Ngondo wa 9
Dibidi dia 1/9
Tungunukayi ne kuditeta bua kumanya ni nudi mu ditabuja.—2 Kol. 13:5.
Tudi ne bua kudienzeja bua kukola mu nyuma ne kushala bakole mu nyuma. Bua bualu abu, katuena ne bua kudieyemena to. (1 Kol. 10:12) Tudi ne bua ‘kutungunuka ne kuditeta’ bua kumanya ni tudi tuya kumpala mu nyuma. Mupostolo Paulo uvua muleje mu mukanda uvuaye mufundile bena mu Kolosayi ne: mbia mushinga bua kushala bakole mu nyuma. Nansha mukavuabu bakole mu nyuma, wakabadimuija bua ngelelu wa meji wa bena panu kabanyangi to. (Kolos. 2:6-10) Epafa, uvua mumanye bena mu tshisumbu atshi bimpe, uvua usambila bua bashale ‘ndekelu wa bionso bajalame bakumbane tshishiki,’ anyi bakole mu nyuma. (Kolos. 4:12) Dilongesha muaba eu didi ne: Paulo ne Epafa bavua bajingulule ne: tudi ne bua kudienzeja bikole bua kushala bashindame mu nyuma ne kulomba Yehowa diambuluisha. Bavua basue bua bena mu Kolosayi bashale bakole mu nyuma, anyi bashindame, nansha muvuabu batuilangana ne ntatu. w24.04 6-7 §16-17
Disatu dia 2/9
Yehowa udi netu. Kanubatshinyi to.—Nom. 14:9.
Kutshina Yehowa kudi kumvuija kumunanga bikole ne kubenga kumunyingalaja. Kudi kumvuija kulonga mua kutapulula tshidi tshimpe ne tshidi tshibi, kutapulula bulelela ne dishima bua Yehowa atuanyishe. (Nsu. 2:3-6; Eb. 5:14) Tuetu tutshina bantu bikole kupita Nzambi, netupambuke mu bulelela. Tuakulayi bua bena Isalele 12 bavua baye kutentekela buloba buvua Yehowa mulaye bena Isalele. Batentekedi 10 bavua batshina bena Kanâna bikole kupita muvuabu banange Yehowa. Pakapinganabu, bakambila tshisamba tshijima tshia Isalele ne: “Katuena mua kubanda bua kuluangana ne bantu abu to, bualu mbatupite bukole.” (Nom. 13:27-31) Bua mmuenenu wa buntu, bena Kanâna bavua ne bukole. Kadi kuamba ne: bena Isalele kabavua mua kutshimuna baluishi babu abu kudi kuleja ne: kabavua batume meji abu kudi Yehowa to. w24.07 9 §5-6
Dinayi dia 3/9
Mulumbuluishi wa buloba bujima kakuenza tshidi tshiakane anyi?—Gen. 18:25.
Tudiku ne bua kuikala bashindike ne: patu Yehowa ulumbuluisha bantu utu anu wenza tshidi tshiakane anyi? Eyowa! Abalahama uvua mujinguluilamu ne: Yehowa “mulumbuluishi wa buloba bujima” mmupuangane, udi ne meji a bungi, ne mmubanji mu luse. Mmulongeshe Muanende, ne mmumupeshe mudimu wa kulumbuluisha muntu yonso. (Yone 5:22) Yehowa ne Muanende mbamanye malu adi mu muoyo wa muntu yonso. (Mat. 9:4) Palumbuluishabu muntu yonso, nebenze anu “tshidi tshiakane”! Tuikalayi badisuike bua kueyemena Yehowa ne kuitaba mapangadika ende onso. Tuikale kabidi bamanye ne: katuena bakumbane bua kulumbuluishangana to, anu Yehowa ke udi mukumbane! (Yesh. 55:8, 9) Ke bualu kayi tudi ne bua kubalekeela yeye ne Muanende dilumbuluisha dionso. Tudi bamanye ne: Yezu Mukalenge wetu nealumbuluishe bantu ne buakane ne luse anu bu Tatuende.—Yesh. 11:3, 4. w24.05 7 §18-19
Ditanu dia 4/9
Yehowa udi ukina muntu muena malu a bibenda, kadi bulunda buende bushême budi kudi bena bululame.—Nsu. 3:32.
Kuamba bulelela mu muoyo wetu kudi ne mushinga. Ke tshivua tshienzeke pavua Filipo mulombe mulunda wende Natanaele bua aye kupetangana ne Yezu. Nansha muvua Yezu kayi muanji kutuilangana ne Natanaele, Yezu wakamba ne: “Monayi, yeye udi bulelela muena Isalele udi kayi ne dishima munda muende.” (Yone 1:47) Yezu uvua mumone ne Natanaele uvua yeye mubapite. Natanaele uvua mupange bupuangane anu bu tuetu bonso, kadi kavua muena lubombo to, uvua muena bululame mu malu onso. Yezu wakamuanyisha bua bululame buende, kumuelaye kalumbandi. Malu a bungi a kuenza bua kusankisha Yehowa adi mu Musambu wa 15, adi atangila mutudi mua kuenzela bakuabu malu. Misambu 15:3 udi uleja ne: muntu udi musue kutudila mu ntenta wa Yehowa “kena ushiminyinangana malu ne ludimi luende, kena wenzela mukuende bualu bubi, ne kena unyangila balunda bende lumu” to. Tuetu tushiminyina bakuabu malu, nebibanyingalaje bikole.—Yak. 1:26. w24.06 10 §7, 9; 11 §10
Disambombo dia 5/9
Mukalenge, too ne bademon badi bakokeshibua kutudi patudi tutela dîna diebe.—Luka 10:17.
