Teistsugused sõjaohvrid
„TÄNAPÄEVA sõjad erinevad möödunud aegade sõdadest.” Järjest enam hukkub neis „sõdurite asemel tavakodanikke”, öeldi ÜRO raadiosaates „Perspective”. Näiteks Esimeses maailmasõjas moodustasid tsiviilisikud surmasaanutest vaid 5 protsenti. Teises maailmasõjas tõusis tsiviilisikutest hukkunute arv 48 protsendini. Nüüd on aga „peaaegu kõik sõjaohvrid tsiviilisikud, kes moodustavad hukkunutest 90 protsenti, ning enamik neist on naised, lapsed ja vanurid”.
ÜRO peasekretäri eriesindaja Olara Otunnu, kes tegeleb laste ja relvakonflikti küsimusega, ütles, et „alates 1987. aastast on relvakonfliktides arvestuste kohaselt hukkunud kaks miljonit last”. See tähendab, et viimase 12 aasta jooksul on sõdades tapetud iga päev rohkem kui 450 last. Lisaks sellele on sama aja jooksul rohkem kui kuus miljonit last tõsiselt vigastada saanud või jäädavalt invaliidistunud.
Üks viis, kuidas ÜRO saaks laste hukkumise vastu võidelda, on kehtestada rahutsoonid, nagu soovitas hr. Otunnu. „Kohtades, kus on ülekaalus lapsed, näiteks koolid, haiglad ja mänguväljakud, tuleks sõjategevus lõpetada.” Kuid ÜRO raadio lisas, et kõige tõhusam viis, kuidas ÜRO saaks kanda hoolt sellest eest, et tavakodanikud sõdades surma ei saaks, on see, kui „konfliktid üleüldse ära hoida”. Seega, et teha lõpp sõjas hukkumisele, tuleb lõpp teha sõdadele. Kas see on aga võimalik?
Kuna läbi aegade on lõputult sõdu peetud, arvab enamik õigustatult, et inimesed ei suuda kunagi kogu maailmas rahu luua. Ent Jumala Sõna Piibel tõotab, et Jehoova Jumal teeb seda: „[Ta] lõpetab sõjad maailma otsani” (Laul 46:10). Millal see aset leiab? Ja miks võid sa kindel olla, et Jumala tõotus ülemaailmsest rahust täitub? Kui sa soovid neile küsimustele vastust saada, kirjuta selle ajakirja väljaandjatele lähimal aadressil lk. 5 või helista Jehoova tunnistajate kohalikku kuningriigisaali. See ei too sulle mingisuguseid kohustusi ega maksa midagi, saad vaid oma küsimustele selged vastused.
[Pildi allikaviide lk 31]
UN PHOTO 156 450/J. Isaac