Ngondo wa 8
Disambombo dia 1/8
Nekuikale dikenga dinene dia buena ditu kadiyi dianji kuenzeka katshia ku tshibangidilu tshia buloba too ne mpindieu.—Mat. 24:21.
Tudi tusambila bua bantu ba bungi bitabe mukenji utudi tubambila bua kubadimuija ne balue kudisangisha netu mu ntendelelu mukezuke. Kadi netuambe tshinyi bua balela betu ne bantu bakuabu badi kabayi bitaba mukenji eu mpindieu? Yehowa udi mua kusungila bantu bamuitabuja pamonabu dibutuka dia Babilona Munene. Ke bualu kayi mbia mushinga bua kutungunuka ne kubambila malu au mpindieu. Malu atudi tubambila lelu ke ikala mua kubatabuluja tshikondo atshi. (Fuanyikija ne Yehezekele 33:33.) Pamuapa nebavuluke mutuvua babadimuije, ne nebangate dipangadika dia kubuela mu ntendelelu mukezuke kumpala kua nshikidilu kulua. Anu bu mulami wa buloko wa mu Filipoyi wakalua kuitaba lumu luimpe panyima pa ‘dikanka dikole dia buloba,’ pamuapa bantu badi kabayi bitaba lumu luimpe lelu nebalue kuluitaba panyima pa dibutuka dibi dia Babilona Munene.—Bien. 16:25-34. w24.05 17 §9-10
Dia lumingu dia 2/8
Kristo udi ndekelu wa Mikenji.—Lomo 10:4.
Kudi bualu bua mushinga butudi tulonga mu mukanda uvua mupostolo Paulo mufundile bena Kristo bavua ku Ebelu. Bamue ba kudibu kabakadienzeja bua kutungunuka ne kukola mu nyuma to; ‘bakatuadija kujinga mabele, kabayi dijinga ne biakudia bikole’ to. (Eb. 5:12) Kabavua bitaba malongesha anyi malu mapiamapia avua Yehowa ubalongesha to. (Nsu. 4:18) Tshilejilu, bena Yuda ba bungi batshivua balamate ku Mikenji ya Mose nansha mukavuaku kupite bidimu bitue ku 30 katshia mulambu wa Yezu wayimanyika. (Tito 1:10) Muntu yonso uvua ubala mukanda uvua Paulo mutumine bena mu Ebelu au, uvua umona ne: muvua biakudia bikole bia mu nyuma. Mukanda au wakabambuluisha bua kumona ne: mushindu mupiamupia wa kutendelela Yehowa kupitshila kudi Yezu uvua muimpe mupite wa kumpala. Mukanda au uvua kabidi mubapeteshe dikima dia kutungunuka ne kuyisha.—Eb. 10:19-23. w24.04 6 §15
Dimue dia 3/8
Nekuikale dibishibua dia bantu ku lufu, dia bakane ne dia badi kabayi bakane.—Bien. 24:15.
Katshia Adama ne Eva ne Satana batombokela Yehowa, bantu miliyare ne miliyare mbafue. Kadi ntshinyi tshienzekela bantu bonso badi bafue abu? Bayidi ba Kristo ba lulamatu binunu 144 nebabishibue ku lufu bua kupeta muoyo udi kawuyi ufua mu diulu. (Buak. 14:1) Batendeledi bakuabu ba Yehowa ba lulamatu bungi tshianana nebabishibue mu ‘dibishibua dia bantu ku lufu dia bakane,’ ne nebashale ne muoyo kashidi pa buloba anu bobu batungunuke ne kuikala bantu bakane mu Bukokeshi bua bidimu 1 000 bua Kristo ne mu diteta dia ndekelu. (Dan. 12:13; Eb. 12:1) Bualu bukuabu, mu Bukokeshi bua bidimu 1 000 bua Kristo, bantu “badi kabayi bakane,” too ne bavua kabayi benzele Yehowa mudimu, nansha “bavua benze malu mabi,” nebapete mpunga wa kulekela bienzedi biabu bibi ne kulua batendeledi ba Yehowa ba lulamatu. (Yone 5:29; Luka 23:42, 43) Kadi bua bamue bantu bavua babi menemene, Yehowa mmupangadije bua kubenga kubabisha ku lufu.—Luka 12:4, 5. w24.05 2 §3; 5 §15; 6 §17
Dibidi dia 4/8
Badi bannemeka ne mishiku yabu, kadi muoyo wabu udi kule menemene nanyi.—Yesh. 29:13.
Muntu yonso udi musue bua Yehowa amuanyishe udi ne bua kuikala “wamba bulelela mu muoyo wende.” (Mis. 15:2) Kabiena biumvuija anu kubenga kushima to. Yehowa mmusue tuikale bena bululame mu malu onso. (Eb. 13:18) Kuenza nanku kudi ne mushinga ‘bualu Yehowa mmukine muntu muena malu a bibenda, kadi bulunda buende bushême budi kudi bena bululame.’ (Nsu. 3:32) Bantu badi ‘bamba bulelela mu muoyo wabu’ kabena batumikila Nzambi padibu pa bantu, babenga kumutumikila padibu pa nkayabu to. Badi bepuka malu a bibenda. Muntu muena malu a bibenda udi mua kutuadija kudiambila ne: mikenji ya Yehowa kayitu anu ne mushinga misangu yonso to. (Yak. 1:5-8) Udi mua kutuadija kushipa mikenji ya Nzambi mu malu adiye umona ne: kaena ne mushinga to. Kushipa mikenji ya Yehowa ayi koku kakuyi kumutuadila bipeta bibi, udi mua kutuadija kuenza malu mabi bikole. Nansha mudiye wela meji ne: utshidi utendelela Yehowa, Yehowa katshiena witaba ntendelelu wende to. (Muam. 8:11) Ke bualu kayi, tudi ne bua kuikala bena bululame mu malu onso. w24.06 10 §7-8
Disatu dia 5/8
Ikalayi bashindame ne mukaba wa bulelela musuika mu bimono bienu.—Ef. 6:14.