Wewe udilongolola bimpe kumpala kua kuya mu buambi, kuakuikala pamuapa upeta kabuôwa bua kuyukila ne bantu to. Yezu wakalongolola bayidi bende bimpe kumpala kua kubatumaye mu buambi. (Luka 10:1-11) Pavuabu batumikile malu avuaye mubalongeshe, bakumvua disanka dia bungi bua malu avuabu bakumbaje mu mudimu au. Mmushindu kayi utudi mua kudilongolola kumpala kua kuya mu buambi? Mbimpe tuele meji a malu atuambila bantu ne mua kubambilawu mu etu mêyi. Bidi bikengela kabidi tudianjile kuela meji a amue malu atu bantu ba mu teritware wetu batamba kutuenzela ne mutudi mua kupita nawu. Mpindieu, patudi tuyukila nabu, mbimpe tuikale badilekelele, tufukisha mimuemue, ne tuyukila nabu ne musangelu. w24.04 16 §6-7
Dia lumingu dia 6/9
Wewe, Yehowa Nzambi wetu, udi mukumbane bua kuangata butumbi ne bunême ne bukole, bualu wakafuka bintu bionso.—Buak. 4:11.
Bualu bunene budi butusaka bua kuyisha budi ne: tudi banange Yehowa Nzambi ne dîna diende dia tshijila. Tudi tumona mudimu wa buambi bu mushindu wa kutumbisha Nzambi wetu utudi banange. Tudi tuitaba ne: Yehowa Nzambi mmukumbane bua kuangata butumbi ne bunême ne bukole kudi batendeledi bende ba lulamatu. Tudi tumupesha butumbi ne bunême patudi tuleja bakuabu bijadiki bia ne: yeye ke udi ‘mufuke bintu bionso’ ne tuetu bantu. Tudi tumupesha bukole buetu patudi tudienzeja bua kufila dîba dietu, makanda etu, ne bintu bietu mu mudimu wa buambi. (Mat. 6:33; Luka 13:24; Kolos. 3:23) Mu tshikoso, tudi ne dijinga dia kuambila bantu malu a Nzambi utudi banange. Tudi kabidi ne dijinga dia kubamanyisha dîna diende ne tshidiye menemene. w24.05 17 §11
Dimue dia 7/9
Udi ulua mufutshi wa badi bamukeba ne muoyo mujima.—Eb. 11:6.
Yehowa udi utupesha ditalala ne utuambuluisha bua kusanka ne bitudi nabi mpindieu. Neatupeshe muoyo wa tshiendelele mu matuku atshilualua. Mbimpe tumueyemene batuishibue ne: udi ne dijinga ne bukole bua kutufuta. Dituishibua adi neditusake bua tushale tumutendelela anu muvuadi disake batendeledi bende ba kale. Ke tshiakenzekela Timote. (Eb. 6:10-12) Timote uvua ne ditabuja dikole dia ne: Nzambi uvua ne bua kumufuta. (1 Tim. 4:10) Ke bualu kayi uvua wenzela Yehowa mudimu mukole, uwenzela ne bena Kristo nende. Mmudimu kayi au? Mupostolo Paulo wakamulomba bua alue mulongeshi muimpe wa Dîyi dia Nzambi mu buambi ne mu tshisumbu. Wakamulomba kabidi bua ikale tshilejilu kudi bana ne bakole. Paulo wakamupesha midimu mikole. Mu yoyi ayi muvua wa kufila mibelu mikole kadi ne dinanga dionso kudi bavua bakengela kuyipesha. (1 Tim. 4:11-16; 2 Tim. 4:1-5) Timote uvua mutuishibue ne: Yehowa uvua ne bua kumufuta.—Lomo 2:6, 7. w24.06 22-23 §10-11
Dibidi dia 8/9
Yehowa uvua anu udimuija Isalele ne Yuda ku butuangaji bua baprofete bende bonso.—2 Bak. 17:13.
Yehowa uvua utuma baprofete bua kudimuija bantu bende abu ne kubapingaja mu njila. Tshilejilu, wakasaka Yelemiya bua kubambila ne: “Pingana, wewe Isalele ntomboji . . . Tshiakukutangila ne tshiji to, bualu meme ndi ne lulamatu. Tshiakushala mulame tshiji kashidi to. Wewe itaba anu bubi buebe, bualu udi mutombokele Yehowa.” (Yel. 3:12, 13) Wakabambila ku butuangaji bua Yoele ne: “Pinganayi kundi ne muoyo wenu wonso.” (Yoe. 2:12, 13) Wakasaka Yeshaya bua kubambila ne: “Dikezulayi; umbushayi bienzedi bienu bibi ku mêsu kuanyi; lekelayi kuenza malu mabi.” (Yesh. 1:16-19) Yehowa wakabebeja ku butuangaji bua Yehezekele ne: “Ndiku nsanka bua lufu lua muntu mubi anyi? . . . Tshienaku musue bua yeye umbuke mu njila yende mibi bua ashale ne muoyo anyi? Tshiena nsanka nansha kakese bua lufu lua muntu nansha umue to, . . . nunku kudimukayi, nushale ne muoyo.” (Yeh. 18:23, 32) Bushuwa, Yehowa utu usanka padiye umona bantu banyingalala bua mpekatu yabu bualu mmusue bua bashale ne muoyo kashidi! w24.08 9 §5-6
Disatu dia 9/9
Dîyi dionso didi mu Mifundu ndifundisha kudi Nzambi ku bukole bua nyuma wende ne didi diambuluisha.—2 Tim. 3:16.
