TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es26 dib. 47-57
  • Ngondo 5

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo 5
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2026
  • Tumitu tua bualu
  • Ditanu dia 1/5
  • Disambombo dia 2/5
  • Dia lumingu dia 3/5
  • Dimue dia 4/5
  • Dibidi dia 5/5
  • Disatu dia 6/5
  • Dinayi dia 7/5
  • Ditanu dia 8/5
  • Disambombo dia 9/5
  • Dia lumingu dia 10/5
  • Dimue dia 11/5
  • Dibidi dia 12/5
  • Disatu dia 13/5
  • Dinayi dia 14/5
  • Ditanu dia 15/5
  • Disambombo dia 16/5
  • Dia lumingu dia 17/5
  • Dimue dia 18/5
  • Dibidi dia 19/5
  • Disatu dia 20/5
  • Dinayi dia 21/5
  • Ditanu dia 22/5
  • Disambombo dia 23/5
  • Dia lumingu dia 24/5
  • Dimue dia 25/5
  • Dibidi dia 26/5
  • Disatu dia 27/5
  • Dinayi dia 28/5
  • Ditanu dia 29/5
  • Disambombo dia 30/5
  • Dia lumingu dia 31/5
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2026
es26 dib. 47-57

Ngondo 5

Ditanu dia 1/5

Nzambi kena ne kansungansunga to.​—Lomo 2:11.

Yehowa mumane kusungila bantu bende mu bupika mu Ejipitu, wakasungula bakuidi bua benzele mudimu ku ntenta wa tshitendelelu. Wakatekaku kabidi bena Lewi bua benzaku midimu mikuabu. Yehowa uvuaku utabalela bantu bavua benza midimu ku ntenta wa tshitendelelu anyi bavua basombele pabuipi ne ntenta au kupita bakuabu anyi? Tòo! Yehowa katu ne kansungansunga to. Muntu yonso uvua mu tshitudilu uvua mua kudia bulunda ne Yehowa. Tshilejilu, Yehowa wakenza bua tshisamba tshijima tshia Isalele tshikale tshimona dikunji dia ditutu ne dikunji dia kapia divua dimana pa mutu pa ntenta wa tshitendelelu. (Ekes. 40:38) Pavua ditutu adi diasa luendu, too ne bantu bavua kule menemene ne ntenta wa tshitendelelu bavua badimona. Bavua basangisha bintu biabu, batula ntenta yabu, ne basa luendu pamue ne tshisamba tshijima. (Nom. 9:15-23) Bia muomumue kabidi lelu, nansha tuetu basombele muaba kayi, Yehowa mmutunange, udi ututabalela, ne utukuba. w24.06 4 §10-12

Disambombo dia 2/5

Jukayi tunyeme, bualu muntu nansha umue wa kutudi kakupanduka kudi Abashaloma to!​—2 Sam. 15:14.

Davidi uvua mu njiwu ya lufu. Muanende Abashaloma uvua mudisuike bua kumushipa bua angate bukalenge buende. (2 Sam. 15:12, 13) Davidi uvua ne bua kumbuka mu Yelushalema ne lukasa luonso! Pavua bena mudimu bende benda bumbuka, Davidi wakamona ne: bivua bikengela bua muntu wa kudibu ashale mu Yelushalema bua ikale umuambila malu avua Abashaloma ulongolola bua kuenza. Ke yeye kupingajamu Sadoka ne bakuidi bakuabu. (2 Sam. 15:27-29) Bivua bibalomba budimu bua bungi bualu kutentekela Abashaloma kuvua ne njiwu ya lufu. Davidi wakaluka meji, kupetaye tshia kuenza. Wakalomba Sadoka ne Hushai mulunda wende wa pa muoyo bua bamukumbajilatshi. (2 Sam. 15:32-37) Hushai uvua ne bua kushima Abashaloma ne: uvua muena mudimu wende ne kumupesha mayele a mua kuluisha Davidi; bionso abi bua kupesha Davidi tshikondo tshia yeye kudilongolola. Pakateleja Abashaloma mibelu ya Hushai, Hushai wakaya kuambila Sadoka ne Ebeyatâ tshivuaye ufuma ku dienza. (2 Sam. 17:8-16) Ke bobu pabu kutumina Davidi mukenji wa tshivua Abashaloma ujinga kuenza, bua kukuba Davidi.​—2 Sam. 17:21, 22. w24.07 4-5 §9-10

Dia lumingu dia 3/5

Yehowa udi wamba ne: “Mpindieu, luayi tululamijayi malu pankatshi petu.”​—Yesh. 1:18.

Bamue batendeledi ba Yehowa batu bumvua bibi menene bua mpekatu ivuabu benze kumpala anyi panyima pa batismo wabu. Kadi mbimpe tuvuluke ne: Yehowa wakafila tshia kupikulangana natshi bualu mmutunange bikole. Mmusue bua tuitabe tshia kupikulangana natshi etshi. Udi utujadikila ne: ‘Tuetu balulamije malu’ pankatshi petu nende, kakuvuluka kabidi mpekatu yetu to. Bua bualu abu, tudi ne dianyisha dia bungi kudi Yehowa Tatu wetu wa dinanga! Malu mimpe atudi benze, kena mua kuapua muoyo nansha kakese. (Mis. 103:9, 12; Eb. 6:10) Wewe umvua bibi bua mpekatu iuvua muenze kale, dienzeja bua kuimanyina pa malu audi wenza mpindieu ne awenza matuku kumpala, pamutu pa kuapingaja anu ku mpekatu ayi. Katuena ne tshitudi mua kushintulula to, mbimane kuenzeka. Kadi udi mua kutumbisha Yehowa bilondeshile nsombelu uudi nende mpindieu ne kutuma meji ebe ku malu malenga adiye mutulaye. w24.10 8 §8-9

Dimue dia 4/5

Nuvuale bumuntu bupiabupia budi buvuijibua bupiabupia.​—Kolos. 3:10.

