’Otsi rahu ja nõua seda taga’
„Kui võimalik on ja niipalju kui teist oleneb, pidage rahu kõigi inimestega.” (ROOMLASTELE 12:18)
1., 2. Mis on mõned põhjused, miks inimeste loodud rahu ei jää püsima?
KUJUTLE üht maja, millel on nõrk vundament, pehkinud tugipostid ja sissevajumas katus. Kas sa tahaksid sinna kolida ja selle oma koduks teha? Arvatavasti mitte. Isegi uus värvikiht ei tee olematuks fakti, et selle maja konstruktsioon on ebakindel. Varem või hiljem vajub see maja ilmselt kokku.
2 Igasugune rahu, mis lähtub sellest maailmast, on niisuguse maja sarnane. See on ehitatud nõrgale vundamendile – inimeste lubadustele ja strateegiatele. Inimeste „käes ei ole abi” (Laul 146:3). Ajalugu koosneb pikast reast konfliktidest rahvaste, etniliste rühmade ja suguharude vahel. Tõsi küll, on olnud ka lühikesi rahuperioode, kuid millise rahu? Kui kaks rahvast sõdivad ning nende vahel kuulutatakse välja rahu seetõttu, et üks pool on lüüa saanud või et kummalegi poolele ei tule edasine sõdimine enam kasuks, siis mis rahu see on? Vihavaen, kahtlused ja kadedus, mille tõttu sõda puhkes, on ikka alles. Rahu, mis on vaid vaenulikkuse pealmine pool, otsekui värvikiht, pole püsiv (Hesekiel 13:10).
3. Miks erineb Jumala rahva rahu igasugusest inimeste loodud rahust?
3 Ent siiski on selles sõdadest räsitud maailmas olemas tõeline rahu. Kus? Jeesus Kristuse järelkäijate, tõeliste kristlaste seas, kes panevad tähele Jeesuse sõnu ja püüavad jäljendada tema eluviisi (1. Korintlastele 11:1; 1. Peetruse 2:21). Rahu, mis valitseb tõeliste kristlaste vahel, kes on erinevatest rassidest, ühiskondlikest positsioonidest ja rahvustest, on tõeline sellepärast, et see tuleneb nende rahulikest suhetest Jumalaga. Need suhted rajanevad usul Jeesus Kristuse lunastusohvrisse. Nende rahu on and Jumalalt – see pole midagi seesugust, mida saaks luua inimesed (Roomlastele 15:33; Efeslastele 6:23, 24). Neil on rahu, kuna nad alluvad „Rahuvürstile” Jeesus Kristusele ning kummardavad Jehoovat, „armastuse ja rahu Jumalat” (Jesaja 9:5; 2. Korintlastele 13:11).
4. Kuidas kristlane rahu ’taga nõuab’?
4 Ebatäiuslike inimeste vahel ei teki rahu automaatselt. Seepärast ütles Peetrus, et iga kristlane peaks ’otsima rahu ja nõudma seda taga’ (1. Peetruse 3:11). Kuidas me saame seda teha? Vastuse annab üks muistne prohvetikuulutus. Jehoova ütles Jesaja kaudu: „Kõik su lapsed peavad Jehoovast õpetatud olema, ja su laste rahu peab suur olema” (Jesaja 54:13, Piibli Raamat; Filiplastele 4:9). Jah, tõelist rahu kogevad need, kes panevad tähele Jehoova õpetusi. Pealegi on rahu koos „armastuse, rõõmu, ... pikameelsuse, lahkuse, headuse, usu, tasaduse ja enesevalitsemisega” Jumala püha vaimu vili (Galaatlastele 5:22, 23, UM). Rahu ei saa osaks neile, kes on armastuseta, rõõmutud, kannatamatud, lahkusetud, õelad, ilma usuta, ägedad või enesevalitsuseta.
„Rahu kõigi inimestega”
5., 6. a) Mida tähendab piiblilises mõttes olla rahunõudja? b) Kellega peaksid kristlased püüdma teha rahu?