Yehowa udi upesha mutendeledi wende yonso biakudia bia mu nyuma, umulombola ne umukuba. Tshilejilu, bualu budi buleja mudi Yehowa kayi ne kansungansunga budi ne: mmuenze bua bantu bonso bikale ne mushindu wa kupeta Bible. Bavua bafunde Mifundu ya tshijila ya ku ntuadijilu mu miakulu isatu eyi: tshiena Ebelu, tshiena Alama, ne tshiena Greke. Tudiku mua kuamba ne: bantu badi babala Bible ya mu miakulu ayi mbadie bulunda bukole ne Yehowa kupita badi kabayi bamanye miakulu ayi anyi? Tòo! (Mat. 11:25) Yehowa kena udia netu bulunda anu bualu tudi balonge tulasa tua bungi anyi bualu tudi bamanye miakulu ivuabu bafunde Bible ku ntuadijilu to. Yehowa ki mmupeshe anu bantu badi balonge tulasa tua bungi meji to, mmuapeshe bantu bonso, too ne badi kabayi batulonge. Bible, Dîyi diende, mmukudimuna mu miakulu binunu bia bungi; nunku, bantu bonso badi ne mushindu wa kupeta malongesha adimu ne kumanya tshia kuenza bua kulua balunda bende.—2 Tim. 3:16, 17. w24.06 6-7 §13-15
Dinayi dia 10/9
Dibutuka [dia Yelushalema] ndisemene pabuipi.—Luka 21:20.
Kabutu ka ndongoluelu wa malu wa bena Yuda kakavua Yezu mumanyishe kavua kenda kasemena. Bena Kristo bavua dijinga ne kukolesha ditabuja diabu ne kuikala badilongolole bua kunanukila. (Eb. 10:25; 12:1, 2) Tukadi pa kutuilangana ne dikenga dipite divua bena Kristo bena Ebelu batuilangane nadi. (Mat. 24:21; Buak. 16:14, 16) Tumonayi mibelu ivua Yehowa mupeshe bena Kristo abu. Idi mua kutuambuluisha petu. Mupostolo Paulo uvua mufundile bena Kristo nende bena Ebelu mukanda, ubakankamija bua balonge Dîyi dia Nzambi mu buondoke. (Eb. 5:14–6:1) Paulo wakatela mêyi a mu Mifundu ya tshiena Ebelu bua kumvuija bena Kristo nende ne: mushindu uvuabu batendelela Yehowa uvua muimpe kupita muvua bena Yuda bakuabu bamutendelela. Paulo uvua mumanye ne: pavua bena Kristo abu bamanya Dîyi dia Nzambi bikole ne badiumvua, bivua bibambuluisha bua kujingulula malongesha a dishima ne kuabenga. w24.09 8-9 §2-3; 10 §6
Ditanu dia 11/9
Mu bulelela, Mukalenge mmujudibue.—Luka 24:34.
Bayidi ba Yezu bavua dijinga ne kubakankamija. Bualu bamue ba kudibu bavua bashiye nzubu yabu, mêku abu, ne bintu biabu bua kutungunuka ne kulonda Yezu. (Mat. 19:27) Bavua bakengesha bakuabu anu bualu bavua balue bayidi bende. (Yone 9:22) Bavua badipangishe malu ne bitabe bua kukenga bualu bavua bamanye ne: Yezu ke Masiya uvuabu balaye. (Mat. 16:16) Kadi pakashipabu Yezu, bakabungama bikole, kutekeshibuabu mu mikolo bualu kabavua bamanye tshivua mua kubafikila to. Kakuyi mpata, pavua Yezu mumone muvua bayidi bende babungame, kakabamona bu bantu batekete mu myuma to. Kadi wakela meji ne: bavua anu mua kumvua dibungama bua lufu luende. Wakatuadija kukankamija balunda bende anu dituku dimue dimue diakabishibuaye ku lufu adi. Tshilejilu, pavua Mariya wa ku Magadala ku lukita udila, wakamumuenekela. (Yone 20:11, 16) Wakamuenekela kabidi bayidi babidi bavua bashale mu musoko wa Emause. Kuluaye kabidi kumuenekela mupostolo Petelo. w24.10 13 §5-6
Disambombo dia 12/9
[Ikalayi] badiakaje misangu yonso bua kuandamuna kumpala kua muntu yonso udi unukonka bua tshinyi nudi ne ditekemena dinudi nadi.—1 Pet. 3:15.
