Ngondo 4
Disatu dia 1/4
Bualu disua dia Tatu wanyi didi nunku: muntu yonso udi ujingulula Muana ne uleja ditabuja kudiye, ikale ne muoyo wa tshiendelele.—Yone 6:40.
Bua tuetu kupeta muoyo wa tshiendelele, mbimpe tuitabuje mulambu wa tshia kupikulangana natshi. (Ef. 1:7) Bantu bavua Yezu mubikile ne: “mikoko mikuabu” kabena ne bua kudia diampa ne kunua mvinyo mu Didia dia dilolo dia Mukalenge ditu dienzeka tshidimu tshionso to. (Yone 10:16) Nansha nanku, badi badia “diampa dia muoyo,” tuambe ne: badi baleja ditabuja mu mulambu wa Yezu wa tshia kupikulangana natshi ne bitabuja malu a dikema adiwu upetesha bantu. (Yone 6:53) Kadi bantu badi badia ne banua badi baleja ne: mbabuele mu tshipungidi tshipiatshipia ne badi ne ditekemena dia kuya kukokesha mu Bukalenge bua Nzambi. Nansha tuetu bela manyi anyi bena mu mikoko mikuabu, tumanye ne: bidi bikengela kuleja ditabuja bua kupeta muoyo wa tshiendelele. w24.12 13 §14, 16
Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 12 Nisana mu munya) Matayi 26:1-5, 14-16; Luka 22:1-6
DITUKU DIA TSHIVULUKILU
Panyima pa dibuela dia dîba
Dinayi dia 2/4
Kanutshinyi, kasumbu kakese ka mikoko, bualu Tatu wenu mmuanyishe bua kunupesha Bukalenge.—Luka 12:32.
Pavua Yezu wenza Didia dia dilolo dia Mukalenge, wakapesha bapostolo bende diampa kadiyi diela luevene, kubambilaye ne: didi dileja mubidi wende. Pashishe wakabapesha mvinyo, kuambaye ne: uvua uleja ‘mashi a tshipungidi.’ (Mâko 14:22-25; Luka 22:20; 1 Kol. 11:24) Uvua mudie tshipungidi tshipiatshipia ne ‘nzubu wa Isalele wa mu nyuma’ wikala “mu Bukalenge bua Nzambi.” (Eb. 8:6, 10; 9:15) Didia dia dilolo dia Mukalenge divua ditangila anu “kasumbu kakese ka mikoko.” Kasumbu aku kakatuadija ne bapostolo ba lulamatu bavua ne Yezu pavuaye wenza Didia dia dilolo dia Mukalenge adi. Bobu ke bikala ne Yezu mu diulu. w24.12 11 §9-10
Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 13 Nisana mu munya) Matayi 26:17-19; Mâko 14:12-16; Luka 22:7-13 (Malu a mu dia 14 Nisana panyima pa dibuela dia dîba) Yone 13:1-5; 14:1-3
Ditanu dia 3/4
Nzambi uvua munange ba pa buloba bikole menemene, kufikaye ne ku difila Muanende mulela umuepele, bua muntu yonso udi uleja ditabuja kudiye kabutudibu, kadi apete muoyo wa tshiendelele.—Yone 3:16.
Bakatungila Yezu, bobu kumukuata, kumupendabu, kumushiminyina malu, kumukoselabu tshibawu tshia lufu, ne kumukengeshabu bikole. Basalayi bakaya nende muaba wa kumushipela, bobu kumupopela ku mutshi. Pavua Yezu ukenga apu, nansha muvuaye ne lulamatu, biakasama Yehowa ku muoyo bibi menemene. Nansha muvua Yehowa ne bukole bua kupatula Muanende mu dikenga adi, kakenza nanku to. Bua tshinyi? Mulambu wa Yezu ntshijadiki tshinene tshidi tshileja mudi Yehowa mmukunange wewe bikole. Wakenza muende muonso, kuitabaye bua kudikengesha mu mushindu utudi katuyi mua kudifuanyikijila anu bua ne: akusungile wewe ku mpekatu ne ku lufu. (1 Yone 4:9, 10) Mmusue kuambuluisha yonso wa kutudi bua kuluisha mpekatu ne kumutshimuna! w24.08 6 §13-14
Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 14 Nisana mu munya) Yone 19:1-42
Disambombo dia 4/4
Kristo wakakenga bua bualu buenu.—1 Pet. 2:21.
Tuetu tuela meji a muvuabi bisama Yehowa ku muoyo bikole pavuaye umona Muanende ukenga, nebituambuluishe bua kumona ne: Yehowa mmutunange bikole. Satana udi wamba ne: mutendeledi wa Nzambi nansha umue kena mua kushala ne lulamatu kudi Nzambi padiye utuilangana ne nsombelu mikole to. Kadi Yehowa wakalekela bua Muanende akenge kumpala kua kufuaye bua kuleja ne: Satana uvua mushime. (Yobo 2:1-5) Yehowa uvua mushale anu mutangile muvua bantu baseka Yezu, Muanende munanga; muvuabu bamututa kudi basalayi, bamupopela ku mutshi, ne muvuaye ukenga kumpala kua kufua. (Mat. 27:28-31, 39) Yehowa uvua ne bukole bua kumukuba ku makenga onso au. (Mat. 27:42, 43) Kadi bu yeye mumusungile, Yezu kavua mua kufila tshia kupikulangana natshi ne kupesha bantu ditekemena to. Ke bualu kayi, Yehowa wakalekela Muanende ukenga too muakakulaye muoyo. w25.01 22 §7
Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 14 Nisana mu munya) Matayi 27:62-66 (Malu a mu dia 16 Nisana panyima pa dibuela dia dîba) Yone 20:1
Dia lumingu dia 5/4
Bakamumona munkatshi mua matuku 40.—Bien. 1:3.