Paudi ubala Bible, imue misangu udi mua kudiumvua mutekeshibue mu mikolo bualu udi mumone ne: kudi malu a bungi audi ne bua kuakaja. Ela meji ne: dimue dituku udi ubala mukenji udi ukandika disungulujangana. (Yak. 2:1-8) Udi ufika ku dimona ne: mbimpe wakaje mushindu uutu wenzela bakuabu malu. Udi wangata mpindieu dipangadika dia kushintulula malu. Pashishe, malaba udi ubala mvese udi uleja mushinga wa kulama ludimi. (Yak. 3:1-12) Udi ujingulula wewe nkayebe ne: kutu misangu iutu wambangana mêyi mabi; udisuika mpindieu bua kutamba kuikala ne mêyi mimpe adi akoleshangana. Dituku didi dilonda, udi ubala bualu bua mu Bible budi bukudimuija bua kubenga kulua mulunda wa malu a panu. (Yak. 4:4-12) Udi umona ne: bidi bikengela usungule malu audi mua kujikija nawu lutetuku. Dituku dinayi, udi mua kudisangana ne malu mapite bungi a kuakaja, bikutekesha ne mu mikolo. Kuteketshi mu mikolo to. Vuluka ne: kuvuala “bumuntu bupiabupia” mbualu butudi ne bua kutungunuka ne kuenza. w24.09 5-6 §11-12

Dibidi dia 5/5

Nujidile Kristo bu Mukalenge mu mioyo yenu, badiakaje misangu yonso bua kuandamuna kumpala kua muntu yonso udi unukonka bua tshinyi nudi ne ditekemena dinudi nadi, kadi nuenza nanku ne bupole ne kanemu kakole.​—1 Pet. 3:15.

Yezu uvua mutuishibue ne: Yehowa uvua mumanye muvuabu bamukengesha kayi ne bualu bubi buvuaye muenze. Uvua mushindike ne: Yehowa neajikije malu mabi onso mu tshikondo tshiakanyine. Tumanyayi tshia kuamba padibu batuenzela malu mabi, dîba adi nebileje ne: tudi tuidikija Yezu. Tudi mua kulengulula tumalu tukese tudibu batuenzela anyi kushala bapuwe bua katulu kuamba dîyi didi mua kunyanga malu. (Muam. 3:7; Yak. 1:19, 20) Kudi misangu idibi mua kutulomba bua kuakuila bantu badibu bakengesha anyi bua kuakuila bulelela. (Bien. 6:1, 2) Tudienzejayi ne muetu muonso bua kuikala batukije, bikale kabidi ne kanemu patudi tuakula. Tuditekayi tuetu bine mu bianza bia “Eu udi ulumbuluisha ne buakane” bua kuleja kabidi mutudi tuidikija Yezu.​—1 Pet. 2:23. w24.11 5-6 §10-12

Disatu dia 6/5

Disanka didi munkatshi mua banjelu ba Nzambi bua muenji wa mpekatu umue udi unyingalala bua mpekatu yende.​—Luka 15:10.

Padi muntu unyingalala bua mpekatu wende, bidi bienza disanka dia bungi be! (Luka 15:7) Nansha mudi bakulu benze muabu muonso bua kuambuluisha muntu bua kushintulula meji ende, nnganyi menemene udi mumuambuluishe bua kushintuluka? Vuluka tshivua mupostolo Paulo mufunde bua benji ba mpekatu, tshia ne: “Pamuapa Nzambi udi mua kubapetesha dinyingalala bua mpekatu.” (2 Tim. 2:25) Nunku Yehowa ke utu wambuluisha muena Kristo bua kushintulula meji ende, ki mmuntu to. Paulo wakaleja malu mimpe adi muntu upeta padiye unyingalala bua mpekatu wende. Ngowu aa: udi upeta dimanya dijalame dia bulelela, upingana mu njila muimpe ne upanduka ku mateyi a Satana. (2 Tim. 2:26) Padi muntu unyingalala bua mpekatu wende, komite wa bakulu nealongolole makumbula a bulami bua kuikala kuya kumutangila, umuambuluisha bua kakuluki mu mateyi a Satana ne bua alulamijile makasa ende njila.​—Eb. 12:12, 13. w24.08 23 §14-15

Dinayi dia 7/5

Nudi nunkeba ki mbua bimanyinu binuvua bamone, kadi mbualu nuvua badie mampa, bukute.​—Yone 6:26.

Bantu bavua Yezu mudiishe bavua basue anu kudia. Dituku diakalonda, pakamonabu ne: Yezu ne bayidi bende bavua bumbuke, bakabuela mu matu avua afumina mu Tibelia, kuyabu batangile ku Kapênuma bua kutuilangana ne Yezu. (Yone 6:22-24) Dijinga diabu divua nangananga dia kuteleja malu makuabu a Bukalenge anyi? Tòo. Meji abu avua anu matuma ku mampa a kudia. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Mona tshiakenzeka pavua bantu abu bapete Yezu pabuipi ne Kapênuma. Yezu wakabambila ne: bavua balue kudiye anu bualu bavua basue kudia. Nansha muvuabu “badie mampa, bukute,” Yezu wakabambila ne: ‘mbiakudia bidi binyanguka.’ Kadi wakabalomba bua kuenza mudimu bua kupeta “biakudia bidi bishala bua muoyo wa tshiendelele.” (Yone 6:26, 27) Yezu wakabambila ne: Tatu wende uvua mua kubapesha biakudia abi. w24.12 5 §8-9

Ditanu dia 8/5

Muoyo wa muena meji udi upesha mukana muende busunguluji ne usakidila bukole bua kuitabijijangana nabu malu ku mêyi ende.​—Nsu. 16:23.

