Ngondo 6
Dimue dia 1/6
Bualu wewe, Yehowa, udi muimpe ne udi mudiakaje bua kubuikidilangana.—Mis. 86:5.
Mulambu wa tshia kupikulangana natshi wa Kristo ukadi mutuadije kutupetesha malu mimpe lelu. Tshilejilu, Yehowa udi utubuikidila mibi yetu. Ki mmuenzejibue bua kutubuikidila to, kadi mmusue kutubuikidila. (Mis. 103:3, 10-13) Bamue bantu badi mua kumona ne: ki mbakumbane bua Yehowa kubabuikidila to. Mu bulelela, tuetu bonso katuena bakumbane bua Yehowa kutubuikidila to. Mupostolo Paulo wakajingulula ne: kavua “mukumbane bua kubikidibua mupostolo” to. Kadi wakamba ne: “Ndi tshindi etshi bua ngasa wa Nzambi.” (1 Kol. 15:9, 10) Patudi tunyingalala bua mpekatu yetu, Yehowa udi utufuila luse. Bua tshinyi udi utufuilalu? Ki mbualu tudi balukumbanyine to, kadi mbualu mmutunange. Nunku wewe umvua bibi bua muudi umona ne: kuena mukumbana bua Yehowa kukubuikidila, vuluka ne: Yehowa uvua mufile tshia kupikulangana natshi bua bantu badi banyingalala bua mpekatu yabu, kavua mutshifile bua bantu bapuangane to.—Luka 5:32; 1 Tim. 1:15. w25.01 26-27 §3-4
Dibidi dia 2/6
Muntu muimpe udi udienzela bimpe, kadi muena tshikisu udi udikebela lutatu nkayende.—Nsu. 11:17.
Katuena mua kupangisha bakuabu bua kutuamba dîyi dibi anyi kutuenzela bualu bubi to, kadi tudi mua kudikanda bua kubenga kupatula dîyi dibi anyi kuenza bualu bubi. Misangu ya bungi, bualu butambe buimpe bua kuenza nkufuilangana luse. Bua tshinyi? Bualu Yehowa mmutunange ne mmusue tuikale tufuilangana luse. Tuetu balame anu tshiji katuyi tufuilangana luse, tudi mua kulua kuenza bualu bubi budi mua kutukebela ntatu. (Nsu. 14:17, 29, 30) Patudi tulekela kulaminangana munda, katuakuikala ne tshiji tshiatusaka bua kuenzela bakuabu malu mabi to. Tudi tudienzela petu bimpe, nsombelu wetu utuadija kabidi kutusankisha. Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kujikija tshiji? Bumue bualu butudi mua kuenza nkudipesha tshipolu bua kutshijikija. Bobu buondopa muntu mputa munene, bitu bikengela tshipolu tshipite bua kushishayi kuma. Bia muomumue, bidi mua kutulomba matuku bua kushisha kufuila muntu luse ne muoyo mujima. (Muam. 3:3; 1 Pet. 1:22) Sambila Yehowa, umulomba bua akuambuluishe wikale ufuilangana luse. w25.02 16-17 §8-11
Disatu dia 3/6
Biakudia bikole mbia bantu bakole.—Eb. 5:14.
Mu malongesha a ntuadijilu mudi dia dinyingalala bua mpekatu, dia ditabuja, dia batismo, ne dia dibishibua dia bantu ku lufu. (Eb. 6:1, 2) Owu ke adi enza nshindamenu wa buena Kristo. Ke bualu kayi, mupostolo Petelo wakaatela pavuaye uyisha mu Pentekoste. (Bien. 2:32-35, 38) Tudi ne bua kuitaba malongesha au bua kulua bayidi ba Kristo. Tshilejilu, Paulo wakaleja ne: muntu udi kayi witaba dilongesha dia dibishibua dia bantu ku lufu ki mmuena Kristo mulelela to. (1 Kol. 15:12-14) Kadi katuena ne bua kuimanyina anu pa malongesha a ntuadijilu au to. Biakudia bikole bia mu nyuma mbishilangane ne malongesha a ntuadijilu. Mu biobi mudi: mikenji ya Yehowa ne mêyi ende manene adi atuambuluisha bua kumanya mutuye wela meji. Bua malu adi mu biakudia ebi kutukuatshisha, tudi ne bua kualonga, kuelela meji, ne kutumikila Dîyi dia Nzambi ne muoyo mujima. Tuetu tuenza nanku, netuikale tuangata mapangadika adi asankisha Yehowa. w24.04 5 §12-13
Dinayi dia 4/6
Bantu ba mu Niniwe nebajuke dîba dia dilumbuluisha.—Mat. 12:41.
Nzambi wakavuluija Yona ne: bena Niniwe kabavua “bamanye nansha mua kutapulula tshidi tshimpe ne tshidi tshibi” to. (Yona 1:1, 2; 3:10; 4:9-11) Bidimu ndambu pashishe, Yezu wakalua kuakula bua tshilejilu tshiabu bua kulongesha bantu bua buakane bua Yehowa ne luse luende. Bena Niniwe ‘nebajuke dîba kayi dia dilumbuluisha’? Yezu uvua muambe ne: nekuikale “dibishibua ku lufu dia dilumbuluisha” kumpala eku. (Yone 5:29) Uvua wakula bua Bukokeshi buende bua bidimu tshinunu muikala ‘bantu bakane ne badi kabayi bakane’ ne bua kubishibua ku lufu. (Bien. 24:15) Bua badi kabayi bakane, nedikale “dibishibua ku lufu dia dilumbuluisha.” Tuambe ne: bobu bamane kubishibua ku lufu, Yehowa ne Yezu nebikale babatangila bua kumona ni badi bitaba malu adibu babalongesha ne baatumikila. Muena Niniwe wabishibua ku lufu yeye mubenge bua kutendelela Yehowa, Yehowa kakumuanyishila bua ashale ne muoyo to. (Yesh. 65:20) Kadi bonso bitaba bua kutendelela Yehowa ne lulamatu, dibishibua diabu ku lufu nedikale dia muoyo. Yehowa neabapeshe mpunga wa kushala ne muoyo kashidi!—Dan. 12:2. w24.05 5 §13-14
Ditanu dia 5/6
Muana wa muntu uvua mulue kukeba tshivua tshijimine ne kutshipandisha.—Luka 19:10.
Yezu uvua umvuila bantu luse anu bu Tatuende. (Yone 14:9) Wakaleja ku mêyi ne ku bienzedi mudi Tatuende ne luse, munange bantu ne musue kubambuluisha bua kutshimuna mpekatu. Yezu wakambuluisha bantu bena mpekatu bua kushintulula bienzedi biabu ne kumulonda. (Luka 5:27, 28) Yezu uvua mumanye tshivua tshimuindile. Wakambila bayidi bende ne: bavua ne bua kumutungila ne kumushipa pa mutshi. Kavua mubambile nanku musangu umue au to. (Mat. 17:22; 20:18, 19) Uvua mumanye ne: mulambu wende uvua ne bua kupikula bantu ku mpekatu. Yezu wakalongesha kabidi ne: panyima pa lufu luende, uvua ne bua ‘kukoka bantu ba mishindu yonso kudiye.’ (Yone 12:32) Bantu bena mibi bavua mua kusankisha Nzambi bobu bitabuja Yezu bu Mukalenge wabu ne bamutumikila. Pavuabu benza nanku, bavua mpindieu ‘bapikudibua ku mpekatu.’ (Lomo 6:14, 18, 22; Yone 8:32) Dikima divua nadi Yezu diakamusaka bua kuitaba bua kufua lufu lubi bua kusungila bantu.—Yone 10:17, 18. w24.08 5 §11-12
Disambombo dia 6/6
Badi ne bua kuanji kuyisha lumu luimpe mu bisamba bionso.—Mâko 13:10.
Vuluka muwakumvua pavuabu bakuambile lumu luimpe bua musangu wa kumpala. Wakamanya ne: Tatuebe wa mu diulu mmukunange, mmusue bua ulue mulunda wende, mmulaye bua kujikija ntatu yebe, bua kujula bantu baudi mufuishe, ne malu makuabu a bungi. (Mâko 10:29, 30; Yone 5:28, 29; Lomo 8:38, 39; Buak. 21:3, 4) Malu aa akakuenza disanka dia bungi. (Luka 24:32) Wakaananga, wewe kupeta ne dijinga dia kuambila bakuabu. (Fuanyikija ne Yelemiya 20:9.) Tuetu banange malu atudi tulonga mu Bible, netupete dijinga dia kuambila bakuabu. (Luka 6:45) Netumvue anu bu bayidi ba Yezu bakamba ne: “Katuena mua kulekela kuakula bua malu atudi bamone ne bumvue to.” (Bien. 4:20) Bu mutudi banange lumu luimpe bikole, tudi ne dijinga dia kulumanyisha bantu ba bungi menemene. w24.05 15 §5; 16 §7
Dia lumingu dia 7/6
Enzelayi Yehowa mudimu ne disanka.—Mis. 100:2.
Tuetu batendeledi ba Yehowa tutu tuyisha bantu bualu tudi banange Tatuetu wa mu diulu ne tudi basue kubambuluisha bua bafike ku dimumanya. Kadi mudimu wa diyisha eu kawutu usankisha bakuabu to. Bamue ba kudibu badi mua kuikala ne bundu anyi badimona kabayi bakumbane bua kuyisha. Bakuabu kabatu basue kuya ku mbanza ya bantu padibu kabayi bababikile anyi batu bumvua buôwa bua ne: badi mua kuya kubipata. Banga batu bobu babenga kuya kuyisha bantu, bela meji ne: bidi mua kupesha bantu abu tshiji. Bakuabu pabu badi mua kuikala babalongeshe mua kuepuka bilumbu. Bitu bikolela bana betu aba bua kuyisha bantu badibu kabayi bamanye lumu luimpe. Kudi misangu itu kuenza mudimu wa buambi kakuyi kukusankisha pebe anu bu bamanyishi batudi batele aba anyi? Biobi nanku, kuteketshi mu mikolo to. Didimona kuyi mukumbane bua kuyisha didi dileja ne: udi ne budipuekeshi, kuyi musue kukoka ntema ya bakuabu kuudi, ne kuena musue kufiikisha bakuabu munda to. Muntu nansha umue katu musue kufiikisha bakuabu munda to, nangananga padiye musue kubenzela malu mimpe. Tatuetu wa mu diulu mmumanye ntatu yebe bimpe ne mmusue kukuambuluisha.—Yesh. 41:13. w24.04 14 §1-2
Dimue dia 8/6
Meji adi kudi bapuekele.—Nsu. 11:2.
Paudi ubala Bible, pamutu pa kukeba bua kutumikila musangu umue malu onso audi mubale, difundila tshipatshila tshia kukumbaja bumue anyi abidi. Teta kuenza nansha nunku: enza liste wa malu audi ne bua kuakaja, wanji usungule bumue anyi abidi mu owu au; makuabu neulue kuakaja pashishe. Neutuadije ne buepi mu audi musungule au? Udi mua kutuadija ne tshipatshila tshidi tshipepele bua kukumbaja, anyi bualu buudi umona ne: bidi bikengela kuanji kubuakaja buobu. Wewe mumane kubusungula, enza makebulula mu mikanda yetu. Sambila bua bualu abu, ulomba Yehowa bua akupeshe “dijinga ne bukole bua kuenza malu adi amusankisha. (Filip. 2:13) Pashishe tumikila malu audi mubale. Wewe mufike ku dikumbaja tshipatshila tshiebe tshia kumpala, pamuapa nebitambe kukusaka bua kukumbaja tshikuabu, tuambe ne: wewe mufike kudishintuluka mu bualu kampanda, neudiumvue mukankamijibue bua kutungunuka ne kuakaja malu. Dîba adi, nebikale bipepele bua kuakaja malu makuabu. w24.09 6 §13-14
Dibidi dia 9/6
Nuvua baleje mu malu onso munuvua bakezuke mu bualu ebu.—2 Kol. 7:11.
Pamuapa udi umvua bibi bua muvua malu auvua muenze manyingalaje bantu bakuabu. Ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha? Enza tshiudi mua kuenza bua balekele kukunyingalela. Balomba luse ne muoyo mujima. Lomba Yehowa abambuluishe. Neakuambuluishe wewe ne bantu bauvua munyingalaje bua nuikale mu ditalala ne nutungunuke ne kumuenzela mudimu. Bilema biebe bikulongeshe. Witabe bua Yehowa enza nebe mudimu mudiye musue. Tuakulayi bua muprofete Yona. Pamutu pa kuyaye ku Niniwe kuvua Nzambi mumutume, wakangata disangu dikuabu, kunyemanye. Yehowa wakamunyoka, tshilema tshiende atshi kumupeshatshi dilongesha. (Yona 1:1-4, 15-17; 2:7-10) Yehowa kakalekela kuenza nende mudimu to, wakamutuma anu kabidi bu muprofete ku Niniwe. Bua musangu eu, Yona wakatumikila ne lukasa luonso. Nansha muvuaye mumvue bibi bua tshilema tshivuaye muenze atshi, wakitaba bua kuenza mudimu uvua Yehowa mumupeshe.—Yona 3:1-3. w24.10 8-9 §10-11
Disatu dia 10/6
Nunku, nyingalalayi bua mpekatu, shintulukayi bua mpekatu yenu ijimijibue, bua bikondo bia dikoleshibua bifume kumpala kua Yehowa nkayende.—Bien. 3:19.
Yehowa udi utulekeela mabanza etu anyi mpekatu yetu, uyijimija kabidi. Bua kumvua bualu ebu bimpe, ela meji ne: muntu uuvua musombe makuta udi ukulekeela dibanza, wela kashonyi pa bungi bua makuta auvua ne bua kumufuta. Nansha nanku bungi bua makuta au budi bushala anu bumueneka. Kukupula tshintu nkushilangane ne kutshiela kashonyi. Bua kumvua bualu ebu, mbimpe tuvuluke ne: bikondo bia kale bavua bafunda ne mâyi a mukanda avuabu mua kukupula bipepele ne tshintu tshitue mu mâyi. Nunku muntu uvua mua kutua tshivuare mu mâyi bua kukupula natshi mifundu, kakutshiyi mushindu wa kumona ne: muaba eu bavua bafundapu tshintu to. Ke mudibi kabidi bua dibanza. Bobu ‘badijimije’ anyi badikupule, ndijike dionso; bishale anu bu ne: kuvua mudibuele to. Bidi bitutua ku muoyo bikole patudi tumona ne: Yehowa udi utubuikidila mibi yetu, bienza anu bu ne: katuvua bayenze to.—Mis. 51:9. w25.02 10 §11
Dinayi dia 11/6
Kufiiki munda ne kulu kuenza malu mabi.—Mis. 37:8.
Padi bakuabu batuamba anyi batuenzela malu mabi, tuikale batuishibue ne: Yehowa mmumanye. Dîba adi nebituambuluishe bua kutantamena malu mabi au bualu tudi bamanye ne: ndekelu wa bionso, Yehowa neakaje malu. Tuetu balekeele Yehowa malu mu bianza, katuakuikala anu ne tshiji anyi kushala balaminangane munda to. Tshiji tshidi mua kutufikisha ku dienza bualu bubi, kutujimijila disanka, ne kunyanga malanda etu ne Yehowa. Mu bulelela, katuena mua kuidikija Yezu ne mu katoba to. Kudi misangu itudi mua kuenza tshintu anyi kuamba bualu budi mua kulua kutunyingalaja. (Yak. 3:2) Amue malu mabi adibu batuenzele adi mua kutushiya ne tunyinganyinga matuku etu onso a muoyo. Wewe ne tunyinganyinga tua nanku, ikala mutuishibue ne: Yehowa mmumanye muudi umvua. Nansha Yezu mmumanye muudi umvua bualu bavua bamuenzele pende malu mabi. (Eb. 4:15, 16) Tudi ba diakalenga bua mudi Yehowa utupesha mibelu idi mua kutuambuluisha bua kumanya tshia kuenza padibu batuenzela malu mabi. w24.11 6 §12-13
Ditanu dia 12/6
Mudimu wa Nzambi udi nunku: nuleje ditabuja mu muntu udiye mutume.—Yone 6:29.
Yezu ukavua muleje ne: bua bantu ‘kupeta muoyo wa tshiendelele,’ bavua ne bua kuleja ditabuja kudiye. (Yone 3:16-18, 36; 17:3) Bena Yuda ba bungi kabavua bitaba tshivua Yezu mubalongeshe tshia kuenza “mudimu wa Nzambi” mupiamupia to. Bakamuebeja ne: “Ntshimanyinu kayi tshiudi wenza bua tuetu tutshimone ne tukuitabuje?” (Yone 6:30) Bakaleja ne: bantu ba mu tshikondo tshia Mose bavua bapete mana a kudia avua tshiakudia tshiabu tshia ku dituku. (Neh. 9:15; Mis. 78:24, 25) Mbimueneke bimpe ne: meji abu avua anu ku biakudia. Bualu pakalua Yezu kuakula bua “diampa dilelela dia mu diulu” divua anu bu mana a mu diulu avua apetesha bantu muoyo, bakapanga too ne bua kumuebeja tshivuadi diumvuija. (Yone 6:32) Bu muvua muoyo wabu muikale anu ku biakudia, kabavua batuma ntema ku malu avua Yezu ubalongesha to. w24.12 5-6 §10-11
Disambombo dia 13/6
Uvua muibake bintu bionso nNzambi.—Eb. 3:4.
Muanebe udi mua kulonga malu adi atangila bintu bikuabu bia mu bufuki mu kalasa. Tshilejilu, mitshi ya bungi itu ikola mu luidi lua muomumue, tuambe ne: itu ipatula matamba, matamba au alua kupatula pawu tumatamba tukese, ne pashishe ipatula ntonga. Bitu bienzeka nanku mu bintu bikuabu bidi mu bufuki. Kadi nnganyi udi muele mikenji bua malu enzeke mushindu au mu bintu bia mu bufuki? Nnganyi udi mubifuke? Muanebe yeye muelangane meji a nkonko eyi, pamuapa nebimufikishe ku dituishibua ne: Nzambi ke udi mufuke bintu bionso. Padi muanebe ukola, udi mua kumuebeja ne: “Bikalabi ne: Nzambi mmutufuke, udi wela meji ne: mmumanye bimpe tshitudi mua kuenza bua kupeta disanka anyi?” Pashishe udi mua kumumvuija ne: mmutupeshe Bible bua bualu abu. w24.12 16 §8
Dia lumingu dia 14/6
Badi bakula bua masandi munkatshi muenu, masandi a buena adi kaayi nansha munkatshi mua bisamba bikuabu, bamba ne: muntu mukuabu udi ne mukaji wa tatuende.—1 Kol. 5:1.
Yehowa wakasaka mupostolo Paulo bua kufunda ne: bavua ne bua kumbusha muntu uvua kayi unyingalala au mu tshisumbu. (1 Kol. 5:13) Mmunyi muvua bena Kristo ba lulamatu ne bua kudituala kudiye? Paulo wakabambila bua ‘balekele kusomba’ nende. Uvua usua kuamba tshinyi? Wakumvuija ne: mu malu avuabu ne bua kuenza, kabavua kabidi ne bua ‘kudia nansha ne muntu wa mushindu au to.’ (1 Kol. 5:11) Wewe usomba ne muntu, nudia nende, nenuikale anu nuyukila. Abi nebinusake bua kuikala ne tshibidilu tshia kuyukila malu onso tshianana tshianana. Ke bualu kayi Paulo wakambila bena mu tshisumbu atshi bua kabasombi ne muntu au to. Dîba adi, kavua mua kubanyanga to. (1 Kol. 5:5-7) Bualu bukuabu, kumuepuka kuvua mua kumufikisha ku dijingulula ne: uvua mutape Yehowa ku muoyo bibi menemene. Uvua mua kutuadija kumvua bundu, bimufikisha ku dinyingalala bua mpekatu wende au. w24.08 15 §4-5
Dimue dia 15/6
Nzambi uvua munange ba pa buloba bikole menemene, kufikaye ne ku difila Muanende mulela umuepele.—Yone 3:16.
Mu Isalele, bavua benza tshibilu tshia dibuikila mpekatu dituku dimue ku tshidimu. Dituku adi muakuidi munene uvua ulambula milambu ya nyama bua bantu ba Nzambi. Bushuwa milambu ya nyama nkayayi kayivua mua kujimija mpekatu yabu yonso to, bualu nyama ivua mishadile kudi bantu. Kadi pavua bena Isalele bavua banyingalala balambula milambu ivua Nzambi ubalomba, uvua ubabuikidila mibi yabu. (Eb. 10:1-4) Mushindu uvuabu balongolole malu au uvua wambuluisha bena Isalele bua kumona ne: bavua bena mpekatu. Kadi Yehowa mmulongolole bua kubuikidila bukua bantu mpekatu yabu bua kashidi. Wakalongolola bua Muanende munanga ‘afidibue musangu umue bua kashidi bua kuambula mpekatu ya bantu ba bungi.’ (Eb. 9:28) Yezu wakafila “muoyo wende bu tshia kupikulangana natshi pa muaba wa bantu ba bungi.”—Mat. 20:28. w25.02 4 §9-10
Dibidi dia 16/6
Nushale batabale, nutungunuke ne kusambila, bua kanubuedi mu ditetshibua.—Mat. 26:41.
“Bushuwa, muoyo mmusue, kadi mubidi udi ne butekete.” (Mat. 26:41b) Mêyi aa adi aleja ne: Yezu udi umvua dikala dietu dia bantu bapange bupuangane. Adi aleja kabidi ne: Yezu uvua musue kutudimuija bua katuedi meji ne: misangu yonso netuikale anu ne bukole bua kuenza tshidi tshimpe to. Mêba makese kumpala kua Yezu kuamba mêyi au, bayidi bende bavua bamulaye ne: kabakumulekela to. (Mat. 26:35) Tshivuabu basue kuenza tshivua tshimpe, kabavua bele meji a ne: mu tshikondo tshikole bavua mua kuteketa, kuenza tshidi tshibi to. Ke bualu kayi Yezu wakabadimuija ne mêyi adi mu mvese wa dituku dia lelu. Bia dibungama, bayidi kabavua benze tshivua Yezu mubambile tshia kushala batabale to. Pavuabu bakuate Yezu, bayidi bende bavua bashale nende anyi bavua bumvue buôwa, banyeme? Bu muvuabu kabayi bashale batabale, bakenza tshivuabu bambile Yezu ne: kabavua mua kuenza atshi, bakamushiya.—Mat. 26:56. w24.07 14 §1-2
Disatu dia 17/6
Tuvua balengejangane nende ku diambuluisha dia lufu lua Muanende.—Lomo 5:10.
Pa kumbusha muoyo wa tshiendelele uvua Adama ne Eva bajimije, bavua banyange kabidi bulunda buabu ne Yehowa Tatu wabu. Adama ne Eva bavua ba mu dîku dia Nzambi kumpala kua kuenzabu mpekatu. (Luka 3:38) Kadi pakatombokelabu Yehowa, wakabipatamu. Kabavua banji kulela dîba adi to. (Gen. 3:23, 24; 4:1) Bu mutudi ndelanganyi yabu, katuena baledibue mu dîku dia Yehowa to, ke bualu kayi bivua bikengela tulengejangane nende. (Lomo 5:10, 11) Bivua bikengela tulua balunda ba Nzambi, pamutu pa kuikala baluishi bende. Bualu budi bukemesha budi ne: Yehowa ke uvua muele tshidia tshia kumpala bua kuenza bualu ebu. Mmushindu kayi uvuaye muenze nanku? Nku diambuluisha dia dibuikila dia mpekatu; mushindu udi Yehowa mulongolole malu bua bantu bena mibi kudiabu kabidi nende bulunda bushême. Wakafila tshintu tshia mushinga wa muomumue ne tshivua Adama ne Eve bajimije bua kuikala mushindu wa kupetulula tshivuabu bajimije atshi. w25.02 3-4 §7-8
Dinayi dia 18/6
Dibungama mu mushindu udi Nzambi wanyisha didi difikisha ku dinyingalala bua mpekatu didi difikisha ku lupandu.—2 Kol. 7:10.
Mupostolo Paulo wakamba ne: ‘Dinyoka divua ba bungi ba kunudi bapeshe muntu wa nunku edi divua dikumbane.’ (2 Kol. 2:5-8) Mbuena kuamba ne: divua dikumbaje tshipatshila tshiadi, kudi muntu uvua muende masandi ne mukaji wa tatuende. (1 Kol. 5:1) Ntshipatshila kayi atshi? Tshia kumufikisha ku dinyingalala bua mpekatu wende. (Eb. 12:11) Bu muvua muntu au munyingalale bua mpekatu wende, Paulo wakambila bakulu bua kumupingaja mu tshisumbu; kubambilaye kabidi bua ‘kumufuila luse ne bulenga buonso, kumukolesha’ ne ‘kumujadikila dinanga diabu.’ Paulo uvua musue bua bamujadikile mu mêyi ne mu bienzedi biabu ne: bavua bamufuidilamu luse ne bamunange. Dîba adi, bivua bileja ne: bavua basanke bua muvuaye mupingane mu tshisumbu. w24.08 15 §4; 16-17 §6-8
Ditanu dia 19/6
Bavua banupenda ne banukengesha kumpala kua bantu.—Eb. 10:33.
Mupostolo Paulo uvua wakula ne dishindika bua malu adi akengela kuenza bua kunanukila. Wakavuluija bena Kristo ne: padibu mu ntatu, mbimpe beyemene Yehowa pamutu pa bobu kudieyemena. Ke bualu kayi Paulo wakamba ne dikima ne: “Yehowa mmuambuluishi wanyi; tshiakutshina to.” (Eb. 13:6) Kudi bana betu badi bananukila mu dikengeshibua patudi tuakula apa. Umue mushindu wa kuleja mutudi babanange nkusambila bua bualu buabu, ne imue misangu kubapesha bidibu bakengela. Nansha nanku Bible udi wamba bimpe ne: “Bantu bonso badi basue kuikala balamate Nzambi mu buobumue ne Kristo Yezu nebakengeshibue pabu.” (2 Tim. 3:12) Nunku, tuetu bonso tusuikayi mukaba bua ntatu idi mituindile. Tuikalayi anu beyemene Yehowa ne muoyo mujima, batuishibue ne: neatuambuluishe bua kunanukila mu lutatu kayi luonso ludi mua kutukuata. Neapeteshe batendeledi bende bonso disulakana mu tshikondo tshiakanyine.—2 Tes. 1:7, 8. w24.09 13 §17-18
Disambombo dia 20/6
Bena Kolinto ba bungi bavua bumvue lumu luimpe bakitabuja, kubabatizabu.—Bien. 18:8.
Tshinyi tshivua tshiambuluishe bena Kolinto bua kubatijibua? (2 Kol. 10:4, 5) Dîyi dia Nzambi ne nyuma wende muimpe ke biakabambuluisha bua kushintulula malu a bungi mu nsombelu wabu. (Eb. 4:12) Bena Kolinto bonso bavua bitabe lumu luimpe bakakokesha bua kulekela bibidilu bivuabu nabi ne malu makuabu bu mudi: dikuatshika maluvu, buivi, ne balume basangila ne balume nabu anyi bakaji basangila ne bakaji nabu. (1 Kol. 6:9-11) Nansha muvua bamue bena Kolinto ne bikadilu bikavua biele miji bikole munda muabu bivuabu ne bua kulekela, kabakela meji ne: bivua bikole bua kuluabu bena Kristo to. Bakadienzeja bikole bua kuendela mu njila udi ufikisha ku muoyo wa tshiendelele. (Mat. 7:13, 14) Udi uluangana bua kulekela bikadilu bibi bua umone mua kubatijibua anyi? Kuteketshi to! Lomba Yehowa akupeshe nyuma wende bua ulekele kuenza malu mabi. w25.03 6 §15-17
Dia lumingu dia 21/6
Bikala umue wa kunudi mupangile meji, atungunuke ne kualomba kudi Nzambi.—Yak. 1:5.
Yehowa mmulaye bua kutupesha meji bua tujingulule bikala dipangadika ditudi tukeba kuangata didi dimusankisha. Udi uapesha “bantu bonso ne tshianza tshilekelela, kayi ubatobolola.” Wewe mumane kulomba Yehowa buludiki, shala ne ntema ya bungi bua kumona mudiye ukuandamuna. Tuangate tshilejilu. Wewe mujimine mu luendu, newebeje muntu wa muaba uudi mujiminyine au bua akuleje njila. Kadi newase luendu kayi muanji kukuandamuna anyi? Tòo. Neumuteleje bimpe padiye ukuleja njila wa kuyila. Bia muomumue, wewe mumane kulomba Yehowa meji, keba mikenji ne mêyi manene a mu Bible adi atangila bualu buudi nabu bua ujingulule mudi Yehowa mukuandamune. Tshilejilu, wewe mupangadije bua kuya mu fete kampanda, keba bua kumanya tshidi Bible wamba bua fete ya bisankasanka, bua balunda babi, ne bua mushinga wa kuteka malu a Bukalenge kumpala kua atudi tuetu basue.—Mat. 6:33; Lomo 13:13; 1 Kol. 15:33. w25.01 16 §6-7
Dimue dia 22/6
Monayi! Bena mudimu banyi nebadie, kadi nuenu nenuikale ne nzala.—Yesh. 65:13.
Mêyi a buprofete a Yeshaya adi aleja dishilangana dinene didi pankatshi pa bantu badi mu Mparadizu wa mu nyuma ne badi kabayimu to. Yehowa udi upesha batendeledi bende tshionso tshidi tshikengela bua bashale pabuipi nende. Mmutupeshe nyuma wende muimpe, Bible, ne bintu bidi bimumvuija bua ‘tudie, tunue, ne tusanke.’ (Fuanyikija ne Buakabuluibua 22:17.) Kadi bantu badi pambelu pa Mparadizu wa mu nyuma, ‘badi ne nzala, ne nyota, ne bafue bundu.’ Ki mbamanye Nzambi to. (Amo. 8:11) Yehowa utu utupesha biakudia bia mu nyuma bua tushale ne ditabuja dikole. Mu biobi abi mudi mibelu ya mu Bible. (Yoele 2:21-24) Tudi tupeta biakudia ebi mu Bible, mu mikanda idi imumvuija, mu site wetu wa jw.org, mu bisangilu, mu mpuilu, ne mu mpungilu. Tutu tupeta biakudia ebi dituku dionso, ke bualu kayi tutu tudia bimpe ne tupeta bukole bua bungi. w24.04 21 §5-6
Dibidi dia 23/6
Mêyi enu ikale mashême misangu yonso.—Kolos. 4:6.
Wewe musue kubangila muntu, udi mua kumuambila ku telefone anyi kumubikidila muaba wa kanuyi babidi to. Muleja patoke ne: udi mumunange ne udi musue kumumanya bimpe. (1 Kol. 14:9) Biobi bikumbana, udi mua kumushila tshikondo tshia yeye kuela meji bua kulua kukuandamuna. (Nsu. 15:28) Kadi yeye mubenge, unemeke dipangadika diende. Kadi tshia kuenza ntshinyi muntu yeye mukuambile ne: mmukunange? Manya ne: mbimulombe pamuapa dikima dia bungi bua kukuambila dijinga diende adi. Nanku muandamuna ne kanemu ne bukalanga. Muambila biwikala musue bua akushile tshikondo tshia wewe kuela meji. Kadi udienzeje bua kulua kumuandamuna ne lukasa. (Nsu. 13:12) Wewe kuyi musue, umuleje patoke ne dîyi dimpe. Biwikala muitabe bua kutantshilangana nende, pashishe nuyukile nende bua malu anuenza mu tshikondo tshia ditantshilangana. Bualu bukuabu, biudi musue kuenza tshikondo atshi bidi mua kushilangana ne bidiye yeye musue. w24.05 23-24 §12-13
Disatu dia 24/6
Meme ndi ndua kuudi mu dîna dia Yehowa wa biluilu.—1 Sam. 17:45.
Pavua Davidi pamuapa kayi anu muanji kukumbaja bidimu makumi abidi, wakaya mu tshitudilu muvua tshiluilu tshia Isalele. Wakapetamu basalayi bamba kufua ne buôwa, batshina Goleyata muena Peleshete mule wa mfiondo uvua mulue kubabunda. (1 Sam. 17:10, 11) Bavua bamutshina bualu bavua batuishile mêsu pa tshimuenekelu tshiende ne batume ntema ku mifunu yende. (1 Sam. 17:24, 25) Davidi uvua yeye mutuishile mêsu pa tshintu tshikuabu. Kavua yeye mumone ne: Goleyata uvua ubunda basalayi ba Isalele to, kadi uvua ubunda “basalayi ba Nzambi wa muoyo.” (1 Sam. 17:26) Davidi uvua mutume meji ende kudi Yehowa. Uvua mutuishibue ne: Nzambi wende uvua mumuambuluishe pavuaye ulama mikoko uvua ne bua kumuambuluisha kabidi musangu au. Bu muvua Davidi ne dishindika adi, wakaya kukungamangana ne Goleyata, kumutshimunaye!—1 Sam. 17:45-51. w24.06 21 §7
Dinayi dia 25/6
Kutshinyi to, bualu ndi nebe. Kupampakanyi to, bualu ndi Nzambi webe. Nenkukoleshe, eyowa, nenkuambuluishe, nenkukuate bushuwa ne tshianza tshianyi tshia balume tshia buakane.—Yesh. 41:10.
Tudifuanyikijile tshivua nsombelu wetu mua kuikala bu tuetu katuyi Bantemu ba Yehowa. Tuetu tuela meji a masanka atuapeta patudi tuenzela Yehowa mudimu, netushale ne lulamatu, tuamba petu anu bu mufundi wa Misambu ne: “Buanyi meme, kusemena pabuipi ne Nzambi nkuimpe buanyi meme.” (Mis. 73:28) Bu mutudi ‘tuenzela Nzambi mulelela wa muoyo mudimu bu bapika,’ tudi mua kutantamena lutatu luonso ludi mua kutukuata mu matuku a ku nshikidilu aa. (1 Tes. 1:9) Nzambi wetu utu ututabalela, neikale anu utuambuluisha. Uvua ne batendeledi bende ku kale, neikale petu netu lelu. Tukadi pa kutuilangana ne dikenga dinene. Kadi katuakuikala nkayetu to, Yehowa neikale netu. Tuetu bonso tuikalayi ne dikima dikole ne tuambe ne: “Yehowa mmuambuluishi wanyi; tshiakutshina to.”—Eb. 13:5, 6. w24.06 25 §17-18
Ditanu dia 26/6
Nenumone dishilangana pankatshi pa muntu muakane ne muntu mubi.—Mal. 3:18.
Bible udi utuambila malu a bakalenge ba Isalele bapite pa 40. Bakalenge bimpe, bavua benze amue malu mabi. Tuakulayi bua Davidi uvua mukalenge muimpe. Yehowa wakamba ne: ‘Muena mudimu wanyi Davidi mmundonde ne muoyo wende mujima, wenza anu tshivua tshimpe ku mêsu kuanyi.’ (1 Bak. 14:8) Nansha nanku, Davidi wakenda masandi ne mukaji wa bende, kulongololayi kabidi malu bua bashipe bayende wa mukaji au ku mvita. (2 Sam. 11:4, 14, 15) Bible udi utela kabidi amue malu mimpe avua bakalenge ba bungi benze bavua kabayi balue kushala ne lulamatu to. Tuakulayi bua Lehabama. “Wakenza malu mabi” ku mêsu kua Yehowa. (2 Kul. 12:14) Nansha nanku, uvua muenze amue malu mimpe. Tshilejilu, wakatumikila Yehowa pavuaye mumuambile bua kaluanganyi ne bisa dikumi bia Isalele, kadi abilekele bidisunguile mukalenge mukuabu. Wakakolesha kabidi bimenga bua bikale mu bukubi. (1 Bak. 12:21-24; 2 Kul. 11:5-12) Mmushindu kayi uvua Yehowa ufika ku diamba ne: mukalenge kampanda uvua ne lulamatu kudiye? Uvua umona mu muoyo wende, muvuaye unyingalala bua mpekatu yende, ne muvuaye ulamata ntendelelu mulelela. w24.07 20 §1-3
Disambombo dia 27/6
Tungunukayi ne kubakolesha ne mibelu ne didimuija bia Yehowa.—Ef. 6:4.
Muana ukadi mubatijibue udi ne bidimu muinshi mua 18 yeye muenze mpekatu munene, ntshinyi tshienza bakulu? Kasumbu ka bakulu nekalongolole bua bakulu babidi batuilangane nende mu mêsu a baledi bende bena Kristo. Bakulu nebebeje baledi bende bua kumanya tshikadibu benze bua kumuambuluisha bua anyingalale bua mpekatu wende. Bikala muana ne meji mimpe a kushintuluka ne baledi bende bamuambuluishe bua kunyingalala bua mpekatu wende, bakulu abu badi mua kumona ne: kabiena ne mushinga bua kutungunuka ne tshilumbu atshi to. Mu bulelela, baledi ke badi Nzambi mupeshe mudimu wa kupingaja bana babu mu njila ne dinanga dionso. (Dut. 6:6, 7; Nsu. 6:20; 22:6; Ef. 6:2-4) Bakulu nebikale imue misangu bayukila ne baledi bende bua ne: muana ikale upeta diambuluisha didi dikengela. Tshia kuenza ntshinyi bikala muana udi kayi munyingalale bua bubi buende au utungunuka mu njila wende mubi? Dîba adi, komite wa bakulu neatuilangane nende mu mêsu a baledi bende bena Kristo. w24.08 24 §18
Dia lumingu dia 28/6
Disanka dia kufila ndipite dia kuangata.—Bien. 20:35.
Tuetu bonso tutu tumvua disanka patubu batupesha bintu. Kadi tutu tumvua disanka dia bungi patudi tupeshangana bintu. Mushindu udi Yehowa mutufuke udi utuambuluisha tuetu bua tuikale ne disanka dia bungi. Disanka dietu nedivule tuetu tukeba mishindu mikuabu ya kupeshangana bintu. Yehowa mmutufuke mu mushindu muimpe wa dikema. (Mis. 139:14) Bible udi utujadikila ne: kufila kudi kutupetesha disanka; nunku kabiena bitukemesha bua mudiye ubikila Yehowa ne: “Nzambi wa disanka” to. (1 Tim. 1:11) Yeye ke mupeshanganyi munene wa bintu wa kumpala. Mupostolo Paulo wakamba ne: “Tudi ne muoyo, tudi tuenda, ne tudiku” bua bualu buende. (Bien. 17:28) Bulelela, “Dipa dionso dimpe ne dipa dionso dipuangane” didi difumina kudi Yehowa. (Yak. 1:17) Tuetu bonso tutu anu basue kulabula disanka ditu muntu upeta padiye upeshangana bintu. Bua bualu abu mbimpe tuikale ne muoyo wa kupa anu bu Yehowa.—Ef. 5:1. w24.09 26 §1-4
Dimue dia 29/6
Mu mushindu utudi baye kumpala, tutungunuke ne kuenda mu bulongame mu njila wa muomumue eu.—Filip. 3:16.
Bu mutudi bamone ne: kudi malu malomba a bungi a kukumbaja, bamue basadidi ba mudimu badi mua kumona ne: kabakumbana bua kulua bakulu to. Kadi mbimpe bamanye ne: Yehowa ne bulongolodi buende kabena bakeba ne: baleje ngikadilu ayi mu mushindu mupuangane to. (1 Pet. 2:21) Nyuma wa bukole wa Yehowa ke udi ubambuluisha bua kupeta ngikadilu ayi. (Filip. 2:13) Kudi ngikadilu kampanda uudi mupangile anyi? Sambila. Enza makebulula ne lomba lungenyi kudi mukulu kampanda bua akuambile tshia kuenza. Dienzeja bua kulua mukulu. Lomba Yehowa bua akulongeshe ne akufumbe bua utambe kumuenzela mudimu ne kuambuluisha tshisumbu bikole. (Yesh. 64:8) Yehowa atambe kubenesha bionso biudi wenza bua kulua mukulu. w24.11 25 §17-18
Dibidi dia 30/6
Nzambi ki mmupange buakane bua kupuaye mudimu wenu muoyo ne dinanga dinuvua baleje bua dîna diende pa kukuatshila bansantu mudimu ne pa kutungunuka ne kubakuatshilawu.—Eb. 6:10.
Katuena ne bua kudiambila ne: nansha bibande nansha bipueke, Yehowa neatubuikidile anu mibi yetu bualu tudi bamuenzele mudimu munkatshi mua bidimu bia bungi to. Bushuwa, Yehowa udi wanyisha mudimu utudi bamuenzele ne lulamatu. Wakatupesha Muanende bu dipa difila tshianana, ki mbu difutu bua mudimu utudi bamuenzele to. Kadi tuetu tuamba ne: Yehowa udi utubuikidila mibi yetu anu bua mudimu utudi bamuenzele, mbienze anu bu tudi tuamba ne: kabivua bikengela Yezu atufuile to. (Fuanyikija ne Galatiya 2:21.) Mupostolo Paulo uvua mumanye ne: kavua mukumbane bua Nzambi kumuanyisha to. Kadi bua tshinyi uvua udifila mu mudimu wa Yehowa? Uvua udifila nanku bua kuleja Yehowa dianyisha bua ngasa uvuaye mumuenzele. (Ef. 3:7) Tutungunukayi ne kuenzela Yehowa mudimu ne tshisumi anu bu Paulo. Ki mbimpe tumuenzelawu ne meji a ne: atubuikidile to. Kadi tumuenzelawu bua kumuleja dianyisha. w25.01 27 §5-6