Tudi mu dia matuku 16 ngondo wa Nisana mu 33 P.Y. Bayidi ba Yezu badi ne kanyinganyinga kakole, bikale kabidi ne buôwa. Babidi ba kudibu badi bumbuka mu Yelushalema, batangile ku Emause. Muntu kampanda udi usemena kudibu mu njila amu, utuadija kuya nabu. Bayidi abu badi batuadija kumulondela mudi malu mabatonde bua tshivua tshifikile Yezu. Muntu au udi utuadija kubalondela malu adibu kabayi mua kupua muoyo. Udi ubumvuija bua tshinyi Masiya uvua ne bua kukenga ne kufua, ‘utuadijila ku Mose too ne ku Baprofete bonso.’ Padibu bafika mu Emause, badi bajingulula ne: muntu au n’Yezu udi Nzambi mubishe ku lufu. (Luka 24:13-35) Yezu wakamuenekela bayidi bende misangu ya bungi mu matuku 40 a ndekelu avuaye muenze pa buloba. Wakakankamija bayidi bende bavua babungame abu, bobu kupeta disanka ne dikima dia kuyisha ne kulongesha lumu luimpe lua Bukalenge. w24.10 12 §1-3
Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 16 Nisana mu munya) Yone 20:2-18
Dimue dia 6/4
Nudibake pa ditabuja dienu ditambe tshijila.—Yuda 20.
Patu bidimu bienda bipita, muana utu wenda ukola. Kadi kabitu bidienzekela bua muntu kukola mu nyuma to. Tshilejilu, bena Kristo ba mu Kolinto bakitaba lumu luimpe, bobu kubatijibua, kupetabu nyuma muimpe, ne kulongelabu malu a bungi kudi mupostolo Paulo. (Bien. 18:8-11) Nansha nanku, bidimu bia bungi panyima pa batismo wabu, ba bungi ba kudibu batshivua anu batekete mu nyuma. (1 Kol. 3:2) Bua kukola mu nyuma, bidi bikengela tuikale ne dijinga adi. Bantu badi ‘banange dipanga’ kabayi badienzeja bua kukola mu nyuma, nebashale anu batekete mu nyuma. (Nsu. 1:22) Katuena ne bua kuikala bu bantu bakole batshidibu bangatshila mapangadika kudi baledi babu to. Kadi tuetu ke badi ne tshia kuenza bua malanda etu ne Yehowa atungunuke ne kukola. Wewe udienzeja bua kukola mu nyuma, lomba Yehowa akupeshe “dijinga ne bukole bua kuenza malu adi amusankisha.”—Filip. 2:13. w24.04 4 §9-10
Dibidi dia 7/4
Yehowa ki mmusue bua muntu nansha umue abutudibue.—2 Pet. 3:9.
Yehowa udi utuambila tshituye umvua bua dilumbuluisha bantu. (Yeh. 33:11) Yehowa kena mua kushipa muntu bua kashidi padiku kakuyi bualu to. Mmubanji mu luse, ne utu ululeja bantu padiku mushindu. Ntshinyi tshitudi bamanye bua bantu bikala Yehowa kayi mua kubisha ku lufu? Bible mmutele anu bakese ba kudibu. Yezu wakaleja ne: Yudasa Isakaliote kakubishibua ku lufu to. (Mâko 14:21; tangila kabidi Yone 17:12.) Yudasa uvua mumanye ne: Yehowa ne Muanende bavua bakandike tshivuaye ujinga kuenza. Kadi wakatshienza ku bukole. (Tangila Mâko 3: 29, ne Tshibumba tshia Nsentedi tshiadia 15/7/2007 dib. 18.) Yezu wakaleja kabidi ne: bamue bamfumu ba tshitendelelu bavua bamuluisha kabakubishibua ku lufu to. (Mat. 23:33; tangila kabidi Yone 19:11) Mupostolo Paulo wakamba pende ne: batontolodi badi kabayi banyingalala kabakubishibua ku lufu to.—Eb. 6:4-8; 10:29. w24.05 4 §10-11
Disatu dia 8/4
Yehowa udi ukuba bena lulamatu.—Mis. 31:23.