Tuetu Bantemu ba Yehowa tutu banange bulelela budi mu Dîyi dia Nzambi. Bulelela abu ke nshidamenu wa ditabuja dietu. (Lomo 10:17) Tudi batuishibue ne: Yehowa mmuenze tshisumbu tshia bena Kristo ne mmutshivuije “dikunji ne nshindamenu wa bulelela.” (1 Tim. 3:15) Satana udi ne dijinga dikole dia kutufikisha ku dibenga kueyemena Bible anyi buludiki budi bulongolodi bua Yehowa butupesha. (Ef. 4:14) Mu katupa kîpi emu, Satana neashime bantu ne budimu bua bungi bua kubafikisha ku ditombokela Yehowa. (Buak. 16:13, 14) Tudi bamanye kabidi ne: neadienzeje bikole bua kutupambuisha. (Buak. 12:9) Ke bualu kayi mbia mushinga bua tuetu kulonga mua kutapulula bulelela ne dishima ne kuikala kutumikila bulelela butudi tulonga. (Lomo 6:17; 1 Pet. 1:22) Kuenza nanku ke kuatuambuluisha bua kupanduka ku dikenga dinene. w24.07 8 §1-3
Dinayi dia 6/8
Dîyi dindi nkuambila lelu edi ki ndikupite bukole anyi dikale kule nebe to.—Dut. 30:11.
Pavua Yehowa mulongolole bena Isalele, mubavuije tshisamba, wakadia nabu tshipungidi. Pavuabu batumikila mikenji yende, uvua ne bua kubakuba ne kubabenesha. Kadi pavuabu bamutombokela, tshilejilu baya kutendelela nzambi mikuabu, kavua ubakuba kabidi to, bavua ne bua kukenga bua bualu abu. Nansha nanku, kuvua anu mushindu wa yeye kubanyisha kabidi. Bavua mua ‘kupingana kudi Yehowa Nzambi wabu ne kuteleja dîyi diende.’ (Dut. 30:1-3, 17-20) Mu mêyi makuabu, bavua ne mushindu wa kunyingalala bua mpekatu yabu. Dîba adi, Yehowa uvua usemena pabuipi nabu, ubabenesha kabidi. Bantu bavua Yehowa musungule abu bakamutombokela njila ne njila. Bakakenga bua bualu abu. Kadi Yehowa kakabalekela to, wakabatumina baprofete misangu ne misangu, ubasengelela bua banyingalale bua mpekatu yabu ne bapingane kudiye.—2 Bak. 17:13, 14. w24.08 9 §4-5
Ditanu dia 7/8
Bakabanga kukengesha tshisumbu tshivua mu Yelushalema bikole.—Bien. 8:1.
Bidimu bia bungi Yezu mumane kufua, bena Kristo bena Ebelu bavua mu Yelushalema ne mu Yudaya bakapeta ntatu mikole. Matuku makese tshisumbu tshia bena Kristo tshimane kuledibua, bakabanga kukengesha bena Kristo bikole. Pashishe bidimu 20 bimane kupita, bayidi ba Kristo bakatuilangana ne lutatu lukole lua malu a mpetu, pamuapa bua tshiyole tshia nzala tshikavua tshibakuate mu buloba buabu. (Bien. 11:27-30) Kadi bu mu 61 P.Y., bena Kristo bavuaku mu nsombelu wa ditalala kupita uvua mulue kubatulukila pashishe. Tshikondo atshi, bakapeta mukanda mubafundila kudi Paulo ku bukole bua nyuma muimpe. Mukanda au uvua mufike anu pa dîba diawu menemene. Uvua mufike pa dîba diawu bualu kabavua mua kushala mu nsombelu wa ditalala uvuabu nende au bua kashidi to. Paulo wakabapesha mibelu mimpe ivua mua kubambuluisha bua kunanukila mu dikenga dikavua pa kubakuata. w24.09 8 §1-2
Disambombo dia 8/8
Bobu badi bansamba bikole.—Kolos. 4:11.
Patudi mu ntatu, Yehowa utu utuleja dinanga diende ku diambuluisha dia bena Kristo netu. Padibu baditeka pa muaba wetu ne batuteleja anyi batusombesha patupu, bidi bitukolesha. Badi mua kutukankamija ne mvese anyi mene kusambila netu. (Lomo 15:4) Misangu mikuabu muena Kristo netu udi mua kutuvuluija tshidi Yehowa wamba, bituambuluisha mpindieu bua kutungunuka ne kunanukila. Bena Kristo netu badi mua kutuambuluisha mu mishindu mikuabu kabidi, bu mudi kutupesha tshiakudia bua kutusanguluja. Bua kupeta diambuluisha dia kudi bakuabu, bidi mua kukengela ne: tubalombadi. (Nsu. 17:17) Pamuapa ki mbamanye mutudi tumvua ne bitudi nabi dijinga to. (Nsu. 14:10) Nunku ambila bena Kristo bashindame. Bambila tshiudi natshi dijinga menemene. Udi mua kuleja mukulu umue anyi babidi bautu uyukila nabu bipepele. Bamue bana betu ba bakaji bakadiumvua bakoleshibue pakayukilabu ne muanetu mukuabu wa bakaji mushindame. w24.10 10 §15-16
Dia lumingu dia 9/8
Muntu yonso udi ujingulula Muana ne uleja ditabuja kudiye, [neikale] ne muoyo wa tshiendelele.—Yone 6:40.