Bua kuikala mulongeshi muimpe, mbimpe ndongeshilu wa bana betu ba balume ne mibelu idibu bapeshangana bikale bimanyina mu Dîyi dia Nzambi. Udi ne bua kuikala udilongela Bible ne mikanda yetu. (Nsu. 15:28) Padiye udilongela, mbimpe ikala utabalela mudi mikanda yetu yumvuija mvese kampanda bua amone mua kulongeshangana ne kubelangana nayi. Padiye ulongesha, mbimpe adienzeje bua kulenga mioyo ya bateleji. Yeye ulomba ngenyi kudi bakulu bapiluke ne uyilonda, nealue mulongeshi muimpe. (1 Tim. 5:17) Bakulu badi ne bua kuikala bakumbane bua kukankamija bena Kristo nabu. Kadi kudi misangu idibu ne bua kubabela. Nansha nanku, mbimpe bakulu bikale anu ne mêyi mimpe. Muanetu wa balume yeye muikale ne mêyi mimpe, muikale ne dinanga ne wangatshila malu adiye ulongesha mu Dîyi dia Nzambi, nealue mulongeshi muimpe bualu udi widikija Yezu, Mulongeshi munene.​—Mat. 11:28-30; 2 Tim. 2:24. w24.11 24 §16

Disambombo dia 9/5

Ambayi butumbi buende munkatshi mua bisamba.​—Mis. 96:3.

Tudi mua kutumbisha Yehowa mu malu atudi tuamba adi amutangila. Badi balomba bantu ba Yehowa bua ‘kuimbila Yehowa misambu,’ ‘kutumbisha dîna diende,’ ‘kumanyisha lumu luimpe lua lupandu luende’ ne ‘kuamba butumbi buende munkatshi mua bisamba.’ (Mis. 96:1-3) Eyi ke mishindu itudi tutumbisha Tatu wetu wa mu diulu. (Bien. 4:29) Tudi petu mua kutumbisha Yehowa ne bintu bietu bia mushinga. Ke tshitu batendeledi balelela ba Yehowa benza. (Nsu. 3:9) Tshilejilu, bena Isalele bakafila bintu bua kuibaka nabi ntempelo wa Yehowa ne kumulama. (2 Bak. 12:4, 5; 1 Kul. 29:3-9) Bayidi bakuabu ba Kristo bakafila “bintu biabu” bua kumuambuluisha yeye ne bapostolo bende. (Luka 8:1-3) Bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala bakafila pabu bintu bua kuambuluisha bena Kristo nabu bavua tshiyole tshia nzala tshikuate. (Bien. 11:27-29) Lelu, tudi tutumbisha Yehowa ne mapa a budisuile. w25.01 4 §8; 5 §11

Dia lumingu dia 10/5

Kudi muntu udi mua kubenga ne mâyi bua kupangisha bantu bua kubatijibua anyi?​—Bien. 10:47.

Ntshinyi tshiakambuluisha Kônelio bua kubatijibua? Bible udi wamba ne: uvua ‘utshina Nzambi pamue ne ba mu nzubu muende bonso.’ Kônelio uvua usengelela Nzambi misangu yonso. (Bien. 10:2) Pavua Petelo mumuambile lumu luimpe, yeye ne ba mu nzubu muende bakitabuja Kristo ne kabakajingakana bua kubatijibua to. (Bien. 10:47, 48) Kakuyi mpata, Kônelio wakitaba bua kuakaja malu onso mu nsombelu wende bua atendelele Yehowa pamue ne ba mu nzubu muende. (Yosh. 24:15; Bien. 10:24, 33) Anu muvuabi bua Shaula, Kônelio kakalekela muanzu uvuaye nawu umupangisha bua kulua muena Kristo to. Kudi malu manene audi ne bua kuakaja bua kubatijibua anyi? Wewe nawu, Yehowa neakuambuluishe bua kuakaja. Wewe mudisuike bua kutumikila mêyi manene a mu Bible bua kumuenzela mudimu, neakubeneshe. w25.03 5 §12-13

Dimue dia 11/5

Ubenge mianu ya dishima.​—1 Tim. 4:7.

Wewe mumvue bantu bakula bibi bua bulongolodi buetu ne bua bana betu badi batulombola, uvuluke tshivua baluishi ba Nzambi benzele Yezu ne bayidi bende. Lelu badi batukengesha ne batushiminyina malu anu mukavua Yezu muambe. (Mat. 5:11, 12) Ngumu ya dishima eyi kayakutupambuisha tuetu bamanye udi uyikebesha ne benze tshidi tshikengela bua kudikuba to. Kadi mmunyi mutudi mua kudikuba? Benga ngumu ya dishima. Mupostolo Paulo mmuleje patoke tshia kuenza tuetu bumvue ngumu ya dishima. Wakambila Timote bua ‘atumine bantu bakuabu dîyi bua kabateyi ntema ku mianu ya dishima’ ne bua ‘babenge mianu ya dishima idi ipendeshisha Nzambi.’ (1 Tim. 1:3, 4) Bia muomumue, tudi tubenga ngumu ya dishima bualu tudi bamanye kudiye ifumina. Kadi tudi tuteleja anu “mêyi adi akolesha” a bulelela.​—2 Tim. 1:13. w24.04 11 §16; 13 §17

Dibidi dia 12/5

Badi basesuisha mioyo ya bantu badi kabayi bamanye bualu ne mêyi mashême ne miyuki ya kulabidilangana nayi.​—Lomo 16:18.