Baledi wetu, ambuluishayi muanenu bua amanye mua kumvuija tshidi tshimusake bua kuitabuja ne: kudi Mufuki. Pamuapa mbimpe nubale nende biena-bualu bidi mu jw.org bia ne: Mbidienzekele anyi mbifuka? Pashishe wambile muanebe bua asungule malu adimu adiye mumone ne: udi mua kuambuluisha nawu bantu bua bamanye ne: kudi Mufuki. Umuambile ne: muntu yeye musue kuyukila nende bualu abu, mbimpe amumvuije malu mu mêyi mapepele adi umvuika. Tshilejilu, mulongi wabu yeye muambe ne: “Tshitu muanji kumona Nzambi to, ndi ngitabuja anu tshindi mmona ne mêsu,” udi mua kumuandamuna ne: “Fuanyikija ne: udi upitshila mu dîtu didi kule menemene ne bantu, katupa aka udi umona tshina tshia mâyi tshibaka ne mabue. Ntshinyi tshiwamba? Newambe anu ne: kudi muntu udi muibake tshina etshi. Ke mudibi kabidi bua buloba buetu ebu ne bua bintu bionso bidi ne muoyo; kudi muntu udi mubifuke.” w24.12 18 §16
Dia lumingu dia 13/9
Meji adi kudi bantu bakole, ne dijingulula dia malu didi kudi badi ne matuku a bungi.—Yobo 12:12.
Tuetu bonso tudi dijinga ne mibelu bua kuangata mapangadika mimpe. Badi mua kutupeshayi nangananga kudi bakulu ne kudi bena Kristo bashindame mu nyuma. Pikalabu bakadi bakulumpe, katuambi ne: ayi mmibelu ya tshikondo tshiabu to. Yehowa mmusue bua tulonge malu kudi bakulakaje. Bu mukadibu balale bidimu bia bungi, bakadi ne dimonamona dia malu, dijingulula dia malu, ne meji. Kale, Yehowa wakakankamija bantu bende ne kubalombola ku diambuluisha dia batendeledi bende ba lulamatu bakavua bakulakaje. Tuakulayi bua Mose, Davidi, ne mupostolo Yone. Bavua ne muoyo mu bikondo bishilangane ne bavua ne nsombelu mishilangane bikole. Pakavuabu mikolo ku tshina, bakapesha bansonga mibelu mimpe. Pavua yonso wa kudibu ufila mibelu, uvua utamba kuimanyina pa mushinga wa kutumikila Nzambi. Nansha tuetu bana anyi bakole, mbimpe tukonkonona mibelu ayi bua ituambuluishe.—Lomo 15:4; 2 Tim. 3:16. w24.11 8 §1-2
Dimue dia 14/9
Nuenu kanuyi badie mubidi wa Muana wa muntu ne banue mashi ende, kanuena ne muoyo munda muenu to.—Yone 6:53.
Tshikondo tshia Noa, Nzambi uvua mukandike bantu bua kudia mashi. (Gen. 9:3, 4) Wakalua kabidi kuakandika mu mikenji ivuaye muelele bena Isalele. Muntu uvua uadia bavua ne bua “kumushipa.” (Lew. 7:27, dim.) Yezu wakambila bena Yuda bua kutumikila mikenji yonso ya Mose. (Mat. 5:17-19) Nunku katuena mua kuela meji ne: uvua wambila bena Yuda bua kudia mubidi wende wa mashi ne mâyi anyi kunua mashi ende a mu mijilu to. Yezu uvua wakula mu ngakuilu wa mu tshimfuanyi anu muvuaye muakule ne mukaji muena Samalea. Uvua mumuambile ne: ‘Mâyi angafila adi afila muoyo wa tshiendelele.’ (Yone 4:7, 14) Yezu kavua usua kuamba ne: mukaji au uvua ne bua kunua mâyi etu malelela aa bua kupeta muoyo wa tshiendelele to. Bia muomumue, kavua wambila bantu bavuaye uyukila nabu mu Kapênuma ne: bobu badie mubidi wende muena dîna ne banue mashi ende a mu mijilu, bavua bashala ne muoyo kashidi to. w24.12 9 §4-6
Dibidi dia 15/9
Nufile mibidi yenu bu mulambu udi ne muoyo, wa tshijila ne udi muanyishibue kudi Nzambi, mudimu wa tshijila muenza ne tshieledi tshienu tshia meji.—Lomo 12:1.
Ki mbimpe balume bena Kristo bamone bantu bakaji mu mushindu mubi to. Bua tshinyi? Bumue bualu budi ne: muntu utu wenza malu bilondeshila mushindu utuye wela meji. Mupostolo Paulo wakadimuija bena Kristo bela manyi ba mu Lomo bua ‘balekele kuikala bafumbibua kudi ndongoluelu wa malu eu.’ (Lomo 12:1, 2) Bidi bimueneka ne: pavua Paulo mubafundile mukanda, tshisumbu tshiabu tshikavua tshiledibue kukavua bidimu ndambu. Nansha nanku, mêyi a Paulo au adi aleja ne: bamue bena mu tshisumbu atshi batshivua balonda bilele bia bena panu ne ngelelu wabu wa meji. Ke bualu kayi wakabalomba bua bashintulule ngelelu wabu wa meji ne bienzedi biabu. Mubelu au udi bushuwa utangila balume bena Kristo lelu. Bia dibungama, bamue bakudibu badi balonda ngelelu mubi wa meji wa bena panu, bafika too ne ku dikengesha bakaji babu. w25.01 9 §4
Disatu dia 16/9
Nulame tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi tshidi mu bianza bienu, nuenza mudimu bu batangidi.—1 Pet. 5:2.