Tuetu bashale ne lulamatu, Satana kena mua kuenza bualu budi mua kututatshisha bua kashidi to. (1 Yone 3:8) Mu bulongolodi bupiabupia, Yehowa neatungunuke ne kukuba balunda bende ba lulamatu ku lufu ne ku malu onso adi mua kunyanga bulunda buabu nende. (Buak. 21:4) Tudi ne diakalenga dinene dia kuikala mu ntenta wa Yehowa ne kudia nende bulunda bua kashidi. (Yeh. 37:27) Tuetu basue kushala mu ntenta wa Nzambi, tudi ne bua kutungunuka ne kuenza tshinyi? Muntu yeye mukubikile kuende, mbimpe wenze tshidiye ukulomba. Bia muomumue, tuetu basue kushala mu ntenta wa Nzambi, tudi ne bua kuenza bionso bidiye utulomba. Bu mutudi banange Yehowa, tudi tuenza muetu muonso “bua kumusankisha mu malu onso.” (Kolos. 1:10) Katupu bualu ebu muoyo to. Tuetu bashale anu tumunemeka bikole, katuakuenza bualu budi mua kumunyingalaja to. Netuikale anu ne dijinga dia ‘kuenda ne Nzambi wetu ne bupuekele.’—Mika 6:8. w24.06 4 §8-9
Dinayi dia 9/4
Wakakuila bashipi ba mikenji.—Yesh. 53:12.
Yehowa wakalomba Abalahama bua kumulambula muanende Izaka. Kabivua bipepele bua kuenzaye nanku to. Bushuwa, buvua bualu buvua mua kumukebela kanyinganyinga kakole. Nansha nanku, wakenza tshivua Yehowa mumulombe. Kadi pakavuaye anu ukeba kushipa Izaka, Nzambi wakamukandika. Bualu bua Abalahama ebu butshidi bulongesha bantu bonso badi ne ditabuja bualu bua mushinga mukole. Yehowa uvua muitabe bua kufila Muanende munanga bu mulambu. Mmunange bantu bikole menemene. (Gen. 22:1-18) Bidimu nkama pashishe, Yehowa wakelela bena Isalele mukenji wa kumulambula nyama bua kubabuikidila mibi yabu. (Lew. 4:27-29; 17:11) Milambu ayi ivua ileja mulambu munene uvua mua kulua kujimija mibi ya bantu bua kashidi. Baprofete ba Nzambi bakumvuija ku bukole bua nyuma ne: bavua ne bua kukengesha muana mulaya ne kumushipa. Ke Muana wa pa buende wa Nzambi. Bivua bienzeka nanku bua kusungila bukua bantu, ne wewe pebe, ku mpekatu ne ku lufu!—Yesh. 53:1-12. w24.08 4 §7-8
Ditanu dia 10/4
Ndi munange mikenji yebe be! Ndi ngelangana meji ayi dituku dijima.—Mis. 119:97.
Paudi ubala Bible, ela meji a mushindu wa kutumikila malu audi ubala. Paudi umubala, diebeja ne: ‘Mmunyi mundi mua kutumikila bualu ebu lelu anyi matuku makese kumpala eku?’ Tshilejilu, tutekabi ne: udi ubala 1 Tesalonike 5:17, 18. Wewe mumane kubala mvese ibidi eyi mujikije, udi mua kuimana katupa bua kuela meji, udiebeja ni utu usambila pa tshibidilu ne muoyo mujima. Udi kabidi mua kuela meji bua malu audi mua kuelela Yehowa tuasakidila. Pamuapa bidi mua kukuambuluisha bua umanye malu asatu a kuelela Yehowa tuasakidila. Nansha wewe wangata minite mikese bua kuelangana meji a malu audi ulonga mu Bible, nebikuambuluishe bua kulua muntu udi uteleja Dîyi dia Nzambi ne uditumikila. Wewe ubala mvese mikuabu mu mushindu wa muomumue eu, nansha mu minite mikese, nebikuambuluishe bikole! Tudi tukujadikila ne: neulue muenji wa Dîyi dia Nzambi. w24.09 4-5 §9-10
Disambombo dia 11/4
Nudimuke buenu nuenu bine, bua kanujimiji bintu bitudi benzele mudimu bua kupeta, kadi bua nupete difutu dionso dikumbane.—2 Yone 8.
Yehowa mmutufuke mu mushindu wa pa buawu. Patubu batupesha bintu, tutu tumvua disanka, kadi patutu tubipeshangana, tutu tumvua disanka dia bungi. Tutu tumvua bimpe patutu tuambuluisha bena Kristo netu ne patubu batuela tuasakidila. Nansha bantu kabayi batuele tusakidila, tusanke bua mutudi tuetu benze bualu buimpe. Ikala anu muvuluke ne: wewe mufile tshintu kayi tshionso, “Yehowa udi ne mushindu wa kukupesha bia bungi.” (2 Kul. 25:9) Katuena mua kufila bapite Yehowa to! Padi Yehowa utufuta bua mutudi tupeshangana bintu, bidi bitusankisha bikole. Nunku tudisuikayi bua kutungunuka ne kuidikija Tatu wetu wa mu diulu utu upeshangana bintu ne tshianza tshilekelela. w24.09 31 §20-21
Dia lumingu dia 12/4
Ndi nkutumbisha ne muoyo wanyi mujima, wewe Yehowa Nzambi wanyi, ne nentumbishe dîna diebe kashidi.—Mis. 86:12.