5 Rahu on defineeritud kui rahulikku häirimata olukorda. Niisuguse definitsiooni järgi võib rahu hõlmata paljusid situatsioone, kus puudub mis tahes vaen. Isegi surnu kohta öeldakse, et ta puhkab rahus. Kuid et tunda tõelist rahu, on vaja seda edendada. Oma mäejutluses ütles Jeesus: „Õndsad on rahunõudjad, sest neid hüütakse Jumala lasteks” (Matteuse 5:9). Jeesus rääkis siin inimestega, kel oli hiljem võimalus saada Jumala vaimseteks lasteks ning kes pidid saama surematu elu taevas (Johannese 1:12; Roomlastele 8:14–17). Lõpuks võivad ka kõik need ustavad inimesed, kel pole taevast lootust, nautida „Jumala laste au vabadust” (Roomlastele 8:21). Ainult rahunõudjatel võib olla selline lootus. Kreekakeelne sõna, mis on tõlgitud vastega „rahunõudjad”, tähendab sõna-sõnalt ’rahutegijad’. Olla rahunõudja tähendab piiblilises mõttes aktiivselt rahu edendamist, vahel ka rahu tegemist seal, kus seda varem polnud.
6 Seda meeles pidades mõtisklegem apostel Pauluse nõuande üle roomlastele: „Kui võimalik on ja niipalju kui teist oleneb, pidage rahu kõigi inimestega” (Roomlastele 12:18). Paulus ei käskinud roomlastel lihtsalt tasase meelega olla, ehkki ka sellest oleks abi olnud. Ta innustas neid rahu tegema. Kellega? „Kõigi inimestega” – pereliikmetega, kaaskristlastega ning isegi selliste inimestega, kes nende tõekspidamisi ei jaganud. Ta julgustas roomlasi taotlema rahu teistega ’niipalju kui neist olenes’. Muidugi ei tahtnud Paulus, et nad rahu nimel oma usu suhtes kompromisse teeksid. Selle asemel et teistes asjatult vastupanu esile kutsuda, pidid nad lähenema neile rahumeelsete kavatsustega. Kristlased pidid sel viisil kohtlema nii koguduseliikmeid kui ka inimesi väljaspool kogudust (Galaatlastele 6:10). Kooskõlas sellega kirjutas Paulus: „Püüdke ikka teha head üksteisele ja kõikidele” (1. Tessalooniklastele 5:15).
7., 8. Kuidas ja miks arendavad kristlased rahu inimestega, kes ei ole nendega sama usku?
7 Kuidas me võime olla rahunõudjad nendega, kes ei jaga meie tõekspidamisi ja neile ehk isegi vastu võitlevad? Üks viis on vältida üleolevat hoiakut. Näiteks ei edenda rahu see, kui kõneleme kellestki alandavate sõnadega. Jehoova on teinud teatavaks oma kohtuotsused organisatsioonide ja inimrühmade kohta, kuid meil pole õigust rääkida ühestki üksikisikust, otsekui oleks ta juba hukka mõistetud. Jah, me ei mõista kohut teiste üle, isegi mitte oma vastaste üle. Pärast seda, kui Paulus oli teinud Tiitusele ülesandeks anda nõu Kreeta kristlastele seoses inimvalitsejatesse suhtumisega, käskis ta neile meelde tuletada, et nad „ei laimaks kedagi, ei oleks riiakad, vaid leebed, osutades kõike tasadust kõigi inimeste vastu” (Tiitusele 3:1, 2).
8 Kui suhtume rahumeelselt neisse, kes ei ole meiega sama usku, aitame neil tõde omaks võtta. Loomulikult ei arenda me sõprussuhteid, mis ’rikuvad häid kombeid’ (1. Korintlastele 15:33). Ent me saame olla viisakad ning me peaksime kohtlema kõiki inimesi austuse ja lahkusega. Peetrus kirjutas: „[Elage] vooruslikku elu paganate keskel, et nad selles, mille pärast nad teist kui kurjategijaist paha räägivad, teie häid tegusid nähes annaksid Jumalale austust „katsumispäeval”!” (1. Peetruse 2:12).