Shala mu buobumue ne bantu badi balamate Yehowa. Yehowa mmusue bua tumutendelele mu buobumue ne bena Kristo netu. Netushale nabu mu buobumue anu tuetu tutumikila bulelela butudi tulonga. Muntu yonso udi ulongesha malu a dishima udi ukeba matapuluka mu tshisumbu. Yehowa udi utulomba bua ‘tumuepuke.’ Tuetu katuyi bamuepuke, neatupambuishe, tufika ku dilekela Yehowa. (Lomo 16:17) Tuetu bamanye bulelela ne bashale babulamate, netushale pabuipi ne Yehowa; ne ditabuja dietu nedikale anu dikole. (Ef. 4:15, 16) Malongesha a dishima a Satana ne malu a dishima adiye umuangalaja kaakutupambuisha to, ne Yehowa neatukube ku dikenga dinene. Nuenu bashale balamate malu malelela, “Nzambi wa ditalala neikale nenu.”​—Filip. 4:8, 9. w24.07 13 §16-17

Disatu dia 13/5

Muntu eu wakafila mulambu umue bua mpekatu bua kashidi.​—Eb. 10:12.

Yezu uvua wambuluisha nangananga bantu bavua bumvua bibi bua mpekatu yabu, ubalomba bua balue bayidi bende. Mpekatu ke uvua mufikishe bantu ku dikenga. Ke bualu kayi uvua wambuluisha nangananga bantu bavua batata bua mpekatu ivuabu benze. Wakafila tshilejilu, wamba ne: “Bantu badi ne makanda a mubidi kabatu dijinga ne munganga to, kadi badi basama ke batu nende dijinga.” Wakamba kabidi ne: “Tshivua mulue bua kubikila bantu bakane, kadi mbua kubikila benji ba mpekatu.” (Mat. 9:12, 13) Wakakumbaja mêyi ende aa. Pavua mukaji kampanda mulue kubolesha makasa ende ne binsonji, wakayukila nende ne dîyi dimpe, kumubuikidilaye mpekatu yende. (Luka 7:37-50) Wakalongesha mukaji muena Samalea uvua ku tshina tshia mâyi malongesha a mushinga mukole, nansha muvuaye mumanye ne: uvua mukaji mudisombele. (Yone 4:7, 17-19, 25, 26) Nzambi wakapesha Yezu bukole bua kutshimuna lufu. Tshilejilu, wakabisha bantu balume ne bantu bakaji, bana ne bakole ku lufu.​—Mat. 11:5. w24.08 4 §9-10

Dinayi dia 14/5

Buloba budi bantu basombele, yeye neabulumbuluishe ne buakane, nealumbuluishe bukua bantu ne lulamatu luende.​—Mis. 96:13.

Mmunyi mukadi Yehowa pa kutumbisha dîna diende? Neaditumbishe ku diambuluisha dia dilumbuluisha diende. Mu katupa kîpi emu, neabutule Babilona munene bua mudiye upendeshisha dîna diende dia tshijila. (Buak. 17:5, 16; 19:1, 2) Pamuapa, bamue bantu bamona muabutulaye Babilona munene, nebatulonde mu ntendelelu mulelela. Ndekelu wa bionso, Yehowa neabutule ndongoluelu wa malu wa Satana mujima ku mvita ya Armagedone. Neabutule bantu badi bamukine ne badi bamushiminyina malu. Kadi neasungile bantu badi bamunange ne badi bamutumikila ne badi basue kutumbisha dîna diende. (Mâko 8:38; 2 Tes. 1:6-10) Papita diteta dia ndekelu dielabu bantu panyima pa bidimu tshinunu bia Bukokeshi bua Kristo, Yehowa neikale ukadi muleje ne: anu yeye ke udi mukumbane bua bantu kutendelela. (Buak. 20:7-10) Bible udi wamba ne: tshikondo atshi “buloba nebuwujibue tente ne dimanya dia butumbi bua Yehowa bu mudi mâyi a bungi abuikila mbuu.” (Hab. 2:14) Netuikale ne disanka dia bungi tshikondo atshi, pikale muntu yonso upeshe Yehowa butumbi budi buakanyine dîna diende! w25.01 7 §15-16

Ditanu dia 15/5

Bidi bikengela nunanukile bualu ngumue wa ku mishindu idibu banupesha dinyoka.​—Eb. 12:7.

Ntshinyi tshivua mua kuambuluisha bena Kristo bena Ebelu abu bua kutantamena buluishi? Mupostolo Paulo uvua musue bua bamone dikengeshibua mu mushindu muimpe. Wakabumvuija ne: Nzambi udi mua kulekela ntatu ibakuata bua kubalongesha. Kubalongesha aku kuvua mua kubambuluisha bua kupeta ngikadilu idi isankisha Yehowa. Pavuabu bimanyina pa malu mimpe avua dikengeshibua adi mua kubapetesha, kabivua mua kubakolela bua kunanukila to. (Eb. 12:11) Paulo wakakankamija bena Kristo bena Ebelu bua kunanukila mu ntatu ne dikima dionso. Uvua mukumbane bua kubakankamija mushindu au. Bu muvuaye ukengesha bena Kristo kumpala, uvua mumanye ntatu ivuabu batuilangana nayi. Uvua mumanye kabidi tshia kuenza bua kunanukila mu dikengeshibua. Yeye mene bavua bamuluishe mu mishindu mishilashilangane kumpala kua kuluaye muena Kristo.​—2 Kol. 11:23-25. w24.09 12-13 §16-17

Disambombo dia 16/5

Nushale batabale.​—Mat. 25:13.