Yehowa utu ne luse ne utu umvuilangana. (Mis. 103:13; Yesh. 49:15) Utu uditeka pa muaba wa bakuabu. Patudi tumvua bibi, udi umvua pende bibi. (Zek. 2:8) Udi utuambuluisha bua kusemena pabuipi nende bua tulue balunda bende. (Mis. 25:14; Bien. 17:27) Utu ne didipuekesha, bualu Bible udi wamba ne: “Udi winama panshi bua kutangila diulu ne buloba, ujula muntu mupuekele mu lupuishi.” (Mis. 113:6, 7) Bua ngikadilu yonso idi Nzambi wetu munene nayi eyi, tudi basue kumutumbisha. Tudi tutumbisha Yehowa bualu tudi basue bua bakuabu bamumanye. Bantu ba bungi ki mbamanye malu malelela adi atangila Yehowa to, bualu Satana mmubafofomije mêsu ne malu a dishima adiye umumuangalajila. (2 Kol. 4:4) Satana mmufikishe bantu ku ditaba ne: Yehowa utu ne luonji, katu utabalela bantu, ne utu ubakengesha bikole. Kadi tuetu tudi bamanye Nzambi wetu bimpe! Tudi ne mpunga wa kulongesha bantu bua bamanye tshidiye menemene ne bafike ku dimutumbisha. —Yesh. 43:10. w25.01 3 §6-7
Dimue dia 13/4
Satana, udi upambuisha ba pa buloba bonso.—Buak. 12:9.
Nansha muvua Yezu muana wa Nzambi wenza bishima bia dikema, Satana wakasaka bantu bua kumunyangila lumu. Tshilejilu, bamfumu ba tshitendelelu bavua bambila bantu ne: “mfumu wa bademon” ke uvua mupeshe Yezu bukole buvuaye uwipata nabu bademon. (Mâko 3:22) Pavuabu balumbuluisha Yezu, bamfumu ba tshitendelelu bakamushiminyina ne: uvua upenda Nzambi ne bakasaka bantu bua balombe bua bamushipe. (Mat. 27:20) Pashishe, pakavua bayidi ba Yezu bamanyisha lumu luimpe, baluishi babu ‘bakasonsola bantu, kubapeshabu lungenyi lubi’ bua babakengeshe. (Bien. 14:2, 19) Tshibumba tshia Nsentedi tshia 1/12/1998 tshivua tshiumvuije Bienzedi 14:2 ne: “Pamutu pa bobu nkayabu kubenga mukenji eu, baluishi bena Yuda bakaditua mu ditangalaja malu a dishima, bakeba bua kupesha Bampangano meji mabi bua bena nkristo.” Satana utshidi “upambuisha ba pa buloba bonso” too ne lelu. w24.04 11 §15-16
Dibidi dia 14/4
Mulumbuluishi wa buloba bujima kakuenza tshidi tshiakane anyi?—Gen. 18:25.
Bua muntu kushala ne muoyo kashidi, kabiena bitangila dîba divuaye mufue to. Yehowa mmulumbuluishi muakane. Mapangadika ende atu anu makane ne malulame. (Mis. 33:4, 5) Tuikalayi batuishibue ne: “Mulumbuluishi wa buloba bujima” neenze anu tshidi tshiakane. Tudi mua kuamba kabidi ne: bua muntu kushala ne muoyo kashidi, kabiena bitangila muaba uvuaye musombele to. Ki mbia meji bua kuamba ne: Yehowa neamone bantu miliyo ya bungi bu “mbuji” anu bualu bavua mu matunga muvuabu kabayi bapete mushindu wa kuteleja lumu luimpe to. (Mat. 25:46) Mulumbuluishi muakane wa buloba bujima udi ubatabalela bimpe kupita mutudi tuetu mua kubatabalela. Katuena bamanye muayaye ne malu mu dikenga dinene to. Pamuapa, bantu abu badi mua kupeta mpunga wa kulonga malu ende, kumuitabuja, ne kulua ku luseke lua bantu bende padijidilaye ku mêsu kua bisamba bionso.—Yeh. 38:16. w24.05 12 §14-15
Disatu dia 15/4
Nunangangane.—Yone 15:12.
Tuetu Bantemu ba Yehowa tutu tuambuluishagana. (2 Kol. 8:4) Kadi kutu misangu itubi bitulomba dikima bua kuambuluisha bena Kristo netu. Tshilejilu, patu mvita ibudika, bakulu batu bakankamija bena mu bisumbu biabu ne babakolesha, pamuapa benza bua bikale ne Bible ne mikanda yetu mikuabu, anyi babapetela biakudia ne bia kuvuala ne muaba wa kusombela. Bakulu mbanange bena Kristo nabu, ke bualu kayi badi mua kuteka muoyo wabu mu njiwu bua kubakebela bidibu nabi dijinga. Mu bikondo bia nanku mbimpe tuikale tulonda buludiki bua tushale mu buobumue. Londa buludiki budi Betele wa mu ditunga dienu ufila. (Eb. 13:17) Bakulu badi ne bua kuikala bosha dîsu mu mêyi a kulonda a mua kudilongolola ku bipupu ne a tshia kuenza padibi bienzeka. (1 Kol. 14:33, 40) Enza malu ne dikima kadi muikale mudimuke. (Nsu. 22:3) Ikala ne meji, kuditeki mu njiwu tshianana tshianana to. Eyemena Yehowa. Udi mua kukuambuluisha bua wewe kukuba bena Kristo nebe. w24.07 4 §8; 5 §11
Dinayi dia 16/4
Mu dikenga dianyi ngakabila Yehowa, muadi wanyi wa kumulomba diambuluisha wakafika mu matshi ende.—Mis. 18:6.