Rahunõudjad teenistuses
9., 10. Millise eeskuju andis apostel Paulus uskmatutega rahumeelselt lävimises?
9 Esimese sajandi kristlased olid tuntud julguse poolest. Nad ei lahjendanud oma sõnumit, ning kui nad kohtasid vastupanu, olid nad kindlalt otsustanud kuulda rohkem Jumala sõna kui inimeste sõna (Apostlite teod 4:29; 5:29). Kuigi nad olid julged, polnud nad jämedad. Mõtle Pauluse hoiakule, kui ta kaitses oma usku kuningas Herodes Agrippa II ees. Herodes Agrippal oli verepilastuslik suhe oma õe Berniikega. Paulusel polnud aga plaanis Agrippale moraalijutlust pidada. Ta rõhutas hoopis mõtteid, milles nad olid ühel meelel, ning pöördus Agrippa kui juudi kommete tundja ja prohvetitesse uskuja poole (Apostlite teod 26:2, 3, 27).
10 Kas Paulus lipitses silmakirjalikult mehe ees, kes võis anda talle vabaduse? Ei. Paulus järgis enda toodud nõuannet ning rääkis õigust. Kõik, mis ta Herodes Agrippale ütles, oli tõde (Efeslastele 4:15). Ent Paulus oli rahutegija ning ta teadis, kuidas ’saada kõikidele kõigeks’ (1. Korintlastele 9:22). Tema eesmärk oli kaitsta oma õigust kuulutada Jeesusest. Tõhusa õpetajana alustas ta sellest, milles Agrippa oli temaga ühel meelel. Nõnda aitas Paulus sel ebamoraalsel kuningal näha kristlust meeldivamas valguses (Apostlite teod 26:28–31).
11. Kuidas me saame olla rahutegijad teenistuses?
11 Kuidas me saame olla rahutegijad teenistuses? Me peaksime Pauluse sarnaselt vaidlustest hoiduma. Muidugi on mõnikord vaja „kartmatult rääkida Jumala sõna” ning julgelt oma usku kaitsta (Filiplastele 1:14). Ent enamikul juhtudel on meie peamine eesmärk kuulutada head sõnumit (Matteuse 24:14). Kui inimene saab teada tõe Jumala eesmärkide kohta, võib ta heita kõrvale valeõpetused ja loobuda rüvedatest harjumustest. Seepärast võiks võimaluse korral rõhutada asju, mis kuulajatele meeldivad, alustades mõtetega, milles oleme nendega samal arvamusel. Me teeksime karuteene, kui loome vastuseisu inimesega, kes taktitundelise lähenemise korral võiks meie sõnumit kuulda võtta (2. Korintlastele 6:3).
Rahutegijad perekonnas
12. Kuidas me võime olla rahutegijad perekonnas?
12 Paulus ütles, et need, kes abielluvad, „saavad kannatada ihulikku viletsust” (1. Korintlastele 7:28). Neil võib tekkida mitmesuguseid raskusi. Muu hulgas võib mõnedel abielupaaridel olla aeg-ajalt tülisid. Kuidas nendega hakkama saada? Rahumeelsel viisil. Rahutegija teeb pingutusi, et lahkheli ei süveneks. Kuidas seda teha? Esiteks tuleb valvata oma keelt. Kui see väike ihuliige on harjunud tegema sarkastilisi ja solvavaid märkusi, võib see tõesti olla „rahutu pahategija, täis surmavat mürki” (Jakoobuse 3:8). Rahutegija kasutab oma keelt ülesehitamiseks, mitte mahakiskumiseks (Õpetussõnad 12:18).
13., 14. Kuidas me saame hoida rahu, kui eksime kõnes või kui meie emotsioonid on üles köetud?