Dituku dionso didi dipita edi, didi dienza bua tumanyishe lumu luimpe ne mitalu ya bungi. Bua tshinyi? Bualu nshikidilu ukadi mulembelele. Tumonayi tshivua Yezu muleje bua mudimu wa buambi mu matuku a ku nshikidilu mu Mâko 13:10. Mukanda wa Matayi udi uleja ne: Yezu uvua muambe ne: lumu luimpe luvua ne bua kuyishibua pa buloba bujima kumpala kua “nshikidilu” kulua. (Mat. 24:14) Nshikidilu au ngua ndongoluelu wa malu mubi eu. Yehowa ukadi mukose “dituku ne dîba” dialua nshikidilu. (Mat. 24:36; Bien. 1:7) Dituku dionso didi dipita edi didi ditusemeja pabuipi ne dituku dia nshikidilu. (Lomo 13:11) Mu dindila dituku adi, tudi ne bua kutungunuka ne kuyisha. Monayi lukonko lua mushinga lutudi ne bua kuelela meji: Tshitu tshitusaka bua kuamba lumu luimpe ntshinyi? Ndinanga. Patudi tuyisha, tudi tuleja mutudi banange lumu luimpe, mutudi banange bantu netu, ne nangananga mutudi banange Yehowa ne dîna diende. w24.05 14-15 §2-3

Dia lumingu dia 17/5

Nzambi wakatangila bintu bionso bivuaye muenze, ne monayi! bivua bimpe be.​—Gen. 1:31.

Baledi wetu, kankamijayi bana benu bua bele meji a bintu bidi Nzambi mufuke. Panudi mu budimi kampanda bua bikunyibua, koka ntema yabu ku bintu bilenga bia dikema bidi mu bufuki. Bua tshinyi? Bualu biobi abi bidi bileja ne: kudi ne bua kuikala muntu wa meji a bungi menemene udi mubifuke. Tshilejilu, mu bufuki mudi bintu bia bungi bikale ne njingu. Bena malu a sianse mbayilonge munkatshi mua bidimu bia bungi. Muena malu a sianse kampanda, diende Nicola Fameli, udi umvuija ne: paudi ubala njingu idi ku bintu kampanda bidi mu bufuki, neumone ne: nomba mmilondangane bimpe. Bungi buayi abu budi bulonda mudiyi miye milelangane, milamakanangane. Badi babikila bungi buayi abu ne: dilondangana dia Fibonacci (Suite de Fibonacci). Njingu eyi idi ku bintu bia bungi bia mu bufuki, bu mudi mu bimue bikata bia mitoto, ku bizubu bia nyonga, ku mabeji a mitshi, ne ku mitu ya bilongo bitu bilonda dîba anyi bia turnesole. w24.12 16 §7

Dimue dia 18/5

Yeye udi muoyo webe.​—Dut. 30:20.

Tshikondo tshivua Mose ne Davidi ne Yone bikale ne muoyo ntshishilangane ne tshietu etshi. Kadi tudi bafuanangane nabu ku malu a bungi. Bavua batendelela Nzambi mulelela, tuetu petu tudi tumutendelela. Bavua basambila Yehowa, bamueyemena ne bakeba buludiki kudiye, ke tshitudi tuenza petu. Bavua batuishibue ne: Yehowa utu ubenesha bantu badi bamutumikila, tuetu petu tudi ne dituishibua adi. Nunku tutumikilayi mêyi a ndekelu a bakulakaje abu ne mikenji ya Yehowa. Dîba adi, netutute diakalenga mu malu onso atudi tuenza. Netupete muoyo ne ‘netushale matuku a bungi,’ tuambe ne: tushala ne muoyo kashidi. Netuikale ne disanka dia mutudi tusankisha Tatu wetu wa mu diulu udi mutunange. Neakumbaje milayi yende yonso mu mushindi utudi katuyi mua kudifuanyikijila to.​—Ef. 3:20. w24.11 13 §20-21

Dibidi dia 19/5

Nzambi mmuteke bantu bashilashilangane mu tshisumbu.​—1 Kol. 12:28.

Mu bidimu lukama bia kumpala, bavua bateka bamue bana betu ba balume basadidi ba mudimu. (1 Tim. 3:8) Bidi bimueneka ne: bobu ke bavua benza “midimu ya diambuluishangana” ivua mupostolo Paulo muakuile. Nunku bidi bimueneka kabidi ne: basadidi ba mudimu bavua benza midimu ya bungi ya mushinga, biambuluisha bakulu bua kudifila ku mudimu wa dilongesha ne wa bulami. Tshilejilu, basadidi ba mudimu bavua pamuapa bambuluishe bua kutentula Mifundu ya tshijila anyi basumbe bintu bivua bikengela bua kuyitentula. Mona imue midimu ya diambuluishangana idi basadidi ba mudimu benza mu tshisumbu tshienu. (1 Pet. 4:10) Badi mua kubateka ku malu a tshibutshilu tshia makuta anyi a teritware ne ku mikanda (benza kabidi bua ikalaku bua bamanyishi kuyipeta). Badi mua kubateka ku malu a biamu bia mêyi ne bindidimbi, ku diakidilangana, anyi kubapesha mudimu wa dilama Nzubu wa Bukalenge ne mankenda. Midimu yonso eyi idi ne mushinga bualu idi yambuluisha tshisumbu bua kuendatshi bimpe.​—1 Kol. 14:40. w24.10 19 §4-5

Disatu dia 20/5

Bua malu onso ndi ne bukole ku diambuluisha dia yeye udi umpesha bukole.​—Filip. 4:13.

Tuetu tuvuluka ne: Yehowa udi ne muoyo ne udi pabuipi bua kutuambuluisha, netuikale bakumbane bua kutantamena lutatu kayi luonso nansha luolu lunene anyi lukese. Mu kuamba kuimpe, ngua Bukole Buonso, neatupeshe bukole bua kutantamena ntatu yetu. Kumanya bualu ebu kudi kutupesha dishindika dia ne: tudi mua kutantamena ntatu yetu. Patudi tumona mudi Yehowa utuambuluisha mu ntatu mikese, tudi tutuishibua ne: neatukuatshishe mu ya minene. Tuakulayi bua malu manene abidi avua menzekele mukalenge Davidi avua menze bua eyemene Yehowa bikole. Patshivuaye nsonga ulama mikoko ya tatuende, nyama wa urse wakalua, kukuataye mukoko, kuyaye nawu. Pashishe ntambue kuluaye pende kuenza bia muomumue. Misangu yonso ibidi ayi, Davidi wakalondakaja nyama ayi ne dikima, kusungilaye mikoko ivuayi mikuate. Kakadiambila ne: uvua muenze malu au ku bukole buende to. Uvua mumanye ne: Yehowa ke uvua mumupeshe bukole bua kuenza nanku. (1 Sam. 17:34-37) Pavua Davidi welangana meji a malu au, wakapeta dishindika dia ne: Nzambi wa muoyo uvua ne bua kumupesha bukole mu matuku atshivua alua. w24.06 21 §5-6

Dinayi dia 21/5

Padi muntu wandamuna bualu kumpala kua kumvua mudi malu, nditshimbakana ne dipuekeshibua dia milongo.​—Nsu. 18:13.

Fuanyikijabi ne: mbakubikile mu difesto kampanda. Neuye anyi? Wewe kuyi mumanye bimpe muntu udi mukubikile anyi malu enzekamu, nebikengele wewe kudiebeja ne: “Neenzekele muaba kayi? Neenzeke dîba kayi? Nemuikale bantu bungi kayi? Nnganyi walombola malu? Mbanganyi bikalamu? Mmalu kayi adibu balongolole bua kuenzamu? Nebelelamu bantu maluvu makole anyi?” Mandamuna a nkonko eyi neakuambuluishe bua kuangata dipangadika dimpe. Wewe mumane kupeta mandamuna a nkonko ayi, ela meji bimpe bua malu makuabu adi atangila difesto adi. Tshilejilu, bobu bakuambile ne: nemuikale bantu badi kabayi banemeka mêyi manene a mu Bible anyi ne: bantu nebadinuine maluvu makole mudibu basue, newenze tshinyi? Udi umona ne: difesto adi ndimfuane kulua dia bisankasanka anyi? (1 Pet. 4:3) Paudi umanya malu onso bimpe, newangate dipangadika dimpe. w25.01 15 §4-5

Ditanu dia 22/5

Nansha mudi mpekatu yenu mikunze kunzuu, neyivuijibue mitoke anu bu neje.​—Yesh. 1:18.

Yehowa udi ufila bilejilu bua kutuambuluisha bua tumone mudiye ukupula mpekatu ya bantu badi banyingalala ku diambuluisha dia mulambu wa tshia kupikulangana natshi. Kabitu bipepele bua kumbusha dikeji dikunze kunzuu ku tshilamba to. Ku diambuluisha dia tshilejilu etshi, Yehowa udi utujadikila ne: udi mua kutusukula, utumbusha mpekatu yetu yonso, ijimina. Mbafuanyikije kabidi mpekatu yetu ne “mabanza.” (Mat. 6:12; Luka 11:4) Dîba dionso ditudi tuenzela Yehowa mpekatu, bidi anu bu ne: tudi tuenda tudivudijila mabanza, tumusomba makuta a bungi atudi katuyi mua kufuta! Kadi padi Yehowa utufuila luse, bidi anu bu ne: udi utulekeela dibanza dituvua babuele adi. Yeye mumane kutubuikidila, katu utunana dibanza dia mpekatu dituvua babuele adi to. Padiye wenza nanku, tudi tuvua disulakana dia buena ditu muntu umvua padibu bamulekeela mabanza avuaye nawu. w25.02 9-10 §9-10

Disambombo dia 23/5

Ki mbana badi ne bua kulamina baledi babu bintu, kadi baledi ke badi ne bua kulamina bana babu bintu.​—2 Kol. 12:14.

Baledi badi mua kujinga diambuluisha dia bana babu padibu bakulakaja, ne bana ba bungi batu babambuluisha. (1 Tim. 5:4) Baledi bena Kristo mbamanye ne: kuambuluisha bana babu bua benzele Yehowa mudimu ke kudi kubapetesha disanka dia bungi, kadi ki nkubakolesha ne meji a ne: balue kubakuatshila mpasu padibu bakulakaja to. (3 Yone 4) Paudi ulongesha bana bebe mua kuluabu kudiambuila bujitu, baleja muudi mueyemene Yehowa. Baleja anu katshia ku buana buabu mudibi ne mushinga bua kuikala benji ba mudimu. (Nsu. 29:21; Ef. 4:28) Padibu benda bakola, bambuluisha bua badifile bikole mu kalasa kadibu balonga. Keba mvese ya kubalongesha nayi mua kuangata mapangadika mimpe bua bungi bua tulasa tudibu ne bua kulonga. Abi nebibambuluishe bua kuluabu kudiambuila bujitu ne kupeta dîba dia kuyisha bikole anyi kulua bampanda-njila. w25.03 30-31 §15-16

Dia lumingu dia 24/5

Kuvuala bumuntu bupiabupia.​—Ef. 4:24.

Yehowa mmuleje mu Yeshaya nshapita wa 65 nsombelu wa bantu badi mu Mparadizu wa mu nyuma. Mulayi eu wakakumbana mu tshitupa tshiawu tshia kumpala mu 537 K.Y. Bena Yuda bavua banyingalale bakumbuka mu bupika mu Babilona mu tshidimu atshi kupinganabu kuabu. Yehowa wakababenesha, kubambuluishaye bua bibakulule Yelushalema ukavuabu babutule ne bua bajadikulule ntendelelu mukezuke uvua ne bua kuenzekela ku ntempelo mu Yelushalema. (Yesh. 51:11; Zek. 8:3) Tshitupa tshibidi tshia dikumbana dia dîyi dia buprofete dia Yeshaya adi tshiakatuadija mu 1919 P.Y., pavua batendeledi ba Yehowa ba matuku etu aa bumbuke ku bupika bua Babilona Munene. Ke Mparadizu wa mu nyuma kutuadijaye kualabala ku kakese ku kakese. Bu muvua bamanyishi ne tshisumi, bakenza bisumbu bia bungi, kupetabu kabidi ne ngikadilu ya dimuma dia nyuma muimpe. Bantu ba bungi ba tshikisu bavua ne nsombelu mubi ‘bakavuala bumuntu bupiabupia buvua bufukibue bilondeshile disua dia Nzambi.’ w24.04 20-21 §3-4

Dimue dia 25/5

Muntu yonso neadiambuile bujitu buende.​—Gal. 6:5.

Mu amue matunga, baledi anyi bantu bakuabu bakole ke batu ne mudimu wa kukebela bena mu mêku abu batshidi bajike wa kubuelabu nende mu dibaka. Mu makuabu, bena mu dîku anyi balunda ke batu ne mudimu au, pashishe benza bua batuilangane bua kumona ni mbasue kutantshilangana. Muntu yeye mukulombe bua kumukebela wa kubuelaye nende mu dibaka, mbimpe umanye majinga ende ne a uudi umukebela, umanye kabidi bidibu basue. Wewe mumone ne: muntu uudi mupete mmukumbane, keba bua kumanya bumuntu buende ne bikadilu biende. Umanye nangananga bikalaye mu malanda makole ne Yehowa. Kuikala mu malanda makole ne Yehowa nkupite kuikala muntu wa makuta, wa milongo ya kuulu, anyi udi mulonge tulasa tua bungi. Nansha nanku, wikale mumanye ne: yonso wa ku bana betu abu ke udi ne bua kudiangatshila dipangadika dia ndekelu. w24.05 23 §11

Dibidi dia 26/5

Mulunda mulelela udi uleja dinanga mu bikondo bionso.​—Nsu. 17:17.

Tudi mua kuambuluisha badi batantshilangana ku bitudi tubambila anyi ku bitudi katuyi tubambila. Kudi misangu idibi ne mushinga bua kudikanda ne kubenga kuakula. (Nsu. 12:18) Tshilejilu, muoyo udi mua kutusaka bua kuambila bakuabu ne: bantu kampanda mbelangane dîyi, pabu bajinga kudiambidilabu. Katuena ne bua kujana bantu badi batantshilangana anyi kuakula bibi bua malu adi abatangila to. (Nsu. 20:19; Lomo 14:10; 1 Tes. 4:11) Kabidi, katuena ne bua kubambila malu anyi kubela nkonko idi mua kubafikisha ku didiumvua benzejibue bua kubuela mu dibaka to. Kadi netuambe tshinyi badi babangilangane bobu bimanyike ditantshilangana? Katuena ne bua kubebeja malu adi kaayi atutangila, anyi kuditua ku tshia umue ne kubipisha mukuabu bua mudiye muimanyike ditantshilangana to. (1 Pet. 4:15) Anu mutukavua baleje, badi babangilangane bobu bimanyike ditantshilangana diabu, katuena ne bua kuamba ne: mbangate dipangadika dibi to. Pa tshibidilu, bidi bileja ne: ditantshilangana diabu ndikumbaje tshipatshila tshiadi tshia kubambuluisha bua bangate dipangadika dimpe. Nansha nanku, bidi mua kuikala bibasama ku muoyo. Ke bualu kayi, mbimpe tukebe mua kubambuluisha. w24.05 31 §15-16

Disatu dia 27/5

Wewe mutekete mu maboko mu dituku dia dikenga, bukole buebe nebukepe.​—Nsu. 24:10.

Muena mu dîku dietu anyi mulunda wetu wa pa muoyo yeye mulekele Yehowa, bidi mua kututonda bikole menemene. (Mis. 78:40) Bidi nanku bualu tudi bamunange bikole menemene. Biwikale mutuilangane ne lutatu alu, manya ne: tshilejilu tshia Sadoka tshidi mua kukukolesha. Wakashala ne lulamatu pavua mulunda wende wa pa muoyo Ebeyatâ mulekele Yehowa. Bualu ebu buakenzeka pakavua Davidi mununu upunga ne lufu. Muanende Adoniya wakajinga kuangata bukalenge buvua Yehowa mulaye Solomo. (1 Kul. 22:9, 10) Ebeyatâ wakaditua ku tshia Adoniya. (1 Bak. 1:5-8) Wakapanga mua kushala ne lulamatu kudi Davidi ne Sadoka ne kudi Yehowa kabidi! Pabi Sadoka ne Ebeyata bavua benze mudimu wa buakuidi pamue munkatshi mua bidimu bipite pa 40.​—2 Sam. 8:17; 15:29; 19:11-14. w24.07 6 §14-15

Dinayi dia 28/5

Muntu udi mudimuke misangu yonso ngua diakalenga.​—Nsu. 28:14.

Mbia mushinga bua tuetu kushala badimuke. Patudi tuenza mpekatu, tudi mua kumvua “disanka dia tshitupa tshîpi,” kadi kutumikila Yehowa nekutupeteshe disanka dia kashidi. (Eb. 11:25; Mis. 19:8) Bidi nanku bualu uvua mutufuke bua tuikale tumutumikila. (Gen. 1:27) Tuetu tumutumikila netuikale ne kondo ka muoyo katoke ne netupete mpunga wa kupeta muoyo wa tshiendelele. (1 Tim. 6:12; 2 Tim. 1:3; Yuda 20, 21) Bulelela budi ne: “mubidi udi ne butekete.” (Mat. 26:41) Kadi kabiena biumvuija ne: katuena ne tshia kuenza bua matekete etu to. Yehowa udi pabuipi bua kutupesha bukole. (2 Kol. 4:7) Mona ne: Yehowa udi utupesha bukole budi bupite bua pa tshibidilu; nansha nanku tudi ne dibanza dia kuanji kudienzeja bua kutantamena diteta. Yehowa neandamune masambila etu, utupesha bukole bukuabu bua tutantamene matekete etu. (1 Kol. 10:13) Yehowa yeye mutuambuluishe, katuakukuluka mu ditetshibua to. w24.07 19 §19-21

Ditanu dia 29/5

Bantu badi benza mpekatu, ubabele kumpala kua bantu bonso.​—1 Tim. 5:20.

Mupostolo Paulo uvua mufundile mukulu nende Timote mêyi a mvese wa dituku dia lelu, umuleja mua kupita ne tshilumbu tshia “bantu badi benza mpekatu.” Ntshinyi tshivuaye usua kuamba? Kavua nangananga usua kuamba ne: tshisumbu tshijima ke “bantu bonso” bavuaye wakuila to. Kadi uvua wakula bua bantu bakese bakavua bamanye mpekatu ivua bakuabu benze. Pamuapa mbantu bavua badimuenene ne abu abidi mpekatu uvua muntu muenze anyi bavuaye yeye nkayende muambile. Bakulu nebabambile pa nkayabu ne: bakadi batangile tshilumbu tshia mpekatu wa muntu au ne bamupingaje mu njila. Imue misangu, mpekatu wa muntu udi mua kuikala ukadi mumanyike bikole mu tshisumbu anyi mufuane kulua kumanyikamu pashishe. Dîba adi, “bantu bonso” bavua Paulo muakuile ntshisumbu tshijima. Nunku mukulu neamanyishe tshisumbu ne: muanetu kampanda mmubedibue. Bua tshinyi? Paulo udi wandamuna ne: ‘Netshikale didimuija kudi bonso badi bashale’ bua kabakuluki pabu mu mpekatu. w24.08 23-24 §16-17

Disambombo dia 30/5

Aa mmêyi malelela a Nzambi.​—Buak. 19:9.

Mbimpe tudifile mu mudimu wa Yehowa, tuye too ne ku ndekelu. Bela manyi badi ne bua kushala batabale bua ‘babangate’ kudi Yezu bua kupetabu difutu mu diulu. (Mat. 24:40) Bu mudibu bamanye bualu ebu, badi ne muoyo kuulu kuulu, bindile ‘disangishibua diabu’ ne Yezu mu diulu. Panyima pa mvita ya Armagedone, nebenze dibaka ne Muana wa mukoko. (2 Tes. 2:1) Nansha mudi dituku dia dilumbuluisha dienda disemena bikole, kakuena bualu butudi mua kumvuila buôwa to. Tuetu bashale ne lulamatu, Tatu wetu wa mu diulu udi mutunange neatupeshe “bukole budi bupite bua pa tshibidilu” bua ‘tumanye mua kuimana kumpala kua Muana wa muntu.’ (2 Kol. 4:7; Luka 21:36) Tuetu tuteleja didimuija didi mu bilejilu bia Yezu, netusankishe Tatu wetu, nansha tuetu ne ditekemena dia kuya mu diulu anyi kushala pa buloba. Ku diambuluisha dia ngasa wa Yehowa, mêna etu ‘neafundibue mu mukanda’ wa muoyo.​—Dan. 12:1; Buak. 3:5. w24.09 24-25 §19-20

Dia lumingu dia 31/5

Kusemena pabuipi ne Nzambi nkuimpe buanyi meme.​—Mis. 73:28.

Dîyi dia Nzambi didi mua kukupetesha pebe ditalala. Mushindu kayi? Ela meji a malu mimpe audi nawu, bu mudi dianyishibua kudi Yehowa ne uafuanyikije ne tshidi tshifikila bantu badi bapeta diabu difutu anu mu buloba ebu. Muoyo wabu wonso udi anu ku bidibu benza lelu bualu kabena ne ditekemena bua matuku atshilualua to. Kadi Yehowa mmukulaye wewe malu mimpe a bungi kumpala eku auvua kuyi mua kuelela meji to. (Mis. 145:16) Anji elabi meji, bu wewe kuyi muangate dipangadika dia kuenzela Yehowa mudimu, nsombelu webe uvua mua kuikala mushindu kayi? Tuikale bashindike ne: bantu badi bangata mapangadika bualu mbanange Nzambi, kabakupangila tshintu tshimpe nansha tshimue to. w24.10 27 §12-13

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2026)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu