TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es26 dib. 26-36
  • Ngondo 3

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo 3
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2026
  • Tumitu tua bualu
  • Dia lumingu dia 1/3
  • Dimue dia 2/3
  • Dibidi dia 3/3
  • Disatu dia 4/3
  • Dinayi dia 5/3
  • Ditanu dia 6/3
  • Disambombo dia 7/3
  • Dia lumingu dia 8/3
  • Dimue dia 9/3
  • Dibidi dia 10/3
  • Disatu dia 11/3
  • Dinayi dia 12/3
  • Ditanu dia 13/3
  • Disambombo dia 14/3
  • Dia lumingu dia 15/3
  • Dimue dia 16/3
  • Dibidi dia 17/3
  • Disatu dia 18/3
  • Dinayi dia 19/3
  • Ditanu dia 20/3
  • Disambombo dia 21/3
  • Dia lumingu dia 22/3
  • Dimue dia 23/3
  • Dibidi dia 24/3
  • Disatu dia 25/3
  • Dinayi dia 26/3
  • Ditanu dia 27/3
  • Disambombo dia 28/3
  • Dia lumingu dia 29/3
  • Dimue dia 30/3
  • Dibidi dia 31/3
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2026
es26 dib. 26-36

Ngondo 3

Dia lumingu dia 1/3

Muntu udi mufue mmubingishibue ku mpekatu wende.​—Lomo 6:7.

Bible udi wakula bua bantu bavua bakane, kadi kuluabu kabayi bakane ku mêsu kua Nzambi. Mukalenge Solomo ngumue wa kudibu. Wakatumikila mikenji ya Yehowa bimpe, Yehowa kumubeneshaye bikole; kadi wakalua kutendelela nzambi ya dishima. Mpekatu yende yakafiikisha Yehowa munda bikole, kutuadilayi ne tshisamba tshijima tshia Isalele ntatu munkatshi mua bidimu bia bungi. Bushuwa, Bible udi wamba ne: pakafua Solomo, “wakalala bua kuikisha ne bankambua bende,” mu bankambua bende abu muvua balume ba lulamatu bu mudi mukalenge Davidi. (1 Bak. 11:5-9, 43; 2 Bak. 23:13) Kufua lufu lua mushindu eu kudi kutujadikila ne: neabishibue ku lufu anyi? Bible kena wandamuna lukonko elu to. Dibishibua dia bantu ku lufu ndipa dia kudi Nzambi wetu wa dinanga. Neabishe anu muntu udiye musue bua alue kumuenzela kabidi mudimu bua kashidi. (Yobo 14:13, 14; Yone 6:44) Solomo neapetaku dipa adi anyi? Katuena bamanye to, Yehowa nkayende ke udi mumanye. Tshitudi tuetu bamanye tshidi ne: Yehowa neenze anu tshidi tshiakane. w24.05 4 §9

Dimue dia 2/3

Nentudile mu ntenta webe kashidi.​—Mis. 61:4.

Patudi tudilambula kudi Yehowa, tudi tutudila mu ntenta wende. Tudi ne biakudia bia mu nyuma bia bungi mu ntenta wa Yehowa; mudi kabidi balunda bimpe badi pabu batudilamu. Ntenta wende eu kena mu ditunga kampanda to. Nansha tuetu muaba kayi, tudi mua kutudila mu ntenta eu. (Buak. 21:3) Netuambe tshinyi bua batendeledi ba Yehowa ba lulamatu bakadi bafue? Bobu pabu badi mu ntenta wa Yehowa anyi? Eyowa! Bualu badi anu ne muoyo ku mêsu kua Yehowa. Yezu wakamba ne: “Bualu bua ne: bafue badi bajudibua, nansha Mose uvua mubuleje mu muyuki wa bualu bua kamutshi ka mêba, padiye ubikila Yehowa ne: ‘Nzambi wa Abalahama, Nzambi wa Izaka, ne Nzambi wa Yakoba.’ Yeye kena Nzambi wa bafue, kadi ngua badi ne muoyo, bualu ku mêsu kuende, buonso buabu badi ne muoyo.”​—Luka 20:37, 38. w24.06 3 §6-7

Dibidi dia 3/3

Yehowa udi bukole buanyi ne ngabu wanyi.​—Mis. 28:7.

Sadoka uvua muye ku Hebelone ne bia mvita biende, mudiakaje bua kuluangana. (1 Kul. 12:38) Uvua pabuipi bua kuya ne Davidi ku mvita bua kusungila Isalele mu bianza bia baluishi bende. Pamuapa Sadoka kavua musalayi mupiluke mu mvita to, kadi bua dikima uvua nadi dipite bungi. Nkuepi kuvua Sadoka mupetele dikima dia bungi? Uvua mumanye bantu ba bukole bavua kabidi bena dikima. Pamuapa uvua mupetele dikima kudibu. Tshilejilu, bu muvua Davidi ulombola “Isalele mu mvita yende” ne dikima dia bungi, bena Isalele bonso bakajinga kumuteka mukalenge wabu. (1 Kul. 11:1, 2) Davidi uvua anu ulomba Yehowa bua amuambuluishe atshimune baluishi bende. (Mis. 138:3) Sadoka uvua kabidi mupetele dikima kudi bantu bakuabu bu mudi Yehoyada ne Benaya muanende uvua tshilobo tshia mvita pamue ne bamfumu ba bisa 22 bavua batue Davidi mpanda.​—1 Kul. 11:22-25; 12:26-28. w24.07 3 §5-6

Disatu dia 4/3

Nzambi mu bulenga buende udi ukeba mua kukufikisha ku dinyingalala bua mpekatu.​—Lomo 2:4.