Bantu ba bungi batu batabalela bidibu badia ne batu bibidija mubidi pa tshibidilu bua bikale ne makanda a mubidi mimpe. Kadi kabatu bela meji ne: biobi abi nebibambuluishe bua kushala ne muoyo kashidi to. Nunku badi pamuapa bela meji ne: bu mudi bukulakaje bubatuadila ntatu, kakuena mushindu wa kushala ne muoyo kashidi to; kadi ki ntshidi Yezu muambe to. Tshilejilu, mmuleje mu Yone 3:16; 5:24 ne: bantu badi mua kupeta “muoyo wa tshiendelele.” Dimue dituku, Yezu wakenza tshishima, kudiishaye musumba wa bantu binunu bia bungi mampa ne mishipa. Tshishima atshi tshiakakemesha bantu bikole. Dituku diakalonda, pavua musumba wa bantu au muye kumukeba mu Kapênuma pabuipi ne ku muelelu wa Mbuu wa Galela, wakabambila bualu buakabapitshila, bua ne: bantu bavua mua kubishibua ku lufu ne kupeta muoyo wa tshiendelele. (Yone 6:39, 40) Mêyi a Yezu au adi aleja ne: bantu ba bungi bakadi bafue badi mua kubishibua ku lufu. Adi aleja kabidi ne: wewe ne balela bebe nudi mua kupeta muoyo wa tshiendelele. w24.12 8 §1-2
Dimue dia 10/8
Nuenu balume, nubapeshe bunême bu tshivuadi tshitambe butekete tshia buntu bukaji.—1 Pet. 3:7.
Luapolo lua bulongolodi bua malu a makanda a mubidi bua buloba bujima lua matuku mashala aa nduleje ne: balume ba bungi badi batuta bakaji babu, babamba mêyi mabi anyi babakengesha mu mishindu mikuabu. Mulume udi wenzela mukajende malu mushindu eu, udi mua kuleja padibu pa bantu bu ne: udi umunemeka kadi padibu kumbelu, ulua ntambue. Bua tshinyi bamue balume badi benzela bakaji babu malu mabi lelu eu? Pamuapa mbualu batatuabu bavua bakengesha bamamuabu, mpindieu bakadi bela meji ne: kuenza nanku ki nkubi to. Bakuabu batu balonda bilele bia muaba udibu, bidi mua kubafikisha ku diamba ne: “mulume wetu mulelela eu” udi ne bua kuenza bua mukajende umvue ne: yeye ke mfumu. Balume bakuabu bobu ki mbabalongeshe bua kukanda tshiji tshiabu to. Banga batu ne tshibidilu tshia kutangila malu a bantu butaka, batu bamona bantu bakaji ne disangila mu mushindu mubi. Bualu bukuabu, luapolo idi ileja ne: bantu ba bungi mbafike ku dienza malu aa bikole menemene mu tshipupu tshia disama dia korona. Malu aa ki ngadi mua kusaka mulume bua kukengesha mukajende to. w25.01 8 §2-3
Dibidi dia 11/8
Bu muvua Kristo mukenge mu mubidi, nuenu penu nudipaye ne lungenyi lua muomumue.—1 Pet. 4:1.
Yezu wakamba ne: mukenji uvua ne mushinga wa bungi mu mikenji ya Mose ngua ne: “Udi ne bua kunanga Yehowa Nzambi webe ne muoyo webe wonso, ne anyima webe yonso, ne bukole buebe buonso, ne lungenyi luebe luonso.” (Luka 10:27) Nunku tudi ne bua kudifila kudi Yehowa ne muoyo mujima ne bionso bitudi nabi. Malu atudi tujinga ne mutudi tudiumvua bidi ne bua kuleja mutudi bamunange. Tudi kabidi ne bua kumuenzela mudimu ne bukole buetu buonso bua kuleja mutudi bamunange. Nansha mushindu utudi tuela meji udi pawu ne bua kuleja ne: tudi bamunange. Bulelela budi ne: katuena mua kumanya meji onso Yehowa to. Kadi tudi mua kuumvua bimpe tuetu tulonga “meji a Kristo,” bualu Yezu mmumanye bimpe menemene mutu Tatu wende wela meji ne utu umuidikija mu mushindu mupuangane.—1 Kol. 2:16. w25.03 8 §1
Disatu dia 12/8
Ku diambuluisha diende tudi tupikudibua ku butuangaji bua tshia kupikulangana natshi ku mashi a muntu au, eyowa, dibuikidibua dia bilema bietu bilondeshile bubanji bua ngasa wende.—Ef. 1:7.
Bu muvuaye muntu mulume mupuangane, uvua mukumbanangane ne muntu wa kumpala Adama, tuambe ne: pavua Adama kayi muanji kuenza mpekatu. (1 Kol. 15:45) Nunku bu muvua Yezu mutufuile, wakafuta mushinga menemene uvua ukengela bua kupetulula tshivua Adama mujimije. (Lomo 5:19) Ke muvua Yezu mulue “Adama wa ndekelu” nanku. Kakuena kabidi bualu bua muntu mukuabu mupuangane kulua kufuta tshivua Adama mujimije to. Yezu ukadi mufue “musangu umue bua kashidi. (Eb. 7:27; 10:12) Kadi ndishilangana kayi didi pankatshi pa dibuikila mpekatu ne tshia kupikulangana natshi? Dibuikila mpekatu mbualu budi Nzambi wenza bua bantu badie kabidi nende malanda mimpe. Tshia kupikulangana natshi mmushinga udibu bafuta bua kubuikidila bantu mpekatu. Mushinga au mmuleja kudi mashi a Yezu avua maye panshi bua bualu buetu.—Eb. 9:14. w25.02 5 §12-13
Dinayi dia 13/8
Nzambi ngua lulamatu, ne kakulekela bua nutetshibue ne diteta dinudi kanuyi mua kutantamena, kadi mu diteta adi yeye nealongolole kabidi njila wa kupatukila, bua numone mua kunanukila mu diteta adi.—1 Kol. 10:13.
Patudi mu ntatu, mbimpe tutume meji ku bualu budi ne mushinga wa bungi. Diabolo utu wamba ne: ntatu yoyi mitukuate, netulekele Yehowa. Nanku, tshitudi tuenze patudi mu ntatu tshidi mua kusankisha Yehowa anyi kumunyingalaja. (Yobo 1:10, 11; Nsu. 27:11) Tuetu bashale ne lulamatu mu ntatu, netuleje mutudi banange Yehowa ne mudi Diabolo muena dishima. Pamuapa mbulamatadi wa ditunga dienu mmukandike midimu yetu, anyi udi ne lutatu lua makuta, bantu badi babenga kukuteleja mu buambi, peshi udi ne lutatu lukuabu. Biobi nanku manya ne: lutatu luebe alu ludi lukupesha mpunga wa kusankisha Yehowa. Uvuluke kabidi ne: kakulekela diteta didi dikupite bukole dikukuata to. Neakupeshe bukole bua uditantamene. w24.06 22 §9
Ditanu dia 14/8
Muntu yonso udi utetshibua padi dijinga diende dimukoka ne dimulobesha.—Yak. 1:14.
Udi mumanye malu adi mua kukufikisha ku dienza mpekatu bipepele anyi? Nebikale bibi tuetu tulengulula matekete etu anyi tuela meji ne: tudi bakole mu nyuma ne katuena mua kuenza mpekatu to. (1 Yone 1:8) Tuamba eku tuela eku, Paulo si uvua muleje ne: nansha bantu “badi bashindame mu nyuma” badi mua kukuluka mu diteta bobu kabayi badimuke. (Gal. 6:1) Tudi ne bua kumanya tshitudi bimpe ne kumanya kabidi miaba itudi ne butekete. (2 Kol. 13:5) Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza patudi tumanya malu adi mua kutusaka bua kuenza bilema? Mbimpe tudienzeje bua kumanya tshia kuenza bua kukandamena mateta. Tuangate tshilejilu, ku kale, ku biibi ke muaba mupepele uvua baluishi mua kubuelela mu tshimenga. Ke bualu kayi bavua batamba kuteka nsentedi ku biibi bua kukuba tshimenga. Bia muomumue, tudi ne bua kumanya bimpe miaba itudi ne butekete bua kumona mua kukandamena mateta.—1 Kol. 9:27. w24.07 15 §5-7
Disambombo dia 15/8
Panudi nuenda nukuama mamuma mu mudimu wonso muimpe ne nuvudija dimanya dijalame dia Nzambi.—Kolos. 1:10.
Mu mudimu muimpe udibu bakuile mu mvese wa lelu, mudi mudimu wa kuyisha lumu luimpe. Patudi tubala Dîyi dia Nzambi ne tuelangana meji a bitudi tubalamu, ditabuja dietu kudi Yehowa didi dikola ne tudi tumanya bua tshinyi bidi ne mushinga bua kuyisha mukenji wa Bukalenge. Bua tuetu kufika ku diumvua malu adi mu Dîyi dia Nzambi bimpe, katuena ne bua kuabala, kualonga, ne kuelela meji lubilu lubilu to. Mbimpe kuakebela dîba. Paudi ufika pa mvese wa mu Bible uudi kuyi umvua bimpe, kumutupiki to. Keba diumvuija diende mu Index des publications des Témoins de Jéhovah anyi mu Mukanda wa makebulula wa Bantemu ba Yehowa. Wewe ukeba dîba dia kudilongela, neutuishibue bikole ne: malu adi Bible wamba mmalelela. (1 Tes. 5:21) Paudi wenda utuishibua nanku, newikale ne disanka dia kuambila bakuabu malu audi ulonga. w24.04 15 §4-5
Dia lumingu dia 16/8
Mvua munufundile bua kujadika binuikala nuleja ditumikila dienu mu malu onso.—2 Kol. 2:9.
Davidi wakamba bua Yehowa ne: ‘Mmuimpe ne mmudiakaje bua kubuikidilangana.’ (Mis. 86:5) Mika wakafunda ne: “Nnganyi udi Nzambi bu wewe, udi ulekelela tshilema ne ubuikidila dishipa dia mikenji?” (Mika 7:18) Yeshaya wakamba pende ne: “Muntu mubi alekele njila wende ne muena malu mabi alekele meji ende; apingane kudi Yehowa wikala mua kumufuila luse, kudi Nzambi wetu, bualu yeye neamubuikidile mu mushindu mualabale.” (Yesh. 55:7) Bavua bambile bena mu tshisumbu tshia mu Kolinto atshi bua bakidila muntu au ne bamujadikila muvuabu bamunange, bivua bileja ne: bavua bidikija Yehowa. Pavuabu balonda buludiki abu mu tshisumbu, bivua bileja muvuabu ‘batumikila mu malu onso.’ Mu bulelela, panyima pa ngondo mikese tshianana bamane kumumbusha mu tshisumbu, wakanyingalala bua mpekatu wende. Nunku, kabivua bikengela kuladikija malu bua kumupingaja mu tshisumbu to. w24.08 17-18 §12-13
Dimue dia 17/8
Nebangate umue, nebashiye mukuabu.—Mat. 24:40.
Tudi mu tshikondo tshienzeka malu a dikema! Yezu nealumbuluishe muntu yonso mu katupa kîpi emu. Yezu wakapesha bayidi bende “tshimanyinu” tshia dikalaku diende didi kadiyi dimueneka ne tshia “nshikidilu wa ndongoluelu wa malu eu” bua kumvuija malu enzeka kumpala kua tshikondo tshia dilumbuluisha. (Mat. 24:3) Tshimanyinu atshi tshidi mu Matayi nshapita wa 24 ne 25, mu Mâko nshapita wa 13 ne mu Luka nshapita wa 21. Yezu uvua mufile bilejilu bisatu bua kutudimuija. Bilejilu abi mbiobi ebi: Tshia mikoko ne mbuji, tshia nsongakaji midimuke itshivua tumama ne ivua mitshimbakane, ne tshia ntalanta. Tshilejilu tshionso netshituambuluishe bua kumona mualumbuluishabu muntu bilondeshile malu avuaye wenza. w24.09 20 §1-2
Dibidi dia 18/8
Malu onso anudi nuenza enzeke mu dinanga.—1 Kol. 16:14.
Yezu Kristo ke tshilejilu tshietu tshinene. Uvua wambuluisha bantu bualu uvua mubanange, munange kabidi Tatu wende. Dinanga adi ke divua dimusake bua kuenza mudimu bikole ne kuenzela bantu malu avua bamue bamona bu ne: kaavua ne mushinga to. (Mat. 20:28; Yone 13:5, 14, 15) Muanetu wa balume, biobi ne: dinanga ke didi dikusaka bua kulua musadidi wa mudimu, Yehowa neakubeneshe ne neakuambuluishe bua kukumbaja ngikadilu milomba. (1 Pet. 5:5) Bantu batu batamba kuanyisha bantu batu badiangata ne mushinga wa bungi. Kadi kabitu nanku mu bulongolodi bua Yehowa to. Muanetu wa balume udi munange bakuabu anu bu Yezu, kena mua kujinga bua kuikala ne bukokeshi ku mutu kua bakuabu anyi kuenza bua bamone ne: udi ne mushinga to. Bobu bateke muntu udi ujinga malu a mushindu au musadidi wa mudimu, pamuapa neikale ubenga bua kuenza imue midimu mipuekele bua kutabalela mikoko ya Yehowa ya mushinga mukole. Udi mua kumona ne: midimu ayi ki mmimukumbanyine to.—Yone 10:12. w24.11 15 §6-7
Disatu dia 19/8
Nyuma muimpe munuteke batangidi.—Bien. 20:28.
Tudi basue ne: pa buloba bujima, bana betu ba balume ba bungi bikale “mapa mikale bantu.” (Ef. 4:8) Biwikale muanetu wa balume mumane kubatijibua, udi mua kuambuluisha tshisumbu mushindu eu anyi? (Nsu. 3:27) Udi ne dijinga dia kukumbaja malu malomba bua kulua musadidi wa mudimu anyi? Biwikale musadidi wa mudimu, udi ne dijinga dia kukumbaja malu malomba bua kulua mukulu anyi? Udi ne mushindu wa kuakaja malu mu nsombelu webe bua kuwuja dilomba dia kuya ku Kalasa ka bamanyishi ba Bukalenge anyi? Neulonge malu a bungi mu kalasa aku ne neenze bua Yezu akuate nebe mudimu bikole menemene. Wewe umona ne: kuena mukumbane, lomba Yehowa nyuma wende bua akuambuluishe bua wenze mudimu wonso udibu bakupesha. (Luka 11:13) Dikalaku dia “mapa mikale bantu” mu tshisumbu ntshijadiki tshia ne: Yezu udi utulombola mu matuku a ku nshikidilu aa. (Mat. 28:20) Bu mudi Mukalenge wetu Yezu mutunange, utuambuluisha, utupetesha bitudi nabi didijinga, ne mututekele bana betu ba balume bakumbane bua kutuambuluisha, kabienaku bitusaka bua kuikala ne dianyisha dia bungi kudiye anyi? w24.10 23 §16-17
Dinayi dia 20/8
Malu a kale kaakubavuila kabidi mu lungenyi to.—Yesh. 65:17.
Ntshinyi tshienzekela malu avua makebele bantu ba Nzambi ntatu ne makenga? ‘Nebaapue muoyo ne neikale masokoka ku mêsu kua Nzambi.’ (Yesh. 65:16) Yehowa neajikije ntatu yetu. Ndekelu wa bionso, katuakuvuluka nansha tshivuayi mituenzele to. Nansha mpindieu, tudi mua kutukija bikole patudi mu bisangilu bualu tudi tudiumvuamu basuule ne tubenga kutuma meji ku malu a mu bulongolodi bubi ebu atu atusamisha mutu. Tudi tuambuluisha bana betu bua batukije patudi ne ngikadilu ya dimuma dia nyuma muimpe bu mudi: dinanga, disanka, ditalala, bulenga, ne buimpe. (Gal. 5:22, 23) Tudi ne dianyisha dia bungi bua mutudi mu bulongolodi bua Yehowa! Bantu badi bashala mu Mparadizu wa mu nyuma, nebamone dikumbana dionso dia mulayi wa Nzambi wa kufuka “diulu dipiadipia ne buloba bupiabupia.” w24.04 22 §9-10
Ditanu dia 21/8
Mbuteyi kudi muntu bua kuela dîyi lukasa lukasa ne: “Tshia tshijila!” Kadi anu pashishe welangana meji a tshivuaye muditshipe.—Nsu. 20:25.
Nansha mudi ditantshilangana disankisha, mulume ne mukaji badi ne bua kumanya ne: ki ntshikondo tshia bilele to, bualu didi mua kubafikisha ku dibuela mu dibaka. Dituku dia dibaka, mulume ne mukaji batu baditshipa kumpala kua Yehowa bua kunangangana ne kunemekangana matuku onso ashalabu ne muoyo. Kumpala kua kuenza mutshipu kayi wonso, tudi ne bua kuwelela meji bikole menemene. Ke tshitudi kabidi ne bua kuenza bua mutshipu wa dibaka. Ditantshilangana didi diambuluisha mulume ne mukaji bua bamanyangane bimpe ne bua bangate dipangadika dimpe. Misangu mikuabu dipangadika adi didi mua kuikala dia kubuela mu dibaka anyi dia kuimanyika. Bobu bimanyike ki mbenze bibi to, bualu ditantshilangana ndibambuluishe bua kuangata dipangadika dimpe. Mbia mushinga bua bajike kuvuluka ne: padi bantu babidi batantshilangana mbua kumanya ni mbakumbanangane bua dibaka. Nanku mujike kena mua kutantshila mukuabu pikalaye kayi ne meji a kubuela nende mu dibaka to. w24.05 26-27 §3-4
Disambombo dia 22/8
Kuikadi ne bundu bua kufila bumanyishi bua bualu bua Mukalenge wetu.—2 Tim. 1:8.
Imue misangu, bansonga bena Kristo badi mua kumvua buôwa bua kumvuija malu adibu bitabuja, bu mudi padibi bikengela kumvuija dilongesha dia ne: bintu mbidienzekele. Bua tshinyi? Bualu balongeshi babu badi pamuapa bamba mudiku malu adi ajadika ne: dilongesha adi ndilelela. Biwikala muledi, mmunyi muudi mua kuambuluisha muanebe bua ikale mutuishibue ne: malu adiye witabuja mmalelela? Mujadikila ne: bu mudiye muitabuje Mufuki, kikadi ne bundu to. Nansha bena malu a sianse ba bungi badi pabu bitabuja ne: bintu bidi ne muoyo ki mbilue ku mpukapuka to. Badi ne bijadiki bia ne: kudi muntu wa meji a bungi udi mufuke bintu bia muoyo bidi bitupitshila. Bua bualu abu kabatu bitaba dilongesha dia ne: bintu mbidienzekele to. Muanebe yeye welangana meji a malu adi masake bena Kristo bua kuitaba ne: mbafuke muoyo, ditabuja didiye nadi kudi Nzambi nedikole. w24.12 18 §14-15
Dia lumingu dia 23/8
Wakasanka bikole mu nyuma muimpe.—Luka 10:21.
Yezu uvua mutuishibue ne: bamue bantu bavuaye uyisha nebamuteleje. Ke tshiakamuambuluisha bua kuikala ne disanka mu mudimu wende. Tshilejilu, tshidimu bu tshijima yeye mumane kutuadija kuyisha, wakamona ne: bantu ba bungi bavua basue kumuteleja pavuaye ubayisha. Wakabafuanyikija ne bia pa madimi bikavua bikumbane bua kunowa. (Yone 4:35) Tshidimu bu tshijima pashishe, wakalua kuambila bayidi bende ne: “Bia kunowa bidi bia bungi.” (Mat. 9:37, 38) Pashishe wakalua kubambuluila ne: “Bia kunowa bidi bia bungi . . . Lombayi Mfumu wa dinowa bua atume bena mudimu mu dinowa diende.” (Luka 10:2) Yezu uvua mushale mutuishibue ne: bamue bantu bavuaye uyisha lumu luimpe nebamuteleje. Uvua usanka pavuabu bamuteleja. Yezu wakalongesha bayidi bende bua bikale batuishibue ne: mukenji wabu newupatule bipeta bimpe. Nunku bivua mua kubakankamija bua kuikala ne tshisumi. w25.03 18-19 §15-16
Dimue dia 24/8
Nzambi wanyi udi dibue dianyi dia kunyemena.—Mis. 94:22.
Yehowa udi tshinyemenu. Anu mutu nyongolo ukuba muntu ku mvula mukole wa tshipepele, Yehowa utu utukuba mu ntatu. Udi ukuba bulunda buetu nende bua tshintu nansha tshimue katshibunyangi bua kashidi to. Mmutulaye kabidi ne: neatumbushile tshintu tshionso tshidi tshitukebela ntatu ne tunyinganyinga kumpala eku. (Yeh. 34:25, 26) Umue mushindu utudi tunyemena kudi Yehowa mpatudi tusambila. Dîba adi, udi utupesha “ditalala dia Nzambi” didi dikuba muoyo wetu ne meji etu. (Filip. 4:6, 7) Yehowa udi anuku bua bualu buetu. Mbimpe tumueyemene bualu udi “Dibue dia tshiendelele.” (Yesh. 26:3, 4) Bu mudiye anuku, neakumbaje malu onso adiye mutulaye, neandamune masambila etu, ne neakumbaje majinga etu. Mbimpe tumueyemene kabidi bualu udi ne lulamatu kudi batendeledi bende. (2 Sam. 22:26) Kakutupua muoyo nansha kakese, neatufute anu kutufuta.—Eb. 6:10; 11:6. w24.06 27 §4-6
Dibidi dia 25/8
Ulame muoyo webe, bualu munda muawu mudi mupatuka mishimi ya muoyo.—Nsu. 4:23.
Dipita dia kapepe dibi didi mua kupandulula muoyo wetu. Ke tshidi kabidi balunda babi ne dinanga dia makuta mua kutuenzela. Tuetu bamone ne: kudi bualu budi butupangisha bua kunanga Yehowa bikole, mbimpe tubujikije ne lukasa. (Mat. 5:29, 30) Tudi ne bua kushala ne muoyo mujima kudi Yehowa. Tudi mua kutuadija kudiambila ne: bu mutudi tuenzela Yehowa mudimu wa bungi, bintu bibi kabiena mua kutunyanga to. Fuanyikijabi ne: udi mu munya mukole menemene. Bua kupeta tshitelela, udi unua mâyi a bungi. Kadi tshienzeka ntshinyi wewe mushale mu munya amu dituku dijima kuyi ukeba kaba ka ditalaji? Bua bukole bua munya, neumvue kabidi nyota mikole mu minite mikese. Dilongesha didi ne: kudi malu makuabu a bungi mimpe atudi ne bua kuenza bua kusemena pabuipi menemene ne Yehowa. Anu bu mutudi katuyi mua kuitaba bua kushala mu munya dituku dijima, ke mutudi kabidi ne bua kudikuba ku tshintu tshionso tshia mu buloba ebu tshidi mua kukepesha dinanga ditudi banange Yehowa.—Ef. 2:2. w24.07 21 §6-7
Disatu dia 26/8
Tungunukayi ne kunanga bena lukuna benu, ne kusambila bua badi banukengesha.—Mat. 5:44.
Tudi mua kuvuluka muvuabu bakengeshe Yezu ne tshikisu tshia bungi ne dimupopela ku mutshi adi divua dimusamisha mubidi bikole menemene. Nansha nanku, malu mabi kaakamutshimuna to. Pamutu pa kuelaye basalayi bavua bamupopele ku mutshi abu mulawu, wakasambila, wamba ne: “Tatu, bafuila luse, bualu ki mbamanye tshidibu benza to.” (Luka 23:34) Tuetu tusambila bua bantu badi batuenzela malu mabi, katuakushala nangananga babakuatshile tshiji anyi babalamine munda to. Katuakuikala tubamona mu mushindu mubi to. Kumpala kua kubutulabu ndongoluelu wa malu eu, bantu nebatuenzele anu malu mabi. Nansha nanku, tutungunuke anu ne kulomba Yehowa diambuluisha. Tuidikijayi kabidi mushindu uvua Yezu uya ne malu pavuabu bamuenzela malu mabi ne tutungunukayi ne kutumikila mêyi manene a mu Bible. Dîba adi, netuikale ne dishindika dia ne: Yehowa neatubeneshe bikole.—1 Pet. 3:8, 9. w24.11 6 §16; 7 §17, 19
Dinayi dia 27/8
Udi Nzambi udi kayi usanka bua malu mabi; muntu mubi kena mua kushala pamue nebe to.—Mis. 5:4.
Yehowa katu ubuikila mêsu pa mpekatu to, mmuyikine. (Mis. 5:4-6) Udi utulomba bua tutumikile mikenji yende miakane idi mu Bible. Bushuwa, Yehowa katu ukeba ne: tuenze malu bu bantu bapuangane to. (Mis. 130:3, 4) Kadi katu wanyisha “bantu babi badi bavuija ngasa wa Nzambi wetu tshia kudibingisha natshi bua tshikadilu tshia dikamakama” to. (Yuda 4) Ke bualu kayi Bible udi wakula bua “dibutuka dia bantu babi” ku mvita ya Nzambi ya Armagedone. (2 Pet. 3:7; Buak. 16:16) Kadi Yehowa ki mmusue bua muntu nansha umue abutudibue to. Bible udi uleja bimpe ne: “mmusue bua bonso bafike ku dinyingalala bua mpekatu yabu.” (2 Pet. 3:9) Bakulu bena Kristo batu ne lutulu patubu bambuluisha bantu badi benze mpekatu bua kushintuluka ne kuanyishibua kudi Yehowa. w24.08 26 §1-2
Ditanu dia 28/8
Wewe udi ubulula tshianza tshiebe ne udi ukumbaja dijinga dia tshintu tshionso tshidi ne muoyo.—Mis. 145:16.
Dinanga didi mua kutusaka petu bua kupeshangana bintu anu bu Yehowa. Tshilejilu, udi mua kuikala mumanye muena Kristo nebe udi ukengela biakudia anyi bilamba. Yehowa udi mua kukusaka bua kumupeshabi. Bantu ba Yehowa batu bapesha bakuabu bintu nangananga patu tshipupu tshienzeka. Tshilejilu, pavua tshipupu tshia korona (COVID-19) tshienzeke, bana betu bakapesha bantu biakudia, bilamba ne bintu bikuabu bivuabu bakengela. Ba bungi bakafila kabidi makuta bua mudimu wetu wa pa buloba bujima. Makuta au akambuluisha bana betu ba miaba yonso. Bana betu bavua bafile makuta au bavua batumikile mêyi adi mu Ebelu 13:16 a ne: “Kanupu muoyo bua kuenza malu mimpe ne kuabanyangana bintu binudi nabi ne bakuabu, bualu Nzambi udi usanka bua milambu ya nunku.” w24.09 27 §6-7
Disambombo dia 29/8
Nukebe mua kumanya malu adi ne mushinga wa bungi.—Filip. 1:10.
Difuanyikijilabi bualu ebu. Udi wenda ukeba mudimu bua kuambuluisha bena mu dîku diebe. Udi upeta midimu ibidi ya kuenza. Udi udienzeja bua kumanya malu onso adi atangila midimu ayi, bu mudi tshidi midimu ayi ilomba bua kuenza, programe yayi, bungi bua mêba adi akengela kuenza bua kufikaku ne malu makuabu. Midimu yonso ibidi ayi ki mmibi bua bena Kristo to. Pamuapa, udi usungula umue bualu badi bafutaku makuta mavumvuke anyi bualu udi mumanye tshidiwu ulomba bua kuenza. Kadi kudi malu makuabu a kutangila kumpala kua kuangata dipangadika dia kuwenza. Tshilejilu, mudimu au neukupangishe bua kuikala kubuela mu bisangilu anyi? Newukudie dîba dia kutabalela bena mu dîku diebe ne kubambuluisha bua kusemenabu pabuipi ne Yehowa anyi? Kudiela nkonko eyi, nekukuambuluishe bua kumona ne: kutendelela Yehowa ne kutabalela majinga a bena mu dîku dietu ke “malu adi ne mushinga wa bungi” kupita dikeba kuikala ne makuta a bungi. Pashishe, Yehowa neabeneshe dipangadika diwangata. w25.01 17 §11-13
Dia lumingu dia 30/8
Yehowa udi pabuipi ne badi ne muoyo musunsuke.—Mis. 34:18.
Nansha bakuabu bakuenzela malu mabi, ikala mutuishibue ne: Yehowa mmukunange ne udi ukuangata ne mushinga. Wewe udiumvua ‘muzajibue mu lungenyi,’ manya ne: Yehowa udi umona ngikadilu mimpe iudi nayi ne udi ukusemeja pabuipi nende. (Yone 6:44) Utu anu pabuipi bua kukuambuluisha bualu udi ne mushinga wa bungi kudiye. Tshilejilu tshia Yezu tshidi mua kutuambuluisha bua kumanya mutu Yehowa umvua bua bantu. Pavua Yezu uyisha, uvua wenzela bantu bavuabu bapetula malu ne luse. (Mat. 9:9-12) Pavua mukaji kampanda uvua ne disama dinene mulenge tshilamba tshiende, mutekemene ne: neumvue bimpe, wakamukolesha ku muoyo, kumuelaye kalumbandi bua ditabuja diende. (Mâko 5:25-34) Yezu udi widikija Tatuende bimpe menemene. (Yone 14:9) Nanku ikala mutuishibue ne: Yehowa udi ukuangata ne mushinga wa bungi ne udi umone ngikadilu mimpe iudi nayi. Mu ngikadilu ayi mudi ditabuja ne dinanga diudi nadi bua bualu buende. w24.10 7 §4-5
Dimue dia 31/8
Kelekeja binsonji bianyi mu kalondo kebe ka tshiseba.—Mis. 56:8.
Davidi wakatuilangana ne nsombelu mikole ivua mimufikishe ku dipuekesha binsonji. Kuvua bantu bavua bamuluisha. Bakamuela mâyi ku makasa too ne kudi bantu bavuaye weyemena. (1 Sam. 19:10, 11; 2 Sam. 15:10-14, 30) Wakafunda ne: “Ndi mupungile ne kutua kuanyi kua mikemu; butuku bujima, ndi mbolesha bulalu buanyi bolabola ne binsonji; ndi nguwuja kalalu kanyi ne muadi.” (Mis. 6:6) Nansha muvuabu bakengesha Davidi nanku, uvua mutuishibue ne: Yehowa uvua mumunange. Wakafunda ne: “Yehowa neateleje dîyi dia muadi wanyi.” (Mis. 6:8) Mêyi a mvese wetu wa lelu adi aleja mudi Yehowa mutunange ne ututabalela. Davidi wakamba ne: bivua anu bu ne: Yehowa uvua ukelekeja binsonji biende mu mulangi anyi ubifunda mu mukanda. Davidi uvua mutuishibue ne: Yehowa uvua mumanye kanyinganyinga kende bimpe ne kavua mua kukapua muoyo to. Uvua mutuishibue ne: Tatuende wa mu diulu uvua mumunange uvua mumanye bimpe ntatu ivuaye nayi ne kanyinganyinga kavuaye umvua. w24.12 22 §11-12