Lelu bakulu badi ne midimu ya bungi ya kuenza. Mukulu yonso udi wenza mudimu wa muambi. (2 Tim. 4:5) Badi tshilejilu tshimpe bua mudibu bayisha ne tshisumi, balongolola mudimu wa kuyisha mu teritware wabu, ne batulongesha bua kuyisha ne kulongesha bimpe. Batu kabidi balumbuluishi badi ne luse, kabayi ne kansungansunga. Padi muena Kristo wenza mpekatu munene, bakulu batu baditatshisha bua kumuambuluisha bua akajilule malanda ende ne Yehowa, eku bikale ne dîsu dikangula bua tshisumbu tshikale anu tshikezuke. (1 Kol. 5:12, 13; Gal. 6:1) Mudimu wa bulami ke mudimu mutambe bunene utu bakulu benza. (1 Pet. 5:1-3) Batu bela miyuki milongolola bimpe, badienzeja bua kumanya muntu yonso mu tshisumbu, ne benza makumbula a bulami. Bamue bakulu batu bambuluisha kabidi mu mudimu wa dibaka Nzubu ya Bukalenge ne wa diyilama, balongolola malu adi atangila mpungilu, benza mudimu mu Komite ya diumvuangana ne mpitadi ne batu mu tusumbu tudi ne mudimu wa kukumbula babedi. Pa kumbusha midimu eyi, badi ne mikuabu kabidi. Bulelela, bakulu badi batuenzela mudimu mukole! w24.10 20 §9
Dinayi dia 17/9
Anu bu mudi bantu bonso bafua mu Adama, nunku kabidi mu Kristo bonso nebapete muoyo.—1 Kol. 15:22.
Muaku “dikuudibua” udi umvuija kulekela muntu uvuabu bakuate bualu mbafute tshia kumupikula natshi. Ke tshivua mupostolo Petelo muleje pavuaye muambe ne: “Nudi bamanye ne: kabavua banupikule [ku mua., “kabavua banukuule”] ku nsombelu wa tshianana uvua munushila kudi bankambua benu ne bintu bidi binyanguka, ne arjan anyi ne or to. Kadi bavua banupikule ne mashi a mushinga mukole, bu a muana wa mukoko udi kayi kalema, kayi katoba, mashi a Kristo.” (1 Pet. 1:18, 19; dim.) Mulambu wa tshia kupikulangana natshi ke udi utupikula ku mpekatu ne ku lufu bidi bitutatshisha. (Lomo 5:21) Tudi ne dianyisha dia bungi kudi Yehowa ne kudi Yezu bua mutudi bapikudibue ku diambuluisha dia mashi a Yezu a mushinga mukole. w25.02 5 §15-16
Ditanu dia 18/9
Muntu udi mudimuke misangu yonso ngua diakalenga.—Nsu. 28:14.
Mmunyi mutudi mua kudimukila ditetshibua? Tumonayi malu adi tshilejilu tshia nsongalume udibu batele mu Nsumuinu nshapita wa 7 tshitulongesha. Uvua muende masandi ne mukaji wa masandi. Mvese wa 22 udi wamba ne: “diakamue” nsongalume au wakamulonda. Kadi amu mukavua mvese mishale mileje, uvua muangate kabidi mapangadika mabi avua mamufikishe ku dienza mpekatu bipepele. Ntshinyi tshivua nsongalume au muenze kumpala kua kuenzaye mpekatu munene? Bualu bua kumpala, ‘wakapitshila mu njila wa mukaji wa masandi au dilolo pabuipi ne disangu diende.’ Bualu buibidi, wakaya mutangile ku nzubu kuende. (Nsu. 7:8, 9) Bualu buisatu, pakamumonaye, kakangata disangu dikuabu to, wakamulekela umutua mishiku, kumuteleja kabidi muvuaye umuambila ne: uvua mufile milambu ya diumvuangana pamuapa bua kumufikisha ku dimona ne: kavua mukaji mubi to. (Nsu. 7:13, 14, 21) Bu nsongalume au muenze malu ne meji, kavua mua kutetshibua, pashishe kuenza mpekatu to. w24.07 16 §8-9; 19 §19
Disambombo dia 19/9
Nudi ne bua kumufuila luse ne bulenga buonso ne kumukolesha.—2 Kol. 2:7.
Yehowa kena ubalekela bashala mu tshisumbu to. Bamue bantu badi mua kuela meji ne: bu mudi Yehowa muikale Nzambi wa luse, udi mua kulekela bua muntu udi kayi unyingalala bua mpekatu wende kushala mu tshisumbu; kadi Yehowa katu ufuilangana luse nanku to. Yehowa mmuena luse, kadi katu ubuikila mêsu pa mpekatu to; ku mêsu kuende, tshidi tshibi ntshibi. (Yuda 4) Yehowa yeye mulekele muenji wa mpekatu udi kayi unyingalala mu tshisumbu, muenji wa mpekatu au udi mua kunyanga tshisumbu; kabiakuleja mudiye muena luse to. (Nsu. 13:20; 1 Kol. 15:33) Bualu abu budi butulongesha kabidi ne: Yehowa ki mmusue bua muntu nansha umue wa kutudi abutudibue to. Mmusue kupandisha bantu padiku mushindu. Bantu badi bashintuluka ne bakaja malanda abu nende ke badiye ufuila luse. (Yeh. 33:11; 2 Pet. 3:9) Ke bualu kayi pavua muntu wa mu tshisumbu tshia mu Kolinto au munyingalale bua mpekatu wende ne mushintuluke, Yehowa wakasaka mupostolo Paulo bua kufundila tshisumbu bua kumufuilatshi luse ne kumuakidilamu. w24.08 17 §7; 18-19 §14-15
Dia lumingu dia 20/9
Mu mushindu unuvua babienzele umue wa ku badi batambe bukese ba ku bana betu aba, nuvua babingenzele meme.—Mat. 25:40.