Shaula wa ku Tâso uvua muenze malu mabi a bungi. Uvua ukengesha bayidi ba Kristo bikole menemene. Pamuapa bena Kristo ba bungi bavua bamumona bu muntu uvua kayi mua kushintuluka to. Kadi Yezu yeye kavua ne ngelelu wa meji wa kuimanyina pa bilema bia bantu to. Yeye ne Tatuende bakimanyina pa ngikadilu mimpe ivua nayi Shaula. Yezu wakamba bua Shaula ne: “Muntu au udi tshivuadi tshindi musungule.” (Bien. 9:15) Yezu wakenza too ne tshishima bua kufikisha Shaula ku dinyingalala bua mpekatu yende. (Bien. 7:58–8:3; 9:1-9, 17-20) Shaula mumane kulua muena Kristo, bakabanga kumubikila ne: mupostolo Paulo. Misangu ya bungi, uvua uleja dianyisha bua muvuabu bamuenzele ngasa ne bamufuile luse. (1 Tim. 1:12-15) Pakumvua Paulo ne: mu tshisumbu tshia bena Kristo tshia mu Kolinto muvua muntu uvuabu balekele wenda masandi, wakakosa tshilumbu atshi mushindu kayi? Wakatshikosa mu mushindu uvua uleja ne: padi Yehowa utunyoka, bidi bileja ne: mmutunange ne udi utubuikidila patudi tunyingalala bua mpekatu yetu. w24.08 13 §15-16

Dinayi dia 5/3

Bua bualu ebu Muana wa Nzambi wakamueneshibua, bua kubutula midimu ya Diabolo.​—1 Yone 3:8.

Mu bidimu nkama ya bungi, Yehowa wakaleja ku kakese ku kakese tshivua bena mibi ne bua kuenza bua kusemena pabuipi nende. Abele, muana muibidi wa Adama ne Eva ke muntu wa kumpala wakitabuja Yehowa panyima pa buntomboji bua mu budimi bua Edene. Wakalambula Yehowa mulambu bualu uvua mumunange, musue kumusankisha ne musue kusemena pabuipi nende. Bu muvuaye mulami wa mikoko, wakangata bamue ba ku bana ba mikoko, kubashipa, kubalambula Yehowa. Ntshinyi tshiakenza Yehowa? “Wakanyisha Abele ne mulambu wende.” (Gen. 4:4) Yehowa wakanyisha kabidi milambu ya muomumue ivua bantu bende bavua bamunange ne bamueyemene bamulambule. Mu bantu abu mudi Noa. (Gen. 8:20, 21) Pavua Yehowa muitabe milambu ayi, bidi bileja ne: uvua wanyisha bantu bena mpekatu ne bobu pabu bavua mua kusemena pabuipi nende. w24.08 3 §5-6

Ditanu dia 6/3

Makasa anyi akavua mambe kupambuka, bidia bia makasa anyi bikavua bisue kuselemuka.​—Mis. 73:2.

Malu mabi adibu batuenzela adi mua kututapa ku muoyo ne kutubungamija. (Muam. 7:7) Ke muvua batendeledi ba Nzambi ba lulamatu bu mudi Yobo ne Habakuka bumvue. (Yobo 6:2, 3; Hab. 1:1-3) Bidi anu mua kuenzeka bua tumvue petu nanku, kadi mbimpe tumanye mua kuya ne malu bua katulu kuenza bualu bubi ne kunyanga kabidi malu bikole. Patubi bimueneka bu ne: kabena banyoka bantu badi benza malu mabi, tudi mua kutuadija kumona ne: kabiena ne mushinga bua kuenza malu mimpe to. Tuakulayi bua mufundi wa Misambu uvua umona ne: nsombelu wa bantu babi bavua bakengesha bantu bimpe uvua umueneka bu muimpe. Wakamba ne: “Aba mbantu babi badi nsombelu muteketele misangu yonso.” (Mis. 73:12) Wakumvua kabidi bibi bua malu mabi avua enzeka, kumonaye ne: kuenzela Yehowa mudimu kakuvua ne mushinga to; ke yeye kuamba ne: “Pangakateta bua kumvua bualu ebu, bivua bintatshisha.”​—Mis. 73:14, 16. w24.11 3 §5-7

Disambombo dia 7/3

Peshayi Yehowa tshidi bu tshiende, nuenu mêku a bukua bisamba, peshayi Yehowa tshidi bu tshiende bua butumbi buende ne bukole buende.​—Mis. 96:7.

Tudi tutumbisha Yehowa bualu tudi tumunemeka bikole. Kudi malu a bungi adi atusaka bua kumunemeka. Yehowa ngua bukole buonso. Bukole buende kabutu ne mikalu to. (Mis. 96:4-7) Meji ende a kukema adi amueneka bimpe mu bintu bidiye mufuke. Yeye ke mpokolo wa muoyo. Udi utupesha bionso bidi bikengela bua tuikale anu nawu. (Buak. 4:11) Mmuena lulamatu. (Buak. 15:4) Bualu buonso butuye wenza, butu anu bupatula bipeta bimpe. Utu anu ukumbaja milayi yende. (Yosh. 23:14) Ke bualu kayi muprofete Yelemiya wakamba bua Yehowa ne: “Munkatshi mua bena meji bonso ba bisamba ne munkatshi mua makalenge abu onso, kamuena muntu nansha umue udi bu wewe to!” (Yel. 10:6, 7) Bushuwa, kudi malu adi ne bua kutusaka bua kunemeka Tatu wetu wa mu diulu. Kadi tudi kabidi ne bua kumunanga. Tudi tutumbisha Yehowa bualu tudi bamunange bikole. w25.01 3 §5-6

Dia lumingu dia 8/3

Umbushayi muntu mubi au munkatshi muenu.​—1 Kol. 5:13.