13 Ebatäiuslikena ütleme kõik aeg-ajalt sõnu, mida hiljem kahetseme. Kui midagi sellist peaks juhtuma, püüa see kiiresti heaks teha – tee rahu (Õpetussõnad 19:11; Koloslastele 3:13). Ära lase end tõmmata vaidlustesse ja „alalistesse tülitsustesse” (1. Timoteosele 6:4, 5). Selle asemel proovi näha olukorda sügavamalt ja mõista oma abikaasa tundeid. Kui sulle öeldakse midagi jämedat, ära vasta samaga. Pea meeles, et „rahulik vastus vaigistab raevu” (Õpetussõnad 15:1).
14 Mõnikord on sul ehk tarvis mõtiskleda nõuande üle, mis on toodud kirjakohas Õpetussõnad 17:14: „Jäta järele, enne kui puhkeb riid!” Tõmbu plahvatusohtlikust olukorrast eemale. Hiljem, kui emotsioonid on jahtunud, suudad sa seda probleemi ilmselt rahulikumalt lahendada. Mõnel juhul on soovitav paluda abi küpselt kristlikult ülevaatajalt. Need kogenud ja empaatilised mehed võivad olla kosutavaks toeks, kui ohus on rahu abikaasade vahel (Jesaja 32:1, 2).
Rahutegijad koguduses
15. Milline kahjulik vaim ilmnes mõnede kristlaste seas vastavalt Jakoobuse sõnadele, ning miks on see vaim „maine”, „loomalik” ja „deemonlik”?
15 Kahjuks ilmutasid mõned esimese sajandi kristlased kadeduse vaimu ja riiuhimu – hoopis midagi muud kui rahu. Jakoobus ütles: „See ei ole see tarkus, mis tuleb ülalt, vaid muldne, maine, kurjast vaimust pärit [„maine, loomalik, deemonlik”, UM]. Sest kus on kadedust ja riiakust, seal on korratust ja igat halba asja” (Jakoobuse 3:14–16). Arvatakse, et kreekakeelne sõna, mis on tõlgitud vastega „riiakus”, viitab isekale soovile, soodsa positsiooni valimisele. Jakoobus nimetas seda põhjusega „maiseks, loomalikuks, deemonlikuks”. Kogu ajaloo jooksul on maailma valitsejad käitunud riiuhimuliselt, nad on nagu metsloomad üksteise vastu võidelnud. Riiuhimu on tõesti „maine” ja „loomalik”. See on ka „deemonlik”. Salakavalat riiuhimu ilmutas kõigepealt üks võimuahne ingel, kes seadis end Jehoova Jumala vastu ja sai Saatanaks, kurjade vaimude valitsejaks.
16. Kuidas ilmutasid mõned esimese sajandi kristlased sellist vaimu, nagu on Saatanal?
16 Jakoobus innustas kristlasi seisma vastu kalduvusele tülitseda, sest selline vaim ei edenda rahu. Ta kirjutas: „Kust tõusevad võitlemised ja kust tülid teie seas? Kas mitte sealt, teie himudest, mis sõdivad teie liikmetes?” (Jakoobuse 4:1.) „Himud” võivad siin viidata ahnele materiaalsete asjade ihale, soovile olla tuntud või omada mõjujõudu. Sealses koguduses tahtsid arvatavasti mõned Saatana sarnaselt silma paista, selle asemel et olla „vähemad”, nagu Jeesus oma tõelistele järelkäijatele soovitas (Luuka 9:48). Selline vaim võib röövida koguduse rahu.