Mu tshilejilu tshia mikoko ne mbuji, Yezu mmumvuije mualumbuluishaye bantu bavua bapete mpunga wa kukuatshisha bana babu bela manyi. (Mat. 25:31-46) Neabalumbuluishe mu “dikenga dinene” katupa kakese kumpala kua mvita ya Armagedone kutuadija. (Mat. 24:21) Yezu neatapulule bantu badi bakuatshisha bayidi bende bela manyi ne bantu badi kabayi babakuatshisha anu mutu mulami wa mikoko utapulula mikoko ne mbuji. Dîyi dia buprofete dia mu Bible didi dileja ne: Yezu udi Yehowa musungule bua kulumbuluisha bantu, nealumbuluishe ne buakane. (Yesh. 11:3, 4) Udi utangila bidibu benza, bidibu belela meji, ne bidibu bamba; ne udi utangila kabidi mudibu benzela bana babu bela manyi malu. (Mat. 12:36, 37) Yezu neamanye bantu bavua bakuatshisha bela manyi ne batua mudimu wabu mpanda. Kuyisha ke mushindu munene udibu baleja ne: badi bakuatshisha bana babu ne Yezu. w24.09 20-21 §3-4
Dimue dia 21/9
Nukonkonone malu onso.—1 Tes. 5:21.
Tudi mua kufuanyikija malu atudi tuitaba ne tshidi Bible wamba bua tutuishibue ne: mmalelela. Tuangatabi tshilejilu tshia nsonga udi udiebeja ni udi ne mushinga ku mêsu kua Nzambi. Mbimpe ambe anu mudiye kayi nawu ku mêsu kua Nzambi anyi? Tòo, udi ne bua ‘kukonkonona malu onso’ bua amanye mudi Yehowa umumona menemene. Patudi tubala Bible, mbienze anu bu tudi “tumvua” Yehowa uyukila netu. Kadi kudi malu atudi ne bua kuenza bua kupeta mandamuna adi Yehowa utupesha. Tudi ne bua kukonkonona mvese idi itangila bualu butudi nabu. Mbimpe tubuenzele makebulula mu mikanda yetu. (Nsu. 2:3-6) Mbimpe tulombe Yehowa bua atuambuluishe mu makebulula etu au ne atufikishe ku dimanya tshidiye wamba bua bualu butudi nabu. Pashishe, tukebe mêyi manene a mu Bible ne mibelu mikuabu ya mushinga idi mua kutuambuluisha mu bualu butudi nabu abu. w24.10 25 §4-5
Dibidi dia 22/9
[Dinanga] kadiena didikebela anu masanka adi.—1 Kol. 13:5.
Yehowa kakubenesha bionso bidi muntu udi udibandisha wenza to. (1 Kol. 10:24, 33; 13:4) Kuvua misangu ivua too ne balunda ba Yezu ba pa muoyo bajinge kupeta imue midimu, tshibi bikale ne meji mabi. Tuakulayi bua Yakobo ne Yone. Bakalomba Yezu bua abapeshe muanzu munene mu Bukalenge buende. Yezu kakabela diboko muulu bua bualu abu to. Kadi wakumvuija bapostolo bonso 12 ne: “Muntu yonso udi musue kulua munene munkatshi muenu, udi ne bua kuikala muena mudimu wenu, ne muntu yonso udi musue kuikala wa kumpala munkatshi muenu, udi ne bua kuikala mupika wa bonso.” (Mâko 10:35-37, 43, 44) Bana betu ba balume badi basue kulua basadidi ba mudimu ne lungenyi lua kuenzela bena Kristo nabu mudimu, nebikale dibenesha kudi tshisumbu.—1 Tes. 2:8. w24.11 15-16 §7-8
Disatu dia 23/9
Malu adi enda bimpe mu bungi bua bafidi ba ngenyi.—Nsu. 15:22.
Patudi tukeba kuangata mapangadika, dinanga neditusake bua kukeba diakalenga dia bantu bakuabu ne kuikala ne bupuekele. (1 Kol. 10:23, 24, 32; 1 Tim. 2:9, 10) Dîba adi, netuangate dipangadika didi dileja ne: tudi banange bakuabu ne tudi tubanemeka. Wewe ukeba kuangata dipangadika dinene, ela meji a tshiudi mua kuenza bua kudikumbaja. Yezu wakalongesha ne: tudi ne bua ‘kubadika bungi bua makuta atudi ne bua kutula.’ (Luka 14:28) Nunku, mbimpe tubadike mêba, bungi bua makuta, ne makanda adibi bitulomba bua kukumbaja dipangadika adi. Imue misangu tudi mua kulomba bena mu dîku dietu ngenyi ya tshia kuenza bua kudikumbaja. Bua tshinyi mbimpe kuenza nanku? Bualu badi mua kutuambuluisha bua kujingulula ne: kudi malu a kuakaja bua dipangadika adi anyi mushindu mukuabu muimpe wa kudikumbaja. Paudi ubambila bua dipangadika adi ne uteleja ngenyi idibu bakupesha, neukumbaje dipangadika adi bimpe. w25.01 18-19 §14-15
Dinayi dia 24/9
Sankayi bikole ne ikalayi ne disanka.—Yesh. 65:18.
Yeshaya mmuleje bualu bukuabu budi ne bua kutusaka bua ‘kusanka bikole ne kuikala ne disanka.’ Yehowa ke udi muenze Mparadizu wa mu nyuma eu. (Yesh. 65:18, 19) Nanku kabiena bitukemesha bua mudi Yehowa utusaka bua kuambuluisha bantu bakuabu bua bumbuke mu bulongolodi bubi ebu ne babuele mu Mparadizu wa mu nyuma eu to. Masanka atudi tupetamu adi atusaka bua kuambila bakuabu bua bualu buawu. (Yel. 31:12) Tudi kabidi ne dianyisha ne disanka bua ditekemena ditudi nadi bua mutudi mu Mparadizu wa mu nyuma eu. ‘Netuase nzubu ne netusombelamu, ne netudime madimi a tumuma tua mvinyo ne netudie tumuma tuawu.’ ‘Katuakukuata mudimu mukole bua tshianana’ to, bualu netuikale bantu “badi Yehowa mubeneshe.” Mmutulaye nsombelu muimpe udi usankisha wa bukubi. Mmumanye dijinga dia muntu yonso ne “[neakumbaje] dijinga dia tshintu tshionso tshidi ne muoyo.”—Yesh. 65:20-24; Mis. 145:16. w24.04 22-23 §11-12
Ditanu dia 25/9
Dibue dianyi dikole, tshinyemenu tshianyi, n’Nzambi.—Mis. 62:7.
Tudi tuvuija Yehowa dibue dietu patudi tumueyemena ne muoyo mujima. Tudi batuishibue ne: neatuambuluishe patudi tumutumikila nansha mu ntatu. (Yesh. 48:17, 18) Musangu wonso utudi tumona mudiye utuambuluisha, tudi tumueyemena bikole. Dîba adi netuikale badiakaje bua kutuilangana ne lutatu kayi luonso batuishibue ne: neatuambuluishe bua kulutantamena. Yehowa udi anu bu dibue dinene ditu kadiyi dishintuluka to. Ngikadilu yende kayena mua kushintuluka to, nansha malu adiye mupangadije bua kuenza. (Mal. 3:6) Pakamutombokela Adama ne Eva, malu avuaye mupangadije bua kuenza kaakashintuluka to. Anu muvua mupostolo Paulo mufunde, Yehowa “kena mua kudivila to.” (2 Tim. 2:13) Mmumue ne: nansha bualu kayi mua kuenzeka anyi bantu benze tshinyi, Yehowa kakushintuluka to; kakushintulula malu adiye mulongolole, anyi mikenji yende to. Bu mudiye kayi mua kushintuluka, tudi bamanye ne: neatuambuluishe mu ntatu ne neatukumbajile malu adiye mutulaye.—Mis. 62:6, 7. w24.06 27-28 §7-8
Disambombo dia 26/9
Muntu musokome wa mu muoyo udi ne mushinga wa bungi.—1 Pet. 3:4.
Binuikala nutantshilangana, ntshinyi tshidi mua kunuambuluisha bua kumanya ni nudi bakumbanangane bua dibaka? Nukebe mua kumanyangana bimpe. Pamuapa ukavua mumanye amue malu a muena diebe kumpala kua nuenu kutuadija kutantshilangana. Mpindieu udi ne mushindu wa kumanya “muntu musokome wa mu muoyo.” Panudi nutantshilangana, ukebe mua kumanya bumuntu buende, mushindu udiye wela meji, ne malanda adiye mudie ne Yehowa. Padi matuku enda apita, mbimpe udiebeja ne: ‘Muntu undi ntantshila eu nensombe nende bimpe mu dibaka anyi?’ (Nsu. 31:26, 27, 30; Ef. 5:33; 1 Tim. 5:8) ‘Netunangangane tuetu kutabalelangana bimpe mudibi bikengela anyi? Nebikale bipepele bua kubuikila mêsu pa tubilema tua yonso wa kutudi anyi?’ (Lomo 3:23) Panudi nuenda nulongangana bikadilu, nuvuluke ne: kuenza malu a muomumue ki nkudi kuleja ne: nenusombe bimpe mu dibaka to. Kadi nkuitaba malu a muena diebe adi mashilangane ne ebe. w24.05 27 §5
Dia lumingu dia 27/9
Ndi muenzele Yehowa mpekatu.—2 Sam. 12:13.
Mukalenge Davidi wakenza mpekatu munene mutambe. Kadi pakamuambila muprofete Natana muvua Yehowa mumvue bua mpekatu wende au, wakanyingalala ne muoyo mujima bua tshivuaye muenze. (Mis. 51:3, 4, 17, mutu wa mukanda) Mukalenge Hezikiya wakenzela pende Yehowa mpekatu. (2 Kul. 32:25) Kadi anu bu Davidi, Hezikiya wakanyingalala pende ne muoyo mujima. (2 Kul. 32:26) Ndekelu wa bionso, Yehowa wakamona ne: uvua mukalenge wa lulamatu “wakatungunuka ne kuenza malu mimpe.” (2 Bak. 18:3) Malu atudi bamone a bakalenge aba adi atulongesha ne: mbimpe tunyingalale bua mpekatu yetu ne tuepuke malu adi mua kutufikisha ku diyenzulula. Mmunyi mutudi mua kumvua bakulu bobu batupesha mubelu bua bualu butudi benze budi bumueneka ne: mbua patupu. Katumonyi ne: ki mmbatunange, peshi ne: Yehowa ki mmutunange to. Kuvua misangu ivuabu babele bakalenge bimpe ba mu Isalele ne babanyoke. (Eb. 12:6) Bobu batupeshe mubelu, tudi ne bua 1) kuwitaba ne budipuekeshi, 2) kuakaja bidi bikengela, ne 3) kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu ne muoyo mujima. Tuetu banyingalale bua mpekatu yetu, Yehowa neatufuile luse.—2 Kol. 7:9, 11. w24.07 21 §8; 22 §9, 11
Dimue dia 28/9
Umbushayi muntu mubi au munkatshi muenu.—1 Kol. 5:13.
Muenji wa bubi udi umbushibua mu tshisumbu padiye kayi unyingalala bua mpekatu wende padi bakulu bamuambuluisha. (2 Bak. 17:12-15) Malu adiye wenza adi aleja ne: udi ubenga kutumikila mikenji ya Yehowa. (Dut. 30:19, 20) Badi bamanyisha benamu ne: kena kabidi Ntemu wa Yehowa to. Padibu bamanyisha nanku, ki mbua kumupuekesha milongo to, kadi mbua bena mu tshisumbu batumikile didimuija didi mu Bible dia “kulekela kusomba” nende ne dia kubenga ‘kudia nansha’ nende. (1 Kol. 5:9-11) Yehowa udi ne tshidiye muambile nanku. Ke tshidi mupostolo Paulo mufunde, tshia ne: “Luevene lukese ludi lubandisha bukula buonso busopa.” (1 Kol. 5:6) Bobu kabayi bumbushe muntu udi kayi munyingalale bua mpekatu wende mu tshisumbu, bena Kristo bakuabu badi mua kuela meji ne: nanku kabiena ne mushinga bua kutumikila mikenji ya Yehowa to.—Nsu. 13:20; 1 Kol. 15:33. w24.08 27 §3-4
Dibidi dia 29/9
Bua malu onso ndi ne bukole ku diambuluisha dia yeye udi umpesha bukole.—Filip. 4:13.
Tuetu bantu katuena mua kupatula bukole munda muetu bua kubupesha bakuabu to, kadi tudi mua kuenza nabu malu bua kubambuluisha. Tshilejilu, bua bana betu bakadi bakulakaje anyi badi basama, tudi mua kubayila mu tshisalu peshi kubakajila mu nzubu. Tudi mua kudifila bua kuenza midimu ya disukula Nzubu wa Bukalenge ne dimulama bimpe. Mbimpe tuvuluke ne: mêyi etu adi ne bukole. Kudi muntu uudi umona ne: wewe mumuele kalumbandi ne muoyo mujima, nebimukoleshe anyi? Udi mumanye muntu udi dijinga ne busambi anyi? Yeye muikalaku, muleja ne: udi nende ku muoyo. Udi mua kuya kumumona, kumubikila ku telefone, anyi kumufundila mesaje. Kabiena bikengela anu ne: wikale ne bia bungi bia kumuambila to. Pamuapa udi anu dijinga ne mêyi makese tshianana audi mua kumuambila ne muoyo mujima adi mua kumuambuluisha bua kusanguluka ne kushala ne lulamatu.—Nsu. 12:25; Ef. 4:29. w24.09 28 §8-10
Disatu dia 30/9
Muntu mulume yeye wipatshila bua kuikala mutangidi, udi ujinga mudimu muimpe.—1 Tim. 3:1.
Biwikala musadidi wa mudimu kukadi matuku a bungi, pamuapa ukadi wenda ukumbaja ngikadilu milomba bua kulua mukulu. Udi musue kuenza “mudimu muimpe” eu anyi? Mmudimu kayi utu nawu mukulu? Mukulu utu ntunga mulongo mu diyisha, utu udifila mu mudimu wa makumbula a bulami ne wa dilongesha. Utu ukankamija bena Kristo nende ku mêyi ne ku bienzedi. Ke bualu kayi Bible udi ubikila bakulu badi benza mudimu mukole ne: “mapa mikale bantu.” (Ef. 4:8) Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kulua mukulu? Kukumbana bua kulua mukulu nkushilangane ne kukumbana bua kuenza mudimu mukuabu wa tshianana. Misangu ya bungi, bua kuenza mudimu wa tshianana bitu bikengela kuikala ne mamanya kampanda adi mfumu wa mudimu ukeba bua mudimu au. Kadi bua kulua mukulu, kabiena bikengela anu kumanya kuyisha ne kulongesha to. Udi ne bua kukumbaja ngikadilu milomba idi bakulu ne bua kuikala nayi idi mu 1 Timote 3:1-7 ne Tito 1:5-9. w24.11 20 §1-3