Baluishi ba Nzambi badi bakeba bua tumone malu adi bulongolodi buetu buenza bu mabi. Tshilejilu, Bible udi uleja ne: Yehowa mmusue bua tuikale ne mankenda, tuikale ne bikadilu bimpe, ne tuikale tumutendelela mu mushindu udiye wanyisha. Mmuambe ne: muntu yonso udi utungunuka ne kuenza malu mabi kayi unyingalala, udi ne bua kuipatshibua mu tshisumbu. (1 Kol. 5:11, 12; 6:9, 10) Tutu tumikila dîyi adi. Kadi patudi tuditumikila, baluishi betu badi batuamba ne: katuena banange bantu, tudi tubapisha, ne tudi bakine bantu badi benza malu adi mashilangane ne etu. Tudi ne bua kumanya muluishi wetu munene. Satana ke mukebeshi wa ngumu ya dishima ayi. Utu “tatu wa dishima.” (Yone 8:44; Gen. 3:1-5) Nanku tumanye ne: Satana ke udi usaka bantu bende bua kumuangalajila bulongolodi bua Yehowa ngumu ya dishima. w24.04 10-11 §13-14

Dimue dia 9/3

Newenzeke bushuwa.​—Yeh. 33:33.

Nansha dikenga dinene dimane kutuadija, bidi mua kuenzeka bua bamue bantu badi bamona dibutuka dia “Babilona Munene” bavuluke ne: kukavua bidimu bia bungi bivua Bantemu ba Yehowa bakule bua bualu buadi. Bamue bantu bamona malu au, nebabuele mu ntendelelu mulelela anyi? (Buak. 17:5) Bobu bamuitabuje, nebienzeke anu muvuabi bienzeke mu Ejipitu mu matuku a Mose. Tuvulukayi ne: “tshisumbu tshinene tshia bantu basambakane” tshiakadisangisha ne bena Isalele pavuabu bumbuka mu Ejipitu. Mu bantu abu muvua bakavua batuadije kuitabuja Yehowa pavuabu bamone ne: bipupu bionso dikumi bivua Mose mumanyishe biakabakuata. (Ekes. 12:38) Bualu bua muomumue bobu mua kuenzeka pabutulabu Babilona Munene, mbibi bua kuela meji ne: bantu badi kabayi bena kuitabuja badi mua kudisanga netu katupa kakese kumpala kua nshikidilu kulua anyi? Tòo. Tudi ne bua kufuana Tatuetu wa mu diulu, ‘Nzambi wa luse udi uditeka pa muaba wa bakuabu, kayi ukuata tshiji lukasa, mmuwule tente ne dinanga dia lulamatu ne bulelela.’​—Ekes. 34:6. w24.05 11 §12-13

Dibidi dia 10/3

Ulamate tshilejilu tshia mêyi adi akolesha.​—2 Tim. 1:13.

Tuetu katutshiyi balamate “tshilejilu tshia mêyi adi akolesha,” ntshinyi tshiatufikila? Tuangatayi tshilejilu etshi: Bamue bena Kristo ba mu tshikondo tshia bapostolo bakamuangalaja dilongesha dia dishima dia ne: dituku dia Yehowa dikavua dilue. Bavua mua kuikala bapete mukanda uvua ne dilongesha adi, bela meji ne: mupostolo Paulo ke uvua muwufunde. Bamue bena Kristo bavua mu Tesalonike bakitaba bualu abu, kutuadijabu kubumuangalaja kabayi nansha babukonkonone bua kumanya ni buvua bulelela anyi bua dishima. Bu bobu bavuluke malu avua Paulo mubalongeshe patshivuaye munkatshi muabu, kabavua mua kuikala babashime to. (2 Tes. 2:1-5) Paulo wakababela bua kabitabi dîyi dionso divuabu bumvua. Bua kubambuluisha bua bikale bajingulula mikanda ivuaye ufunda matuku atshivua alua, wakajikija mukanda muibidi uvuaye mufundile bena Tesalonike ne mêyi aa: “Eu mmuoyo wanyi, meme Paulo, wa ku tshianza tshianyi udi tshimanyinu mu mikanda yonso; eu ke mushindu undi mfunda.”​—2 Tes. 3:17. w24.07 12 §13-14

Disatu dia 11/3

Nudi dijinga ne dinanukila.​—Eb. 10:36.

Bena Kristo bena Ebelu bavua ne bua kunanukila pavuabu benzela Yehowa mudimu bualu dikenga divua dienda disemena. Nansha muvuabu bakengeshe bamue ba kudibu bikole menemene kumpala, ba bungi kabavua babakengeshe to. Ke bualu kayi mupostolo Paulo wakabambila ne: nansha muvuabu babakengeshe amu, kabavua bakenge bu Yezu to, bualu yeye bakafika too ne ku dimushipa. (Eb. 12:4) Bena Yuda ba bungi bakapeta tshiji tshikole bua muvua bena Yuda bakuabu benda balua bena Kristo; kutuadijabu kubenzela malu ne tshikisu. Bidimu ndambu kumpala, bena Yuda bapite pa 40 ‘bakadisuika ku mulawu bamba ne: kabavua mua kudia anyi kunua kantu too ne pavuabu bashipa Paulo.’ (Bien. 22:22; 23:12-14) Nansha muvuabu bakine bena Kristo ne babakengesha, bavua ne bua kutungunuka ne kudisangisha bua kutendelela Yehowa, kuyisha lumu luimpe, ne kulama ditabuja diabu dikole. w24.09 12 §15

Dinayi dia 12/3

[Yezu] wakambila mamuende ne: “Mukaji, mona! Muanebe!”​—Yone 19:26.