17. Kuidas saavad kristlased olla tänapäeval rahutegijad koguduses?
17 Tänapäeval peame samuti seisma vastu kalduvusele olla materialistlikud, kadedad või tühise võimuahnuse taotlejad. Kui oleme tõelised rahutegijad, siis ei muretse me selle pärast, et koguduses on keegi meist mingis valdkonnas oskuslikum. Samuti ei sea me neid teiste silmis halba kuulsusse, pidades küsitavaks nende motiive. Kui meil on mingi märkimisväärne oskus, siis ei kasuta me seda selleks, et paista teistest paremad, otsekui viidates, et koguduses lähevad asjad hästi ainult meie tubliduse ja oskuste pärast. Selline vaim tekitab lõhesid, see ei too rahu. Rahutegijad ei uhkelda oma annetega, vaid kasutavad neid tagasihoidlikult vendade teenimiseks ja Jehoovale au toomiseks. Nad mõistavad, et lõppkokkuvõttes iseloomustab tõelist kristlast ikkagi armastus – mitte võimed (Johannese 13:35; 1. Korintlastele 13:1–3).
’Su ülemuseks on rahu’
18. Kuidas edendavad kogudusevanemad üksteise vahel rahu?
18 Esmajoones on just kogudusevanemad rahutegijad. Jehoova ennustas oma rahva kohta: „Ma panen su ülemuseks rahu ning su sundijaks õigluse!” (Jesaja 60:17). Kooskõlas nende prohvetlike sõnadega pingutavad kristlikud karjased, et edendada rahu endi vahel ja karja liikmete seas. Kogudusevanemad saavad hoida üksteise vahel rahu, kui nad ilmutavad rahulikku ja mõistlikku „tarkust, mis on ülalt” (Jakoobuse 3:17). Kuna kogudusevanemaid on erineva päritolu ja elukogemustega, võivad nende seisukohad mõnikord lahku minna. Kas see tähendab, et neil pole rahu? Ei, kui tekkinud olukord lahendatakse õigesti. Rahutegijad väljendavad oma mõtteid tagasihoidlikult ja kuulavad teisi austavalt. Selle asemel et suruda peale oma mõtteviisi, kaalub rahutegija palvemeelselt venna arvamust. Kui mingit Piibli põhimõtet ei rikuta, siis tavaliselt võib olla ühes küsimuses ka mitu seisukohta. Kui teised ei ole temaga samal arvamusel, siis rahutegija annab järele ja toetab enamiku otsust. Nii saab ta ilmutada mõistlikkust (1. Timoteosele 3:2, 3). Kogenud ülevaatajad teavad, et rahu hoidmine on tähtsam kui oma tahtmise järgi tegutsemine.
19. Kuidas tegutsevad vanemad rahutegijatena koguduses?
19 Kogudusevanemad edendavad rahu karja liikmetega, kui nad toetavad neid ja ei ole liigselt kriitilised nende pingutuste suhtes. Muidugi on mõnikord vaja kedagi parandada (Galaatlastele 6:1). Ent kristliku ülevaataja esmane töö pole distsiplineerimine. Ta kiidab sageli. Armastavad vanemad püüavad näha teistes head. Ülevaatajad hindavad kaaskristlaste pingutusi ning nad on kindlad, et nende kaasusklikud teevad oma parima (2. Korintlastele 2:3, 4).
20. Kuidas tuleb kogudusele kasuks see, kui kõik selle liikmed on rahutegijad?
20 Seega me peame olema rahunõudjad ning töötama rahu nimel nii perekonnas, koguduses kui ka lävides inimestega, kes ei jaga meie tõekspidamisi. Usinalt rahu edendades aitame kaasa koguduse õnnele. Samal ajal saame mitmel moel kaitset ja julgustust, nagu näeme järgmisest artiklist.
Kas sa mäletad?
• Mida tähendab olla rahunõudja?
• Kuidas me võime olla rahunõudjad, lävides inimestega, kes ei ole Jehoova tunnistajad?
• Millised on mõningad viisid, kuidas perekonnas rahu edendada?
• Kuidas võivad kogudusevanemad edendada rahu koguduses?
[Pilt lk 9]
Rahutegijad väldivad üleolevat hoiakut
[Pildid lk 10]
Kristlased on rahutegijad teenistuses, kodus ja koguduses