Mukalenge Davidi uvua mumanye Yehowa ne uvua umueyemena. Pavua mukalenge Shaula ne baluishi bende bakuabu bakeba kumushipa, wakalomba Yehowa diambuluisha. Nzambi wakandamuna dilomba diende, kumusungilaye. Davidi wakalua kuamba ne: “Yehowa udi ne muoyo!” (Mis. 18:46) Muaba eu Davidi kavua usua kuamba patupu ne: Nzambi utuku to. Mukanda mukuabu udi uleja ne: Davidi uvua uleja muvuaye mushindike ne: Yehowa nNzambi mulelela utu wambuluisha batendeledi bende misangu yonso. Davidi uvua mutuishibue ne: Nzambi wende uvua mumanye malu onso avua amufikila ne uvua mudiakaje bua kumuambuluisha. Bualu abu buakakolesha Davidi bua kutungunuka ne kumuenzela mudimu. (Mis. 18:28, 29, 49) Tuetu batuishibue ne: Yehowa udi Nzambi wa muoyo, netumuenzele mudimu ne tshisumi. Netupete bukole bua kutantamena ntatu, netupete kabidi dijinga dia kutungunuka ne kumuenzela mudimu wa bungi. Netuikale badisuike bua kushala pabuipi nende. w24.06 20-21 §3-4
Ditanu dia 17/4
Muntu nansha umue kanusesuishi mu mushindu nansha umue to.—2 Tes. 2:3.
Mêyi avua mupostolo Paulo mufundile bena Tesalonike au adi atulongesha tshinyi? Patudi tumvua bualu budi kabuyi bupetangana ne malongesha a mu Bible atudi balonge, peshi tumvua bualu budi bufuane kutekesha ditabuja dietu, mbimpe tuenze malu ne meji. Mu ditunga dia kale dia Union soviétique, baluishi betu bakapesha bena Kristo netu mukanda, babambila ne: uvua ufumina ku biro bietu binene. Mukanda au uvua ukankamija bamue bana betu bua badienzele buabu bulongolodi bukuabu butapuluke ne buetu ebu. Mukanda au uvua umueneka bu uvua ufumina ku biro bietu binene. Kadi bena Kristo ba lulamatu kabakawitaba to. Bakajingulula ne: malu avua mu mukanda au kaavua apetangana ne malongesha etu to. Lelu eu, baluishi betu badi benza mudimu ne Enternete anyi miaba ya kupetelanganaku bua kukuna dielakana mu mitu ya bana betu anyi bua kutupandulula. Pamutu pa kubalekela ‘batutenkakaja mu meji etu ne lukasa,’ mbimpe tukonkonone bitudi tubala anyi tumvua bua kumanya ni bidi bipetangana ne bulelela butukadi balonge; tuetu benze nanku netudikube.—2 Tes. 2:2; 1 Yone 4:1. w24.07 12 §14-15
Disambombo dia 18/4
Muntu yeye muenze mpekatu, tudi ne muambuluishi.—1 Yone 2:1.
Dipangadika dia mushinga mukole didi muntu mua kuangata ndia kudilambula kudi Yehowa bua kubuela mu dîku dia batendeledi bende. Ke tshidi Yehowa musue bua muntu yonso enze. Bua tshinyi? Mmusue badie nende bulunda ne bashale ne muoyo kashidi. (Dut. 30:19, 20; Gal. 6:7, 8) Yehowa katu wenzeja muntu bua kumuenzela mudimu to. Udi ulekela muntu udisunguila tshia kuenza. Muena Kristo ukadi mubatijibue yeye muenze mpekatu munene, ntshinyi tshidi mua kumufikila? Badi bamumbusha mu tshisumbu yeye kayi munyingalale bua mpekatu au. (1 Kol. 5:13) Nansha nanku, Yehowa mmutekemene ne muoyo mujima ne: neapingane kudiye. Ke bualu kayi wakafila tshia kupikulangana natshi nangananga bua ne: padi muntu unyingalala bua mpekatu wende, kuikale mushindu wa yeye kumufuila luse. Nzambi wetu wa dinanga udi usengelela bantu badi benze mpekatu, ubalomba bua banyingalale.—Zek. 1:3; Lomo 2:4; Yak. 4:8. w24.08 14 §1-2
Dia lumingu dia 19/4
Muoyo webe wowu mupete meji, nunku muoyo wanyi meme neusanke.—Nsu. 23:15.
Tshikondo tshivua Yone mufunde mukanda muisatu, kuvua bantu bavua bamuangalaja malongesha a dishima ne bakebesha matapuluka. Kadi kuvua bavua batungunuka ne ‘kuenda mu bulelela.’ Bavua batumikila Yehowa ne ‘benda bilondeshile mikenji yende.’ (2 Yone 4, 6) Bena Kristo ba lulamatu aba bakasankisha Yone ne Yehowa bikole. (Nsu. 27:11) Dilongesha didi ne: lulamatu ludi lufikisha ku disanka. (1 Yone 5:3) Tshilejilu, tudi ne disanka dia mutudi tusankisha Yehowa. Udi usanka padiye utumona tubenga malu mabi ne tutumikila mikenji yende. Nansha banjelu mu diulu badi basanka pabu. (Luka 15:10) Tuetu petu tutu tumvua disanka padi yonso wa kutudi ushala ne lulamatu. (2 Tes. 1:4) Pashishe, pabutuka ndongoluelu wa malu wa Satana eu, netuikale ne disanka bua mutuvua bashale ne lulamatu kudi Yehowa. w24.11 12 §17-18
Dimue dia 20/4
Muntu yonso katungunuki ne kukeba anu diakalenga diende nkayende, kadi atungunuke ne kukeba dia muntu mukuabu.—1 Kol. 10:24.
Udi ne bua kulonga muntu mukantshi mua tshikondo bule kayi kumpala kua kumuleja dijinga diebe dia kumunanga? Wewe muye ne malu mu tshiputuku, neamone ne: kuena wela meji bimpe kumpala kua kuangata mapangadika to. (Nsu. 29:20) Kadi bikalaye mujingulule ne: udi mumunange, wewe munengeshe malu, neamone ne: kuena mukumbane bua kudiangatshila mapangadika to. (Muam. 11:4) Wamanya! Kumpala kua kumuleja dijinga diebe, kabiena bikengela anu wikale mutuishibue ne: yeye ke uwabuela nende mu dibaka to. Kadi mbimpe wikale mutuishibue ne: ukadi pabuipi bua kubuela mu dibaka, ne uudi ujinga kubuelamu nende mu dibaka mmukukumbanyine. Kadi tshia kuenza ntshinyi wewe mumone ne: muntu kampanda mmukunange? Wewe kuyi musue kunangangana nende, enza malu amuleja ne: kuena musue to; bualu kusaka muntu bua kuela meji ne: udi mumunange pebe mu bulelela kuyi mumunange, nkupanga kua dinanga.—Ef. 4:25. w24.05 22-23 §9-10
Dibidi dia 21/4
Nempingane kabidi ne nennuakidile kuanyi.—Yone 14:3.
Anu bena Kristo bela manyi ba lulamatu ke bikala ne bua kubuela mu Bukalenge bua mu diulu. Muela manyi udi kayi ushala mutabale, kabakumusangisha pamue ne badibu ‘basungule’ to. (Mat. 24:31) Nansha tuetu ne ditekemena dia kuya mu diulu anyi dia kusomba pa buloba, tudi ne bua kuteleja didimuija dia Yezu dia kushala batabale ne kushala ne lulamatu. Tudi tuitaba ne: bionso bidi Yehowa wenza mbiakane bualu tudi bamumanye bimpe. Nanku Yehowa yeye muele muntu manyi matuku etu aa, kabitutondi to. Tudi tuvuluka tshivua Yezu muambe bua bena mudimu ba pa dîbadia 11 ba mu tshilejilu tshia budimi bua tumuma tua mvinyo. (Mat. 20:1-16) Bantu ba kumpala bavua balue kuenza mudimu bakapeta difutu dia muomumue ne bavua balue kuwenza ku ndekelu. Bia muomumue, nansha bobu bele muntu manyi dîba kayi, neapete difutu dia kuya mu diulu anu padiye ushala ne lulamatu. w24.09 24 §15-17
Disatu dia 22/4
Kristo wakakenga bua bualu buenu, kunushilaye tshilejilu bua nuenu kulonda mu makasa ende bimpe menemene.—1 Pet. 2:21.
Yezu mmutushile tshilejilu tshitambe buimpe tshia mua kupita bimpe ne malu mabi. Tuakulayi bua malu mabi avua bena mu dîku diabu ne bantu bakuabu bamuenzele. Bana babu bakamuamba muvuaye ujimija lungenyi. Bamfumu ba bitendelelu bakamuamba pabu muvuaye wenza mudimu ne bademon. Basalayi bena Lomo bakamuseka, kumukumabu, ne ndekelu wa bionso kumushipabu. (Mâko 3:21, 22; 14:55; 15:16-20, 35-37) Kadi Yezu wakatantamena bionso abi, kakapingaja bubi ku bubi to. Tshilejilu tshiende tshidi tshitulongesha tshinyi? (1 Pet. 2:21-23) Yezu mmutushile tshilejilu tshitambe buimpe tshia kulonda padibu batuenzela malu mabi. Uvua mumanye dîba dia kupuwa ne dia kuakula. (Mat. 26:62-64) Imue misangu pavuabu bamushiminyina malu, uvua ushala anu mupuwe. (Mat. 11:19) Pavuaye wakula, kavua upenda bantu bavua bamukengesha anyi ubafunyina bua kubenzela bibi to. w24.11 4-5 §9-10
Dinayi dia 23/4
Kristo Yezu wakalua panu bua kupandisha benji ba mpekatu.—1 Tim. 1:15.
Fuanyikijabi ne: udi mupeshe muntu uudi munange tshintu tshimpe tshia pa buatshi tshia mushinga mukole. Neumvue bishi yeye mutshiteke anu mu nzubu patupu kayi nansha utumaku meji? Neumvue bibi be! Kadi yeye mukuele tuasakidila ne wenza natshi mudimu bimpe, bushuwa nebikusankishe bikole. Mmunyi mudi tshilejilu etshi tshipetangana ne dipa dia tshia kupikulangana natshi didi Yehowa mutupeshe? Yehowa mmufile Muanende bua bualu buetu. Nunku Yehowa udi umvua disanka dia bungi patudi tumuleja dianyisha bua dipa dia mushinga mukole adi ne bua mudiye mutunange. Dinanga adi ke divua dimusake bua kufila tshia kutupikula natshi! (Yone 3:16; Lomo 5:7, 8) Kadi tuetu katuyi kabidi ne dianyisha bua tshia kupikulangana natshi, nebilue anu bu ne: tudi bateke dipa dimpe didi Nzambi mutupeshe muaba utudi katuyi mua kudimona anyi kutumaku meji to. Nunku mbimpe kuikala ne tshibidilu tshia kuelangana meji bua malu adi Nzambi ne Kristo batuenzele. Dîba adi katuakujimija dianyisha ditudi nadi to. w25.01 26 §1-2
Ditanu dia 24/4
Elela malu aa meji; udifilaku ne muoyo webe mujima, bua bantu bonso bamone patoke muudi uya kumpala.—1 Tim. 4:15.
Muanetu wa balume udi ukumbana bua kulua mukulu kena ne bua kuikala muntu mupiamupia mu ditabuja to. Nansha mudibi kabiyi bilomba bua ikale mubatijibue kukadi bidimu bia bungi, bidi bikengela ikale ukadi mupete dîba dia kukolesha malanda ende ne Yehowa ne mumanye mua kuangata mapangadika mimpe bilondeshile Bible. Kumpala kua kutekabu muntu mukulu, udi ne bua kuleja anu bu Yezu ne: udi ne didipuekesha ne lutulu, kayi umvua tshiji bua mudiye mushale matuku a bungi kabayi bamupeshe midimu mikuabu mu tshisumbu. (Mat. 20:23; Filip. 2:5-8) Bua kuleja mudiye muena lulamatu, udi ne bua kulamata Yehowa, kutumikila mikenji yende miakane, ne kulonda buludiki budi bulongolodi buende bufila. Bible udi uleja bimpe ne: batangidi badi ne bua kuikala bakumbane bua kulongesha. Abi bidi biumvuija ne: muanetu wa balume udi ne bua kuikala ngamba-malu wa dipoko anyi? Tòo. Bakulu bonso kabatu bangamba-malu ba dipoko to. Kadi badi ne bua kumanya mua kuyisha bantu ne Bible ne kukankamija bena Kristo ne mêyi a mu Bible padibu benza makumbula a bulami. w24.11 23-24 §14-15
Disambombo dia 25/4
Ndi munange mêyi ebe bikole kupita or, kupita nansha or mulengele.—Mis. 119:127.
Wewe kuyi mumvue mvese kampanda wa mu Bible bimpe, muenzela makebulula. Pashishe, elangana meji dituku dijima bua malu audi mupete ne bua tshidiwu akulongesha bua Yehowa, bua Yezu, ne bua mudibu bakunange. (Mis. 119:97, dim.) Wewe kuyi mupete malu mapiamapia anyi adi akusankisha misangu yonso iudi ubala Bible anyi wenza makebulula, kuteketshi mu mikolo to. Mu ngumvuilu kampanda, udi anu bu muntu utu umbula or. Utu ushala ne lutulu, wenza mudimu mêba a bungi anyi matuku a bungi bua kushisha kupeta nansha kapesa ka or. Utu usuminyina bualu mmumanye ne: yeye mukapete, nansha mudiku kakese, nekikale ne mushinga wa bungi kudiye. Malongesha malelela a mu Bible adi ne mushinga wa bungi kupita or. (Nsu. 8:10) Nunku tungunuka ne kubala Bible ne kuenza makebulula bua kumanya malu mapiamapia.—Mis. 1:2. w25.01 25 §14-15
Dia lumingu dia 26/4
Anu bu muvua Yehowa munufuile luse ne muoyo mujima, nuenu penu nudi ne bua kuenza nanku.—Kolos. 3:13.
Yehowa mmusue bua tuikale badiakaje bua kufuila bantu badi batuenzela bibi luse. (Mis. 86:5; Luka 17:4; Ef. 4:32) Muntu yeye mutuenzele bibi bitu bitunyingalaja bikole, nangananga yeye muikale mulunda wetu anyi muena mu dîku dietu. (Mis. 55:12-14) Imue misangu patubu batuenzela bibi, tutu tumvua anu bu ne: mbatutue kele. (Nsu. 12:18) Tudi mua kuleja ku mêsu bu ne: katuena ne kanyinganyinga to. Tuetu benze nanku nebilue anu bu ne: mbatutue kele kadi katuyi tukapatula to, bashale bakalekele anu mu mputa. Bia muomumue, tuetu katuyi baleje kanyinganyinga katudi tumvua, katuakuikala ne ditalala mu muoyo to. Patu muntu utuenzela bualu bubi, tshia kumpala tshitutu tuenza nkufiika munda. Bushuwa, Bible udi uleja ne: bidi mua kuenzeka bua tufiike munda. Kadi udi utudimuija bua katulekedi tshiji tshitupita bukole to. (Mis. 4:4; Ef. 4:26) Bua tshinyi? Bualu tuetu katuyi tutamba kufiika munda, bidi bitufikisha ku malu mimpe. (Yak. 1:20) Tumanyayi ne: kufiika munda mbualu butu butufikila tuetu buonso, kadi kushala ne tshiji ndisua dia muntu. w25.02 15 §4-6
Dimue dia 27/4
Meji adi alama muoyo wa muenawu.—Muam. 7:12.
Yezu wakaleja ne: muntu udi mubanji bua bintu kadi kayi “mubanji ku mêsu kua Nzambi” mmuntu mutshimbakane. (Luka 12:16-21) Katuena bamanye tshiatufikila malaba to. (Nsu. 23:4, 5; Yak. 4:13-15) Yezu wakamba kabidi ne: tudi ne bua kuikala badiakaje bua ‘kulekela’ bintu bietu bionso bua kulua bayidi bende. (Luka 14:33, dim.) Ke tshiakenza bena Kristo ba mu Yudaya tshikondo tshia bapostolo. (Eb. 10:34) Lelu eu, bena Kristo ba bungi mbajimije bintu biabu bua muvuabu babenge kubuela mu bisumbu bia tshididi. (Buak. 13:16, 17) Bavua bitabe bua kubijimija bualu bavua beyemene mulayi wa Yehowa wa ne: “Tshiakukushiya nansha kakese, tshiakukulekela nansha kakese.” (Eb. 13:5) Tudi tudienzeja bua kuikala ne kantu katuambuluisha matuku kumpala, kadi malu owu maye mutuvua katuyi batekemene, tudi bamanye ne: Yehowa neatutue anu tshianza. w25.03 29 §13-14
Dibidi dia 28/4
Mpindieu utudi bashiye malongesha a ntuadijilu adi atangila Kristo panyima, tuyayi batangile ku dikola, katuyi tuteka kabidi tshishimikidi.—Eb. 6:1.
Yehowa ki mmutulekele bua tudikolele mu nyuma to. Mmutupeshe balami ne balongeshi mu tshisumbu bua batuambuluishe bua ‘tufike ku tshipiminu tshia dikola tshia tshiuwidi tshia Kristo.’ (Ef. 4:11-13) Mmutupeshe kabidi nyuma wende muimpe bua tupete “meji a Kristo.” (1 Kol. 2:14-16) Kupita apu, mmutupeshe Evanjeliyo inayi bua kutuleja muvua Yezu wela meji, wakula, ne wenza malu pavuaye pa buloba. Wewe wenza malu ne wela meji anu bu Yezu, neukumbane bua kulua muena Kristo mukole mu nyuma. Kadi bua tuetu kukola mu nyuma, katuena anu ne bua kuimanyina pa “malongesha a ntuadijilu adi atangila Kristo” to. w24.04 4-5 §11-12
Disatu dia 29/4
Bukokeshi bua kunana lungenyi nebukulame, ne dijingulula dia malu nedikukube.—Nsu. 2:11.
Bitu bitulomba bua kuangata mapangadika dituku dionso edi. Bitu bipepele bua kuangata amue akudiwu, bu mudi kusungula tshiakudia tshia mu dinda anyi dîba dia kulala. Kadi makuabu atu makole bua kuangata bualu adi atangila makanda etu a mubidi ne a balela betu, adi mua kutuambuluisha bua kuikala ne disanka anyi kutujimijiladi, ne adi atangila mushindu utudi mua kuenzela Yehowa mudimu. Kadi bualu bua mushinga mukole budi ne: tudi basue bua mapangadika etu asankishe Yehowa. (Lomo 12:1, 2) Bualu budi mua kutuambuluisha bua kuangata mapangadika mimpe nkumanya malu mudiwu. Bua tshinyi bidi ne mushinga? Fuanyikija ne: mubedi mmuye kutangila munganga bua disama dikole didiye nadi. Munganga neamufundile buanga musangu umue kayi muanji kumuela nkonko anyi kumuenza mateta anyi? Tòo. Bua wewe kuangata pebe dipangadika dimpe, mbimpe wanji umanye malu onso adi atangila bualu buudi usua kuangatshila dipangadika. w25.01 14 §1-3
Dinayi dia 30/4
Yehowa mmukufuile luse bua mpekatu webe. Kuakufua to.—2 Sam. 12:13.
Ntshinyi tshidi muntu ne bua kuenza bua Yehowa kumufuila luse? Ntshinyi tshidiye muenze bua kuleja ne: “ki mmusue bua muntu nansha umue abutudibue”? (2 Pet. 3:9) Tumonayi muvuaye mufuile bamue bantu bavua benze mpekatu minene luse. Mukalenge Davidi wakenza mpekatu minene ya bungi, mu yoyi muvua wa dilala ne mukaji wa bende ne wa dishipangana. Kadi pavuaye munyingalale, Yehowa wakamufuila luse. (2 Sam. 12:1-12) Mukalenge Manashe wakenza malu mabi matambe mu nsombelu wende. Kadi Yehowa wakamufuila luse bualu uvua munyingalale bua mpekatu yende ne muyilekele. (2 Kul. 33:9-16) Tshilejilu tshia Davidi ne tshia Manashe bidi bitulongesha ne: Yehowa utu ufuila bantu badi banyingalala bua mpekatu yabu luse. Neajule bantu abu ku lufu bualu bavua bitabe mpekatu minene ivuabu benze ne banyingalale. w24.05 4 §12