Yone uvua mulunda munene wa Yezu Kristo ne uvua mupostolo wende. (Mat. 10:2) Uvua ufila Yezu mu mudimu wa buambi bikole ne uvua mudimuenene bishima bivua Yezu muenze. Uvua anu mulamate Yezu nansha mu bikondo bikole. Uvua mumone muvuabu bashipa Yezu, ne wakamumona pakavuaye mumane kubishibua ku lufu. Wakamona kabidi muvua tshisumbu tshia bena Kristo tshidiunde. Wakashala ne muoyo matuku a bungi too ne muakamonaye lumu luimpe ‘luyishibua munkatshi mua bifukibua bionso bidi muinshi mua diulu.’ (Kolos. 1:23) Pakavua Yone mukulakaje bikole menemene, wakapeta diakalenga dia kufunda mukanda wa Buakabuluibua. (Buak. 1:1) Wakafunda Evanjeliyo udi ne dîna diende. Wakafunda kabidi mikanda isatu. Mukanda muisatu uvua muwufundile Gayo, muena Kristo wa lulamatu uvuaye wangata bu muanende uvuaye munange bikole. (3 Yone 1) Malu avua mukulakaje wa lulamatu eu mufunde mmambuluishe bayidi ba Yezu bonso too ne lelu eu. w24.11 12 §15-16

Ditanu dia 13/3

Nuenu balume, bapeshayi bunême.​—1 Pet. 3:7.

Mulume udi munange mukajende bikole udi umuangata ne mushinga wa bungi ne udi umumona bu dipa dia kudi Yehowa. (Nsu. 18:22; 31:10) Dîba adi, neamuenzele malu mimpe ne kanemu nansha padibu basangila. Padibu basangila, kena ne bua kumuenzeja malu ku bukole, kumuenzela malu adiye kayi musue anyi adi mua kunyanga kondo kende ka muoyo to. Mbimpe adienzeje pende bua kondo kende ka muoyo kashale paku kimpe ku mêsu kua Yehowa. (Bien. 24:16) Nuenu balume, ikalayi batuishibue ne: Yehowa udi umona bionso binudi nuenza bua kupesha bakaji benu bunême mu malu onso, ne udi ubianyisha. Ikalayi badisuike bua kuenzela bakaji benu malu mimpe, kubanemeka, kubaleja munudi babanange ne kubenga kuenza malu adi abanyingalaja. Dîba adi nebileje ne: nudi nubapesha bunême ne nubatua mushinga. Nuenu nutua bakaji benu mushinga, nenukube malanda enu a mushinga mukole anudi badie ne Yehowa.​—Mis. 25:14. w25.01 13 §17-18

Disambombo dia 14/3

Uvua mudifile bua bualu buetu bua kutumbusha ne bua kudilengejila bantu badi tshisamba tshiende tshia pa buatshi, bikale ne tshisumi bua midimu mimpe.​—Tito 2:14.

Tshisumi tshidi natshi Bantemu ba Yehowa mu buambi ke bualu bumue budi buenza bua bikale bashilangane ne bantu badi badiamba mudibu bena Kristo. Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kuikala anu ne tshisumi bua mudimu wa buambi anyi kutshivudija? Tuetu bakonkonone tshilejilu tshia Yezu, netumanye tshia kuenza bua kuikala ne tshisumi mu buambi. Uvua anu uyisha ne tshisumi, kayi ulekela. Wakavudija tshisumi atshi bikole pakavuaye ku ndekelu kua mudimu wende. Anu bu mukunyi wa mionji ya tumuma tua mvinyo udi mudienzeje bikole munkatshi mua bidimu bisatu bua kukolesha mutshi wa mfigi udi kawuyi mukuame, Yezu wakenza bidimu bitue ku bisatu uyisha bena Yuda, kadi ba bungi bakabenga kumuteleja. Anu bu muvua mukunyi wa mionji ya tumuma tua mvinyo au mutekemene ne: mutshi au neukuame, Yezu pende kakalekela kuyisha bantu to. (Luka 13:6-9) Tuetu tulonga malu avuaye mulongeshe ne tuidikija malu avuaye muenze, nebituambuluishe bua kuikala ne tshisumi lelu. w25.03 14-15 §1-4

Dia lumingu dia 15/3

Muntu mudimuke udi wenza malu ne dimanya.​—Nsu. 13:16.

Tshia kuenza ntshinyi wewe wela meji ne: muntu kampanda eu mmukumbane bua kubuela nende mu dibaka? Mbimpe umuambile diakamue dijinga diebe anyi? Bible udi wamba ne: muntu mudimuke utu wenza malu ne dimanya. Nanku kumpala kua kuambila muntu uudi musue kubuela nende mu dibaka dijinga diebe, mbia meji bua wewe kuanji kuangata tshikondo tshia kumulonga kayi mumanye to. Mmunyi muudi mua kulonga muntu uudi musue kubuela nende mu dibaka kayi umanya ne: udi umulonga? Panudi mu bisangilu anyi muaba mukuabu, udi mua kulonga bumuntu buende, bikadilu biende, ne kudienzeja bua kumanya malu ende a mu nyuma. Mmudie bulunda ne bantu ba mushindu kayi? Mmalu kayi atuye musue kuakula? (Luka 6:45) Nudi nende ne bipatshila bia muomumue anyi? Udi mua kuebeja bakulu ba mu tshisumbu tshiabu anyi bena Kristo bakuabu bashindame mu nyuma badi bamumanye bimpe. (Nsu. 20:18) Bebeja bakuambile lumu luende ne bikadilu biende. (Luta 2:11) Paudi wenda umulonga, wepuke dimutondesha nsombelu, tuambe ne: unemeke mudiye umvua, kuikadi anu padiye dîba dionso, ne kujingi kumanya kaalu ne kaalu konso kadi kamutangila to. w24.05 22 §7-8

Dimue dia 16/3

Ndekelu wa bionso ngakatonda mpekatu wanyi kuudi.​—Mis. 32:5.

Bakulu kabena bamba ne lukasa ne: muntu udi muenze mpekatu kakunyingalala bua mpekatu wende to. Bamue bantu badi mua kunyingalala bua mpekatu yabu musangu wa kumpala udibu bayukila ne bakulu au, bakuabu bobu bidi mua kubalomba matuku. Nunku bakulu badi mua kulongolola malu bua kutuilangana kabidi ne muenji wa bubi misangu ya bungi pamutu pa umue. Pamuapa panyimpa pa dituilangana diabu nende dia kumpala adi, udi mua kutuadija kuelangana meji bikole bua malu avuabu bamuambile. Udi mua kudipuekesha, ulomba Yehowa luse. (Mis. 38:18) Nanku nuenu balue kutuilangana nende kabidi, neikale ukadi mushintulule meji ende. Bua bakulu kufikisha muntu ku dinyingalala bua mpekatu wende, badi baditeka pa muaba wende ne bamuenzela malu ne bulenga. Badi basambila Yehowa bua abeneshe bidibu benza, batekemene ne: muanetu udibu bambuluisha au neelulule meji ne neanyingalale bua mpekatu wende.​—2 Tim. 2:25, 26. w24.08 22-23 §12-13

Dibidi dia 17/3

“Tshiena nsanka nansha kakese bua lufu lua muntu nansha umue to,” ke mudi Mukalenge Mutambe Bunene Yehowa wamba. “Nunku kudimukayi, nushale ne muoyo.”​—Yeh. 18:32.

Yehowa ki mmusue bua muntu nansha umue abutudibue to! Mmusue ne: muntu udi wenza mpekatu alengejangane nende. (2 Kol. 5:20) Ke bualu kayi katshia ku kale, Yehowa utu anu usengelela batendeledi bende bavua bamubenge bua kunyingalala bua mpekatu yabu ne bua kupingana kudiye. Bakulu badi ne diakalenga dia kuikala benzejanganyi ba mudimu ne Yehowa padibu badienzeja bua kufikisha bantu ku dinyingalala bua mpekatu idibu benze. (Lomo 2:4; 1 Kol. 3:9) Elabi meji disanka didi Yehowa ne Yezu ne banjelu bumvua padi muntu udi muenze mpekatu unyingalala bua mpekatu au! Yehowa, Tatu wetu wa mu diulu, udi umvua disanka dia bungi padi mukoko wende uvua mujimine upingana mu tshisumbu. Patudi tuelangana meji a mudi Yehowa ne luse ne utuleja ngasa wende, bidi bitusaka bua kumunanga bikole.​—Luka 1:78. w24.08 31 §16-17

Disatu dia 18/3

Bu muvua Yezu mumanye ne: bavua bakeba kulua kumukuata bua kumuteka mukalenge, wakumbuka kabidi kuyaye ku mukuna anu yeye nkayende.​—Yone 6:15.

Bu Yezu mulekele bantu bamuteka mukokeshi, uvua ubuelakana mu malu a tshididi a bena Yuda bavua ku bukokeshi bua bena Lomo. Bible udi wamba ne: ‘wakaya ku mukuna yeye nkayende.’ Nansha muvua bantu bakeba kumuteka mukalenge, Yezu kakabuelakana mu malu a tshididi to. Bualu ebu budi dilongesha dinene kutudi. Mu bulelela, bantu kabakutulomba bua kuenza tshishima tshiakubavudijila biakudia anyi tshiakubuondapa peshi kabakukeba bua kututeka bakalenge to. Kadi badi mua kutulomba bua kuelela muntu kakanda ku masungula anyi kumutua mpanda bualu badi bela meji ne: nealengeje malu. Au ke mushindu udibu mua kutubueja mu malu a tshididi. Yezu mmutushile tshilejilu tshimpe. Wakabenga bua kubuelakana mu malu a tshididi. Yeye muine wakalua kuamba ne: “Bukalenge buanyi ki mbua pa buloba ebu to.” (Yone 17:14; 18:36) Mbimpe bena Kristo bidikije Yezu, bikale bela meji anu bu yeye. Anu bu Yezu, tudi tutua Bukalenge bua Nzambi mpanda, tubumanyisha bantu ne tusambila bua bulue.​—Mat. 6:10. w24.12 4 §5-6

Dinayi dia 19/3

Muntu yonso udi ne mikenji yanyi, uyitumikila, yeye ke udi munnange. Muntu yonso udi munnange, Tatu wanyi neamunange pende, ne meme nemmunange, ne nendileje kudiye patoke.​—Yone 14:21.

Paudi udilongela Bible, keba mishindu iudi mua kutumikila malu audi ulonga. Tshilejilu, bua kuleja muudi widikija buakane bua Yehowa, kuenzedi bantu malu ne kansungansunga to. Itaba bua kukenga bua dîna dia Yehowa ne bua bena Kristo nebe, dîba adi nebileje muudi widikija Yezu uvua munange Tatu wende ne bantu bakuabu. Mushindu mukuabu wa kuidikija Yezu ngowu eu: yisha bantu bakuabu bua bapete mpunga wa kuitabuja tshia kupikulangana natshi tshivua Yezu mufile. Tuetu batungunuke ne kulonga malu adi atangila tshia kupikulangana natshi, netunange Yehowa ne Yezu bikole menemene. Bobu pabu nebatunange bikole. (Yak. 4:8) Nunku tuenzayi mudimu ne bintu bionso bidi Yehowa utupesha bua tutungunuke ne kulonga malu adi atangila tshia kupikulangana natshi. w25.01 25 §16-17

Ditanu dia 20/3

Udi mukupe mpekatu yanyi yonso panyima pebe.​—Yesh. 38:17.

Tudi mua kukudimuna kabidi mêyi a mu mvese wetu wa lelu ne: “Udi mumbushe [mpekatu yanyi] bienze anu bu ne: tshivua muyenze to.” Mu Bible mudi kabidi tshilejilu tshikuabu tshidi tshiumvuija bualu ebu. Tshidi mu Mika 7:18, 19. Mbalejamu ne: Yehowa udi ukupa mpekatu yetu mu ndondo ya mbuu. Ku kale, bobu bakupe tshintu mu ndondo wa mbuu, muntu kavua mua kutshipetulula to. Ku diambuluisha dia bilejilu bitudi bafume ku dimona ebi, tudi balonge ne: padi Yehowa utubuikidila, udi utupetesha disulakana ku bujitu bua mpekatu yetu. Bidi nanku bualu Paulo wakamba anu bu Davidi ne: “Ba diakalenga mbadibu bafuile luse bua bienzedi biabu bibi ne badibu babuikidile mpekatu yabu.” (Lomo 4:7) Ke difuilangana dia luse dilelela adi! w25.02 9 §7-8

Disambombo dia 21/3

Sankayi bikole ne ikalayi ne disanka bua kashidi mu tshindi mfuka.​—Yesh. 65:18.

Mparadizu wa mu tshimfuanyi udiku lelu mmuwule tente ne bantu badi baditue mu dienza dia malu mimpe. Badi kabidi mu ditalala dia bungi. Bantu bakadi mu Mparadizu eu mbadisuike bua kubenga kupatukamu. Mbasue kabidi kuambuluisha bantu ba bungi bua babuele muaba wa pa buawu eu. Kadi mmuaba kayi au? Mmu Mparadizu wa mu nyuma! Tshidi tshikemesha tshidi ne: Yehowa mmuenze muaba wa mu tshimfuanyi udi bantu bende mu buobumue ne mu ditalala, nansha mudibu mu bulongolodi bubi bua Satana budi ne njiwu ne buikale ne bantu bakinangane. (1 Yone 5:19; Buak. 12:12) Nzambi wetu wa dinanga mmumone mudi ndongoluelu wa malu eu wenzela bantu bibi. Kadi udi utukuba bua tumuenzele mudimu ne disanka. Dîyi diende didi dileja Mparadizu wa mu nyuma eu bu “bukubi” ne “budimi bua mâyi a bungi.” (Yesh. 4:6; 58:11) Yehowa udi ubenesha bantu badi mu Mparadizu eu bua badiumvue ne disanka ne mu bukubi mu matuku makole a ku nshikidilu aa.​—Yesh. 54:14; 2 Tim. 3:1. w24.04 20 §1-2

Dia lumingu dia 22/3

Numanyishe Nzambi milombu yenu.​—Filip. 4:6.

Kakuyi mpata, ukadi musambile bua kupeta wa wewe kubuela nende mu dibaka biwikala ne dijinga adi. Nansha mudi Yehowa kayi mulaye bua kukukebela wa wewe kubuela nende mu dibaka, mmumanye dijinga diebe ne muudi umvua. Neakuambuluishe bua upete wa wewe kubuela nende mu dibaka udi mukukumbanyine. Nanku tungunuka ne kumuleja dijinga diebe adi ne muudi umvua. (Mis. 62:8) Mulomba lutulu ne meji. (Yak. 1:5) Nansha wewe kuyi mupete wa kubuela nende mu dibaka ne lukasa, Yehowa mmulaye ne: neatungunuke ne kukunanga ne kukutabalela. (Mis. 55:22) Kadi wamanya! Dikeba dia wa kubuela nende mu dibaka kadiangatshi muaba wa kumpala kuudi to. (Filip. 1:10) Bua muntu kupeta disanka dilelela, kabiena bikengela ikale mu dibaka anyi mujike to; kadi udi ne bua kuikala mu malanda makole ne Yehowa. (Mat. 5:3) Pautshidi mujike, udi ne mushindu wa kuenzela Yehowa mudimu wa bungi. (1 Kol. 7:32, 33) Enza malu bimpe mu tshikondo atshi. w24.05 21 §4; 22 §6

Dimue dia 23/3

Kanuyi nutangila anu malu enu nkayenu, kadi nutangila kabidi malu a bakuabu.​—Filip. 2:4.

Nudi ne bua kutantshilangana mutantshi bule kayi? Mapangadika mangata mu tshiputuku atu apatula bipeta bibi. (Nsu. 21:5) Nanku mbimpe kuangata tshikondo tshikumbane bua kulongangana bimpe. Kadi kanuladikiji malu tshianana tshianana to. Bible udi wamba ne: “Bualu butekemena budibu baladikije budi busamisha muoyo.” (Nsu. 13:12) Mbualu kayi bukuabu budi bantu bakuabu mua kuenza bua kuambuluisha badi batantshilangana? Tudi mua kubabikila bua kudia nabu, bua kuenza nabu ntendelelu wa mu dîku, anyi bua kusomba nabu. (Lomo 12:13) Pamuapa tudi mua kuikala tubafila miaba idibu baya, tuya nabu mu mashinyi, anyi tubabikila ku metu bua basombe muaba udibu bamueneka bimpe padibu bayukila malu abu. (Gal. 6:10) Badi batantshilangana bobu bakulombe bua uye kubafila muaba udibu baya, mona dilomba diabu adi bu mpunga wa wewe kubambuluisha. Kadi udimuke bua kubenga kubashiya nkayabu. Tshidibi, wikale mumanye ne: badi dijinga ne tshikondo tshia kuyukila malu abu babidi. w24.05 30 §13-14

Dibidi dia 24/3

Mvua mumupeshe tshikondo tshia kunyingalalaye bua mpekatu yende.​—Buak. 2:21.

Bakulu badi badienzeja bua kumanya malu avua mafikishe muntu ku dienza mpekatu. Tshilejilu, badi mua kudiebeja ne: mmufike ku diteketa mu nyuma ku kakese ku kakese bualu uvua mulengulule didilongela dia Bible ne mudimu wa diyisha anyi? Ukavua wenza masambila a pa mutu pa mutu anyi mene kayi ne tshibidilu tshia kusambila anyi? Uvua mulekele majinga mabi amukokesha anyi? Uvua ne balunda babi anyi ujikija lutetuku mu mushindu mubi anyi? Mmunyi mudi balunda abu ne mishindu mibi ya dijikija lutetuku ayi binyange meji ende ne bimupeteshe majinga mabi? Udiku witaba ne: mapangadika ende ne bidiye muenze mbinyingalaje Yehowa Tatu wende anyi? Bakulu badi mua kumuela nkonko mimpe idi imufikisha ku dimona malu adi manyange malanda ende ne Yehowa ne mamufikishe ku dienza mpekatu. Ki mbimpe bamuele nkonko idi kayiyi ne mushinga to. (Nsu. 20:5) Bualu bukuabu, badi mua kumueleshisha meji ne tshilejilu kampanda bua amone bubi bua bidiye muenze. Pamuapa anu musangu wa kumpala udi bakulu batuilangana nende au, udi mua kutuadija kumvua bibi bua bivuaye muenze. Udi mene mua kunyingalala bua mpekatu wende. w24.08 22 §9-11

Disatu dia 25/3

Ndi kabidi ne bua kumanyisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi kudi bimenga bikuabu, bualu mvua mutumibue bua bualu ebu.​—Luka 4:43.

Yezu wakayisha “lumu luimpe lua Bukalenge” ne tshisumi bualu uvua mumanye ne: ke mudimu uvua Nzambi musue bua enze. Kuyisha ke mudimu uvua Yezu utamba kuangata ne mushinga wa bungi menemene. Uvua uya “mu tshimenga ne mu tshimenga, mu musoko ne mu musoko” wenda ulongesha bantu nansha muvuaku kumushadile ngondo mikese bua kujikija mudimu wende. (Luka 13:22) Wakalongesha kabidi bayidi bende bakuabu bua kuyisha bakuabu anu muvuaye wenza. (Luka 10:1) Kuyisha lumu luimpe ke mudimu wa mushinga wa bungi menemene udi Yehowa ne Yezu basue bua tuenze petu lelu anu muvuabi matuku a Yezu. (Mat. 24:14; 28:19, 20) Tuetu tumona bantu mudi Yehowa ubamona, tshisumi tshietu tshia kuyisha tshidi tshivula. Yehowa mmusue bua bantu ba bungi bateleje lumu luimpe ne baluitabe. (1 Tim. 2:3, 4) Bua bualu abu, udi utulongesha bua tuikale bakumbane bua kuyisha mukenji udi usungila bantu. Nansha bantu bobu kabayi bitaba mukenji wetu lelu eu, pamuapa nebapete mpunga wa kushintuluka kumpala kua dikenga dinene kutuadija. w25.03 15-16 §5-7

Dinayi dia 26/3

Muntu udi umuela muoyo mmuabanyanganyi nende wa midimu yende mibi.​—2 Yone 11.

Kondo ka muoyo ka muena Kristo kalongesha kudi Bible kadi kabidi mua kumusaka bua kumuela muoyo anyi kubenga kumuelawu. Kadi katuena ne bua kulepesha nende muyuki anyi kubanga kusomba nende to. Kadi bamue badi mua kudiebeja ne: ‘Bible ki mmuambe ne: muena Kristo udi wela muntu wa mushindu eu muoyo udi ulua muabanyanganyi nende wa midimu yende mibi anyi?’ (2 Yone 9-11) Bilondeshile mvese idi kuulu kua mvese wa 9, mutontolodi anyi muntu yonso udi usaka bakuabu bua kuenza malu mabi ke muntu wa kubenga kuela muoyo. (Buak. 2:20) Nunku muntu yeye umuangalaja malongesha adi eleja ne: mmulue mutontolodi anyi usaka bantu ku dienza malu mabi, bakulu kabakulongolola malu bua kuya kumukumbula to. Bushuwa, tudi anu batekemene ne: neanyingalale bua mpekatu wende. Kadi katuakuela muntu wa nunku muoyo anyi kumubikila mu bisangilu to, anu panyingalalaye bua mpekatu wende. w24.08 30-31 §14-15

Ditanu dia 27/3

Mioyo yabu ivua anu ne lujoko bua kumvua.​—Mâko 6:52.

Yezu mumane kudiisha musumba wa bantu, wakambila bapostolo bende bua bumbuke muaba au, babuele mu buatu bua kuya ku Kapênuma; pashishe yeye kuya ku mukuna bua kuepuka mitoyi ivua musumba wa bantu umuela bua kumuvuija mukalenge. (Yone 6:16-20) Pavua bapostolo pa mâyi, tshipepele tshikole tshiakatuta, kujudishatshi mavuala mabi. Pashishe Yezu wakaya mutangile kuvuabu, wendela pa mâyi. Wakambila mupostolo Petelo bua endele pende pa mâyi apu. (Mat. 14:22-31) Pakabuela Yezu mu buatu, tshipepele tshiakabatama, ke bayidi kuamba ne: “Wewe udi bushuwa Muana wa Nzambi.” (Mat. 14:33) Kadi pavua Yezu muenze tshishima tshia mampa, kabavua bakeme mushindu au to. Bua tshinyi? Mâko udi umvuija, wamba ne: “[Bapostolo] bakakema bikole bua bualu ebu, bualu kabavua bajingulule diumvuija dia mampa” to. (Mâko 6:50-52) Bushuwa, kabavua bajingulule ne: Yehowa uvua mupeshe Yezu bukole bua kuenza bishima bikuabu to. w24.12 5 §7

Disambombo dia 28/3

Disua dia Nzambi ndia ne: bantu ba mishindu yonso bapandishibue ne bafike ku dimanya dijalame dia bulelela.​—1 Tim. 2:4.

Mushindu utudi mua kuleja Yehowa dianyisha bua mudiye mutunange ngua kuenza tshionso tshitudi mua kuenza mu tshikondo tshia Tshivulukilu bua kuleja mutudi ne dianyisha bua tshia kupikulangana natshi. Pa kumbusha didilongolola bua kubuela mu Tshivulukilu, mbimpe tubikile bantu bakuabu bua balue kubuelamu. Ubumvuije malu enzekamu. Mbimpe ubaleje filme udi mu jw.org wa Bua tshinyi Yezu wakafua? ne wa Vuluka lufu lua Yezu. Bakulu badienzeje bua kubikila bantu bakadi balekele kubuela mu bisangilu. Ela meji a disanka dikala mu diulu ne pa buloba padi mikoko ya Yehowa ivua mijimine ipingana mu tshikumbi tshiende! (Luka 15:4-7) Patudi mu Tshivulukilu, mbimpe tuele bantu bonso muoyo, kadi nangananga badi baluamu bua musangu wabu wa kumpala anyi bakadi benze bidimu bia bungi kabayi babuelamu. Tudi basue badiumvue badilekelele!​—Lomo 12:13. w25.01 29 §15

Dia lumingu dia 29/3

Nzambi wakatunanga kutumaye Muanende bu mulambu wa kulengejangana nawu ne Nzambi bua mpekatu yetu.​—1 Yone 4:10.

Tshia kupikulangana natshi ntshituambuluishe bua kumona ne: Yehowa mmuakane. Kadi tshidi nangananga tshituambuluisha bua kumona ne: mmutunange bikole. (Yone 3:16; 1 Yone 4:9, 10) Mmusue bua tuikale ne muoyo kashidi ne tuikale ba mu dîku diende. Pakenza Adama mpekatu, Yehowa wakamuipata mu dîku diende. Ke bualu kayi tuetu bonso katuena baledibue mu dîku dia Nzambi to. Kadi ku diambuluisha dia tshia kupikulangana natshi, Yehowa udi utubuikidila mpekatu yetu. Neanyishile muntu yonso udi umuleja ditabuja ne umutumikila bua abuele mu dîku diende. Nansha mpindieu, tudi mua kuikala mu malanda mimpe ne Yehowa ne bena Kristo netu. Bulelela, Yehowa mmutunange bikole be!​—Lomo 5:10, 11. w25.01 21 §6

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mudia 9 Nisana mu munya) Yone 12:12-19; Mâko 11:1-11

Dimue dia 30/3

Mu bualu ebu dinanga dia Nzambi diakamueneshibua.​—1 Yone 4:9.

Bulelela, tudi tuitaba ne: tshia kupikulangana natshi ndipa dia mushinga mukole didi Yehowa mutupeshe! (2 Kol. 9:15) Bu muvua Yezu mufile muoyo wende bua bualu buetu, tudi ne mushindu wa kudia bulunda bukole ne Yehowa Nzambi ne kutekemena muoyo wa tshiendelele. Yehowa mmufile tshia kupikulangana natshi bualu mmutunange. Bidi bitusaka bua kumuleja dianyisha dia bungi. (Lomo 5:8) Yezu wakatutumina dîyi bua kuikala kubuela mu Tshivulukilu tshia lufu luende tshidimu tshionso bua kuleja mutudi ne dianyisha bua malu adi Yehowa ne yeye muine batuenzele. (Luka 22:19, 20) Tshidimu etshi netuenze Tshivulukilu tshia lufu lua Yezu mu Dinayi dia 2/4/2026. Kakuyi mpata, tuetu bonso tudi tuenda tudilongolola bua kubuelamu. Mu tshikondo tshia Tshivulukilu atshi, tuetu tuelangana meji bua bidi Yehowa ne Yezu batuenzele, nebituambuluishe bikole. w25.01 20 §1-2

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 10 Nisana mu munya) Yone 12:20-50

Dibidi dia 31/3

Angatayi mubelu wanyi pamutu pa arjan, ne dimanya pamutu pa or mutambe buimpe.​—Nsu. 8:10.

Wewe utungunuka ne kuelangana meji bikole bua bidi Yehowa ne Kristo bakuenzele, neumone malu adi akuleja ne: mbatunange. Pamuapa mu tshikondo tshia Tshivulukilu tshienzeka tshidimu etshi, bala Evanjeliyo umue anyi ya bungi ne ntema yonso. Kukebi bua kubala nshapita ya bungi musangu umue to. Kadi bala nshapita mikese; pashishe keba bua kumanya malu makuabu adi mua kukusaka bua kunanga Yehowa ne Yezu. Biwikala ukadi mubatijibue kukadi bidimu bia bungi, udi mua kuikala udiebeja bua kumanya ni kutshidi malu mapiamapia audi mua kulonga adi atangila buakane bua Yehowa, dinanga diende, ne tshia kupikulangana natshi. Wewe manya ne: nekuikale anu malu mapiamapia a kulonga. Nunku ikala ubala malu adi mu mikanda yetu ne ualonga. w25.01 24-25 §13-15

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 11 Nisana mu munya) Luka 21:1-36

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2026)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu