali ristiusumaailma mitmesugustes usulahkudes ja sektides. Nad on hoopis kogutud ühte karja. Iga kristlane tunneb selle Jumala karja vastu kiindumust ning see aitab kaasa Jehoova tunnistajate organisatsioonis valitsevale ühtsusele. Kust otsivad need jumalakummardajad juhatust ja kaitset kriisiolukorras — olgu selleks siis raske haigus, sõda või loodusõnnetus? Jehoova organisatsioonist, mis pakub vaimset turvatunnet.
Kuidas on võimalik piiblilisi nõuandeid saada? Taoliste väljaannete kaudu nagu Vahitorn ja selle kaasajakiri Ärgake! Peale selle pakuvad need ajakirjad ning ka kristlikud koosolekud spetsiaalset abi neile, kes vajavad erilist hoolt, nagu tallekesed ja karja nõrgemad lambad. Näiteks pööratakse tähelepanu üksikvanematele ning depressiooni all kannatajatele. Kui tark on niisiis lugeda igat ajakirja, käia igal koguduse koosolekul ning rakendada ellu seda, mida me õpime! Seeläbi ilmutame alandlikkust ning sügavat kiindumust Jumala karja vastu (1. Peetruse 5:2).
„Arukad nagu maod ja rikkumatud nagu tuvid”
Smith’s Bible Dictionary ütleb: „Kõigis Idamaades kasutati madu kurjuse printsiibi, sõnakuulmatuse vaimu sümbolina.” Teisest küljest aga oli väljend „mu tuvike” õrnuseavaldus (Ülemlaul 5:2). Mida siis Jeesus silmas pidas, kui ta kutsus oma järelkäijaid üles olema „arukad nagu maod ja rikkumatud nagu tuvid”? (Matteuse 10:16, UT.)
Jeesus oli jagamas juhtnööre kuulutamiseks ja õpetamiseks. Tema jüngreid võis oodata mitmesugune vastuvõtt. Mõningad inimesed ilmutavad huvi, samal ajal kui teised lükkavad hea sõnumi tagasi. Mõned isegi kiusavad neid tõelisi jumalasulaseid taga (Matteuse 10:17—23). Kuidas pidid jüngrid tagakiusamisele reageerima?
Raamatus Das Evangelium des Matthäus ütleb Fritz Rienecker Matteuse 10:16 kohta: „Nutikus .. peab käima käsikäes laitmatuse, siiruse ja otsekohesusega, et ei juhtuks midagi, mis annaks vaenlastele mõjuvat põhjust kaebamiseks. Jeesuse saadikud on kesk halastamatuid vastaseid, kes ei hooli millestki ja ründavad apostleid armutult iga vähimagi võimaluse korral. Seepärast on vajalik mao kombel vastaseid teraselt silmas pidada, jälgida olukorda lahtiste silmade ja kaine mõistusega ning jääda olukorra peremeheks ilma kelmuse ja pettuseta, olla süütud ja õiged sõnas ja teos ning osutuda seega tuvisarnaseks.”
Mida võivad Jumala sulased tänapäeval õppida Jeesuse sõnadest Matteuse 10:16? Praegusajal reageerivad inimesed heale sõnumile paljuski samamoodi kui esimesel sajandil. Seistes silmitsi tagakiusamisega, peavad tõelised kristlased ühendama mao nutikuse tuvi süütusega. Kuningriigi sõnumit teistele teatavaks tehes ei kasuta kristlased kunagi pettust ega ebaausust, vaid on rikkumatud, puhtad ning ausad.
Toome ühe näite. Töö- või koolikaaslased või isegi sinu oma perekonnaliikmed võivad sinu kui Jehoova tunnistaja uskumuste kohta salvavaid märkusi teha. Kõige esimesena tuleb ehk pähe mõte vastata samaga ning öelda midagi niisama sapist nende usu kohta. Kuid kas see näitaks rikkumatust? Vaevalt küll. Kui sa näitad kritiseerijatele, et nende märkused ei muuda sinu head käitumist vähimalgi määral, võivad nad lihtsalt järele jätta. Sa oleksid seega ühtaegu nii nutikas kui veatu — ’arukas nagu madu ja rikkumatu nagu tuvi’.
„Rohutirtsud olid välimuselt sõjaks valmistatud hobuste sarnased”
Ajakiri GEO annab teada, et aastal 1784 ründas Lõuna-Aafrikat „suurim [tirtsude] parv, mis ajalooürikutes terve ajaloo jooksul on üles tähendatud”. Parv kattis 5200 ruutkilomeetri suuruse maa-ala, mis on umbes viis korda nii suur kui Hongkong. Tirtsud „laastavad maades, kuhu nad rändavad, taimestikku kohutaval kombel”, ütleb Smith’s Bible Dictionary.
Ilmutuses, mille Jumal andis „Issanda päeval” toimuma hakkavate sündmuste kohta, kasutas Jeesus nägemust rohutirtsude parvest. Nende kohta öeldi: „Rohutirtsud olid välimuselt sõjaks valmistatud hobuste sarnased” (Ilmutuse 1:1, 10; 9:3—7). Mida see sümbol tähendab?
Jehoova tunnistajad on juba ammu mõistnud, et Ilmutuse 9. peatükis mainitud rohutirtsud kujutavad sel sajandil maa peal olevaid võitud jumalasulaseid.a Nendele kristlastele on antud ülesandeks teha erilist tööd: kuulutada Kuningriigi sõnumit kogu maal ning teha inimesi jüngriteks (Matteuse 24:14; 28:19, 20). See nõuab neilt takistuste ületamist ning oma tööle ustavaks jäämist. Mis sobiks seda paremini näitlikustama kui visa rohutirts?
Olles ise veidi üle viie sentimeetri pikkused, läbivad rändtirtsud päevas tavaliselt 100 kuni 200 kilomeetrit. Kõrbetirtsud võivad läbida isegi kuni 1000 kilomeetrit. Ajakirja GEO selgituse kohaselt „liigutavad nad tiibu 18 korda sekundis ning teevad seda kuni 17 tundi päevas — see on midagi, milleks pole suuteline ükski teine putukas”. Milline määratu töö nii tillukese olendi jaoks!
Grupina on Jehoova tunnistajad vankumatud Kuningriigi hea sõnumi levitajad. Praegu kuulutavad nad seda rohkem kui 230 maal. Osalemaks selle töö läbiviimises, ületavad need Jumala sulased paljusid raskusi. Milliste probleemide ees nad seisavad? Eelarvamused, seaduslikud piirangud, haigused, julguse kaotamine ja sugulaste vastupanu on vaid mõningad neist. Kuid miski ei ole suutnud nende edasiminekut peatada. Nad jäävad ustavalt Jumala antud töö juurde.
Ilmuta jätkuvalt kristlikke omadusi
Niisiis võrdles Jeesus oma järelkäijaid lammaste, madude, tuvide ja rohutirtsudega. See võrdlus sobib meie aega tõesti hästi. Mispärast? Kuna selle süsteemi lõpp on väga lähedal ning probleemid rõhuvad inimesi rohkem kui kunagi varem.
Pidades meeles Jeesuse piltlikke sõnu, hoiavad tõelised kristlased hoolega Jumala karja ligi ning võtavad Jehoova organisatsioonilt alandlikult vastu nõuandeid. Nad püsivad valvel ning panevad teraselt tähele olukordi, mis võiksid takistada nende kristlikku tegevust, olles samal ajal laitmatud kõigis asjus. Lisaks täidavad nad vaatamata takistustele vastupidavalt Jumala tahet. Ning nad võtavad ikka õppust „instinktiivselt tarkadelt” olenditelt.
[Allmärkus]
a Vaata 22. peatükki raamatust „Peagi on käes ilmutuse suurejooneline haripunkt!” (Revelation—Its Grand Climax At Hand!), mille on välja andnud Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing.