TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es26 dib. 98-108
  • Ngondo wa 10

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo wa 10
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2026
  • Tumitu tua bualu
  • Dinayi dia 1/10
  • Ditanu dia 2/10
  • Disambombo dia 3/10
  • Dia lumingu dia 4/10
  • Dimue dia 5/10
  • Dibidi dia 6/10
  • Disatu dia 7/10
  • Dinayi dia 8/10
  • Ditanu dia 9/10
  • Disambombo dia 10/10
  • Dia lumingu dia 11/10
  • Dimue dia 12/10
  • Dibidi dia 13/10
  • Disatu dia 14/10
  • Dinayi dia 15/10
  • Ditanu dia 16/10
  • Disambombo dia 17/10
  • Dia lumingu dia 18/10
  • Dimue dia 19/10
  • Dibidi dia 20/10
  • Disatu dia 21/10
  • Dinayi dia 22/10
  • Ditanu dia 23/10
  • Disambombo dia 24/10
  • Dia lumingu dia 25/10
  • Dimue dia 26/10
  • Dibidi dia 27/10
  • Disatu dia 28/10
  • Dinayi dia 29/10
  • Ditanu dia 30/10
  • Disambombo dia 31/10
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2026
es26 dib. 98-108

Ngondo wa 10

Dinayi dia 1/10

Nenshale mutangile kudi Yehowa.​—Mika 7:7.

Bakulu, mutangidi wa tshijengu, Betele, anyi bena mu Kasumbu kaludiki batu batupesha buludiki bua mua kuenzela Yehowa mudimu bimpe. Kadi kudi misangu itudi mua kupanga kumvua tshidibu bafidile buludiki kampanda, bafuane kumona ne: buludiki abu ki mbuimpe menemene to. Tudi mene mua kutuadija kuimanyina pa bilema bia bana betu badi batulombola. Tudi ne ditabuja dia ne: Yehowa ke udi ulombola bulongolodi buende ne mmumanye nsombelu wetu. Ke bualu kayi tutu tumutumikila ne lukasa ne muoyo mujima. (Eb. 13:17) Tudi bamanye ne: patudi tulonda buludiki, tshisumbu tshidi tshishala mu buobumue. (Ef. 4:2, 3) Tudi kabidi bamanye ne: patudi tutumikila bana betu badi batulombola nansha mudibu bapange bupuangane, Yehowa udi utubenesha. (1 Sam. 15:22) Nansha tuetu bamone ne: bidi bikengela bashintulule buludiki butudi bapete, mbimpe tushale anu ne lutulu, batuishibue ne: Yehowa neenze bua babushintulule. w25.03 23-24 §13-14

Ditanu dia 2/10

Nzambi mMusokolodi wa malu masokoka.​—Dan. 2:28.

Tudi mu tshikondo tshia dikema! Dituku dionso edi tudi tumona mudi milayi ya mu Bible yenda ikumbana. Tshilejilu, tudi tumona mudi “mukalenge wa ku nord” ne “mukalenge wa ku sud” baluishangana, bualu yonso wa kudibu mmusue kukokesha buloba bujima. (Dan. 11:40, dim.) Tudi tumona mudi lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi luyishibua pa buloba bujima ne mudi bantu miliyo ya bungi babuela mu ntendelelu mukezuke. (Yesh. 60:22; Mat. 24:14) Tudi kabidi tupeta biakudia bia mu nyuma bungi tshianana “mu tshikondo tshiakanyine.” (Mat. 24:45-47) Yehowa udi utuambuluisha bua tujingulule bimpe malu manene akadi pa kuenzeka. (Nsu. 4:18) Tumanyayi ne: tshikondo tshiatuadija dikenga dinene, netumanye tshionso tshidi tshikengela kumanya bua tushale anu ne lulamatu ne tuikale mu buobumue mu tshikondo tshikole atshi. Nansha nanku, mbimpe tuvuluke ne: kudi malu atudi katuyi bamanye akadi pa kuenzeka. w24.05 8 §1-2

Disambombo dia 3/10

Yeye kena ushiminyinangana malu ne ludimi luende.​—Mis. 15:3.

Mufundi wa misambu mmuakule bua kushiminyinangana malu. Kudi kumvuija kuamba malu a dishima adi mua kuyanga lumu lua muntu. Misambu 15:3 mmuambe kabidi ne: muntu udi utudila mu ntenta wa Yehowa kena wenzela mukuende bualu bubi ne kena unyangila balunda bende lumu to. (Mis. 15:1) Mmunyi mutudi mua kunyangila balunda betu lumu? Tudi mua kubanyangila lumu kabiyi ku budisuile patudi tuambilangana malu a mafi adi abatangila. Tshilejilu: 1) Mbumbushe muanetu wa bakaji mu bumpanda-njila, 2) Mbumbushe muanetu wa balume ne mukajende ku Betele, peshi 3) Mbumbushe muanetu wa balume mu bukulu anyi mu busadidi. Nebikale bibi bua kuambila bakuabu ne: bana betu aba badi ne bua kuikala benze bualu bubi. Ke bualu kayi, mbabumbushe mu midimu ayi. Kudi mua kuikala malu a bungi adi menze bua babumbushe mu midimu ayi atudi katuyi bamanye to. Bualu bukuabu budi ne: muntu udi utudila mu ntenta wa Yehowa “kena wenzela mukuende bualu bubi, ne kena unyangila balunda bende lumu” to. w24.06 11 §11-13

Dia lumingu dia 4/10

Ndi muteke Yehowa kumpala kuanyi misangu yonso. Bu mudiye ku tshianza tshianyi tshia balume, tshiakunyungishibua nansha kakese.​—Mis. 16:8.

Tuetu basue kutshina Yehowa bikole, tudi ne bua kuela meji a kumusankisha dîba dionso ditudi ne bua kuangata dipangadika. Paudi ubala Bible, ikala udiebeja ne: ‘Bu meme muikalaku pavua bualu ebu buenzeke, mvua mua kuikala muenze tshinyi?’ Tshilejilu, bu wewe muikalaku pavua batentekedi 10 abu balue kuamba panyima pa bobu bamane kutentekela buloba buvua Yehowa mulaye bua kupesha bena Isalele ne: kabavua bakumbana bua kutshimuna bena Kanâna to, uvua pebe mua kuikala muitabe tshivuabu bamba atshi, ulekela buôwa bukukuata anyi? Uvua ne bua kutungunuka ne kunanga Yehowa ne kuikala anu ne dijinga dia kumusankisha anyi? Bena Isalele bonso kabakitaba ne: tshivua Yoshua ne Kaleba babambila ke tshivua tshilelela to. Bua bualu abu, Yehowa kakabanyishila bua babuele mu Buloba bulaya to.​—Nom. 14:10, 22, 23. w24.07 10 §7

Dimue dia 5/10

Yehowa udi mukonkononyi wa mioyo.​—Nsu. 17:3.

Mona tshivua Yehowa mulongeshe bantu bende ku diambuluisha dia Gomê, mukaji wa muprofete Hoshea, wakabenga Hoshea, kukebaye balume bakuabu. Kuende kuvua kujike, kayi mua kushintuluka anyi? Yehowa udi mumanye tshidi muoyo wa muntu, wakambila Hoshea ne: “Ndaku kabidi, unange mukaji udibu banange kudi mulume mukuabu ne udi wenda masandi, anu bu mudi Yehowa munange bantu ba Isalele padibu eku baya kudi nzambi mikuabu.” (Hosh. 3:1; Nsu. 16:2) Mukaji wa Hoshea utshivua anu muditue mu dienza mpekatu. Nansha nanku, Yehowa wakambila Hoshea bua kumupingaja kumbelu, kulengejangana nende ne kumubuikidila. Bia muomumue, Yehowa kakela bantu bende bavua bamutombokele abu nyima to. Nansha mutshivuabu anu benza mpekatu mibi menemene, utshivua anu mubanange; wakatungunuka ne kubambuluisha bua kunyingalala bua mpekatu yabu ne bua bashintuluke. Bualu ebu budi buleja ne: bu mudi Yehowa muikale “mukonkononyi wa mioyo yetu,” neambuluishe muntu utshidi muditue mu dienza mpekatu munene bua afike ku dinyingalala bua mpekatu wende. w24.08 10 §7

Dibidi dia 6/10

Mikenji mikale ne mundidimbi wa malu mimpe atshilualua.​—Eb. 10:1.

Bena Yuda bavua balue bena Kristo ba kumpala bakatuilangana ne ntatu minene. Kumpala, bobu ke bantu bavua Yehowa musungule. Mu Yelushalema ke muvua Bukalenge bua Nzambi busombele, ne ke muvua ntempelo wa ntendelelu mukezuke. Bena Yuda bonso bavua ne lulamatu bavua batumikila Mikenji ya Mose anu muvuabu babumvuijayi kudi bamfumu ba bitendelelu. Yoyi ayi ke ivua ibaleja bivuabu ne bua kudia, mua kumona ditengudibua, ne muvuabu mua kuenzela bantu ba bisamba bikuabu malu. Kadi Yehowa katshivua witaba kabidi milambu ya bena Yuda panyima pa lufu lua Yezu to. Bualu ebu buakalua lutatu kudi bena Kristo bena Yuda bualu bavua ne tshibidilu tshia kutumikila Mikenji ya Mose. (Eb. 10:1, 4, 10) Biakakolela too ne bena Kristo bashindame mu nyuma bu mudi mupostolo Petelo bua kuitaba mushindu uvua Yehowa mushintulule malu au. (Bien. 10:9-14; Gal. 2:11-14) Bamfumu ba bitendelelu bakatuadija kukengesha bena Kristo bena Yuda abu bua malongesha mapiamapia akavuabu bitabuja. w24.09 9 §4

Disatu dia 7/10

Nuvuluke bantu badi balombola munkatshi muenu badi banuambile dîyi dia Nzambi.​—Eb. 13:7.

Patu Yehowa upesha bantu bende mudimu, utu musue bua bawenze mu mushindu mulongolola. (1 Kol. 14:33) Tshilejilu, mmusue bua tuyishe lumu luimpe pa buloba bujima budi bantu basombele. (Mat. 24:14) Yehowa mmuteke Yezu bua kulombola mudimu eu. Yezu udi udienzeja bua tuwukumbaje mu mushindu mulongolola. Mu tshikondo tshia bapostolo, pavuabu benda benza bisumbu, bavua bateka bakulu bua kufilamu buludiki ne kulombola malu. (Bien. 14:23) Mu Yelushalema muvua kasumbu kaludiki kavua kenza ne bapostolo ne bakulu, kavua kafila buludiki buvua bisumbu bionso ne bua kulonda. (Bien. 15:2; 16:4) Bu muvua bena Kristo abu batumikila buludiki buvuabu babapesha, “bisumbu biakatungunuka ne kukoleshibua mu ditabuja ne kuvulangana.”​—Bien. 16:5. w24.04 8 §1

Dinayi dia 8/10

Mariya wa ku Magadala wakalua, kutuadilaye bayidi lumu ne: “Ndi mumone Mukalenge!”​—Yone 20:18.

Mu dinda menemenedia 16 ngondo wa Nisana, bantu bakaji kampanda bakaya ku lukita lua Yezu. (Luka 24:1, 10) Tuakulayi bua umue wa kudibu, diende Mariya wa ku Magadala. Pakafika Mariya ku lukita, wakalusangana munda mutupu. Ke kuyaye lubilu, kuambilaye Petelo ne Yone. Pakumvuabu nanku, bakasa lubilu batangile ku lukita, Mariya panyima pabu. Pakamonabu ne: lukita luvua munda mutupu, bakapingana kumbelu. Kadi Mariya yeye wakashala ku lukita aku wenda udila; kavua mumanye ne: Yezu uvua muaba au, mumutangile to. Yezu uvua umona muvua muntu mukaji wa lulamatu au udila, yeye kupeta dijinga dikole dia kumukolesha. Nunku wakamuenekela Mariya, yeye kuenza bualu bukese buvua bumukankamije bikole. Wakayukila nende, kumupeshaye mudimu wa mushinga wa kumanyisha bana babu ne Yezu bualu bua dibishibua diende ku lufu.​—Yone 20:17, 18. w24.10 13 §7

Ditanu dia 9/10

Nemvudije bimanyinu bianyi ne bishima bianyi mu buloba bua Ejipitu.​—Ekes. 7:3.

Mose uvua muprofete, mulumbuluishi, mulombodi, ne mufundi. Wakapatula bena Isalele mu Ejipitu muvuabu bapika, yeye kudimuenena bishima bia bungi bivua Yehowa muenze. Yehowa wakamusaka bua kufunda mikanda itanu ya kumpala ya mu Bible ne Musambu wa 90 ne kabidi pamuapa wa 91. Yeye ke uvua kabidi mua kuikala mufunde mukanda wa Yobo. Pakavua Mose ne bidimu 120, pabuipi ne kufua, wakabikila bena Isalele bonso bua kubavuluija malu avuabu badimuenene avua Yehowa mubenzele. Bakadimuenena bimanyinu ne bishima bia bungi bivua Yehowa muenze ne muvuaye munyoke bena Ejipitu. (Ekes. 7:4) Bakadimuenena muvua Yehowa mupandulule Mbuu mukunze, bobu kuendelamu. Bavua kabidi badimuenene muvuaye mubutule Palô ne tshiluilu tshiende tshijima. (Ekes. 14:29-31) Pavuabu mu tshipela, bakadimuenena muvua Yehowa mubakube ne mubatabalele. (Dut. 8:3, 4) Pakavuabu pa kubuela mu Buloba Bulaya, Mose wakajinga kubakankamija bu mukavuaye pa kufua. w24.11 8-9 §3-4

Disambombo dia 10/10

Muntu yeye mudie diampa edi, neikale ne muoyo bua kashidi . . . Diampa dingafila mmubidi wanyi bua muoyo wa ba pa buloba.​—Yone 6:51.

Tshivua Yezu muambile bapostolo bende pavua Didia dia dilolo dia Mukalenge dienzeka ntshishilangane ne tshivuaye muambile musumba wa bantu mu Galela. Tshivuaye muambe mu Galela tshivua tshiotshi tshitangila bantu ba bungi. Bantu ba bungi bavua Yezu muyukile nabu mu Galela, bavua bakeba anu ne: abapeshe biakudia. Kadi Yezu wakatuma ntema yabu ku bualu buvua ne mushinga wa bungi kupita biakudia. Wakabambila bualu buvua mua kubapetesha muoyo wa tshiendelele. Wakabambila ne: bantu bavua bafue bavua mua kubishibua ku lufu mu dituku dia ku nshikidilu ne kushala ne muoyo kashidi. Kavua wakula bua kasumbu ka kakese ka basungula dîba adi to, uvua mulue kuakula bua bualu buaku mu Didia dia dilolo dia Mukalenge. Kadi pavuaye mu Galela, uvua wakula bua mabenesha avua bantu bonso mua kupeta. w24.12 11 §10-11

Dia lumingu dia 11/10

Nuenu balume, tungunukayi ne kunanga bakaji benu.​—Kolos. 3:19.

Yehowa mmukine muntu yonso udi ne tshikisu. (Mis. 11:5) Yehowa kena wanyisha balume badi benzela bakaji babu malu ne tshikisu to. (Mal. 2:16) Mulume yeye kayi wenzela mukajende malu mimpe, malanda ende ne Nzambi neanyanguke; Yehowa kakuteleja nansha masambila ende to. (1 Pet. 3:7) Bamue balume batu bafiika munda, bamba bakaji babu mêyi mabi. Kadi Yehowa mmukine ‘tshiji, bumfiika munda, dielelangana mbila, ne bipendu.’ (Ef. 4:31, 32) Mulume udi wamba mukajende mêyi mashile udi unyanga malanda ende ne mukajende ne bulunda buende ne Nzambi. (Yak. 1:26) Nansha mulume udi utangila malu a bantu butaka udi unyanga pende malanda ende ne Yehowa. Kabidi kena upesha mukajende bunême to. Yehowa mmusue bua mulume ashale ne lulamatu kudi mukajende ne kikadi nansha ututshila bakaji bakuabu muoyo to. Yezu wakamba ne: mulume udi utangila mukaji mukuabu mu mushindu wa kumualakana, ukadi muende nende masandi “mu muoyo wende.”​—Mat. 5:28, 29. w25.01 9 §6-8

Dimue dia 12/10

Muntu udi ubadibua muakane anu bua ditabuja mu Yezu Kristo.​—Gal. 2:16.

Bible udi wamba ne: bena mudimu ba Yehowa badi babadibua bakane. Bidi biumvuija ne: Nzambi kena utulomba bua kufuta tshintu kampanda bua mpekatu yetu to. Padiye wenza nanku kabiena bileja ne: kena unemeka mikenji yende ya buakane to. Ki mmalu atudi tuenza adi enza bua tukumbane bua Nzambi kutubikila ne: bakane to, ne kena wanyisha mpekatu yetu to. Kadi Yehowa udi utubuikidila mibi yetu bualu tudi tuitabuja tshidi yeye ne Yezu benze bua kutupikula. (Lomo 3:24) Kubadibua bakane kudi Nzambi kudi kutuambuluisha mushindu kayi? Bantu badibu basungule bua kukokesha ne Yezu mu diulu bakadi babadibue bakane bu bana ba Nzambi. (Tito 3:7; 1 Yone 3:1) Bakadi bababuikidile mpekatu yabu. Mbienze anu bu ne: kabatu banji kuenza mpekatu nansha umue; nunku mbakumbane bua kuikala mu Bukalenge bua Nzambi. (Lomo 8:1, 2, 30) Bantu badi ne ditekemena dia kushala ne muoyo pa buloba, Nzambi udi ubabala bakane, ubabuikidila mibi yabu ne balua balunda bende.​—Yak. 2:21-23. w25.02 5 §17; 7 §18

Dibidi dia 13/10

Meji audi wela ki mmeji a Nzambi to, kadi nga bantu.​—Mat. 16:23.

Tuakulayi bua musangu kampanda uvua mupostolo Petelo mupange mua kuela meji bu Yehowa. Yezu uvua muambile bapostolo bende ne: uvua ne bua kuya ku Yelushalema bua kufidibua mu bianza bia bamfumu ba bitendelelu, kukengishibua, ne kushipibua. (Mat. 16:21) Bivua bikole bua Petelo kuitaba ne: Yehowa uvua mua kuanyisha bua bashipe Yezu uvua Masiya mulaya, muntu uvua ne bua kusungila Isalele. (Mat. 16:16) Ke bualu kayi Petelo wakakokela Yezu ku luseke, kumuambilaye ne: “Mukalenge, diumvuilaku luse; bualu ebu kabuakukufikila nansha kakese.” (Mat. 16:22) Yezu ne Petelo kabakapetangana to, bualu meji avua nawu Petelo avua mashilangane ne a Yehowa. Yezu uvua mumanye ne: Yehowa uvua musue bua akenge ne afue. Ke bualu kayi nansha muvua Petelo umueneka muikale ne meji mimpe, Yezu wakabenga mubelu wende. Biakalongesha Petelo ne: mbimpe ikale wela meji mudi Yehowa uela. Ndilongesha dia mushinga kutudi petu. w25.03 9 §5-6

Disatu dia 14/10

Yehowa udi pabuipi ne badi ne muoyo musunsuke; udi upandisha badi bazajibue mu lungenyi luabu.​—Mis. 34:18.

Udi ne kanyinganyinga bua mudi muntu uudi mueyemene mukuele mâyi ku makasa anyi? Nansha muntu mukuenzele malu mabi a mushindu kayi, manya ne: Tatu webe wa mu diulu yeye mmukunange. Padi muntu utuela mâyi ku makasa, mêyi a Davidi adi mu mvese wetu wa lelu adi mua kutukolesha. Mukanda mukuabu udi wamba ne: bantu badi “bazajibue mu lungenyi luabu” badi mua kuikala “bantu badi kabayi ne bua nsongo budibu batekemene.” Mmunyi mudi Yehowa wambuluisha bantu ba mushindu eu? Anu mutu muledi muimpe ukuata muana udi udila ku tshianza ne umukolesha ku muoyo, Yehowa ‘udi pabuipi netu.’ Udi uditeka pa muaba wetu ne mmudiakaje bua kutuambuluisha patudi ne kanyinganyinga bua mudi muntu mutuele mâyi ku makasa anyi mutubenge. Mmusue kutusamba ne kutupetesha disulakana patudi ne muoyo musunsuke ne patudi tudimona balue bantu tshianana. Mmutulaye malu a bungi adi atuambuluisha bua kutantamena ntatu itudi nayi lelu.​—Yesh. 65:17. w24.12 23 §13-14

Dinayi dia 15/10

Nenupete bumpianyi kudi Yehowa bu difutu.​—Kolos. 3:24.

Mbimpe bakulu bikale batuishibue lelu ne: Yehowa udi umona mudimu wabu ne uwanyisha. Pa kumbusha dienza makumbula a bulami, dilongesha mu tshisumbu, ne dienza mudimu wa buambi, bakulu ba bungi batu bambuluisha mu midimi yetu ya luibaku ne patu bipupu bienzeka. Bakuabu batu mu Komite ya diumvuangana ne mpitadi anyi mu Tusumbu tua dikumbula babedi. Bakulu badi benza mudimu ne muoyo mujima bualu mbamanye ne: tshisumbu ntshia Yehowa. Mbatuishibue ne: Nzambi neabafute bua mudimu wabu. (Kolos. 3:23, 24) Ki mmuntu yonso udi mua kulua mukulu to. Kadi tuetu bonso tudi ne tshintu tshia kupesha Yehowa. Udi usanka bikole patudi tumuenzela mudimu ne muoyo mujima. Udi umona mapa atudi tufila bua mudimu wende, nansha owu makese. Udi kabidi usanka patudi tufuila badi batuenzele bibi luse. Manya anu ne: udi wanyisha bionso biudi umuenzela. Mmukunange bua mudimu uudi umuenzela, ne neakufute.​—Luka 21:1-4. w24.06 23 §12-13

Ditanu dia 16/10

Kulekedi muoyo webe usesuka bua kuyila mu njila yende. Kupambuki bua kulonda njila yende to.​—Nsu. 7:25.

Bualu buvua buenzekele Solomo budi buleja tshidi mua kuenzekela mutendeledi yonso wa Yehowa. Muntu utu wenza mpekatu munene utu pa tshibidilu wamba ne: mmufike ku dimuenza bualu uvua mutetshibue mu tshimpitshimpi. Kadi yeye muele meji bimpe bua tshivua tshipitakane, neamone ne: mmufike ku dienza mpekatu bualu kavua muenze malu ne meji to. Pamuapa uvua ne balunda babi, ujikija lutetuku mu mushindu mubi, mubuele mu site idi ne bintu bibi anyi muye miaba idi kayiyi ikumbanyina bena Kristo to; peshi ukavua mulekele kusambila, kudibadila Bible, kubuela mu bisangilu anyi kuyisha. Anu bu nsongalume udibu bakuile mu Nsumuinu, pamuapa muntu au ki muenze mpekatu mu tshimpitshimpi to, kadi mbua mapangadika mabi a bungi avuaye muangate. Dilongesha didi ne: tudi ne bua kuepuka dienza dia mpekatu, kuepuka ne malu adi mua kutufikisha ku dimuenza. Ke mubelu uvua Solomo mufile yeye mumane kuakula bua nsongalume ne mukaji wa masandi au.​—Mat. 5:29, 30. w24.07 16 §10-11

Disambombo dia 17/10

Tudi ne tshiuma etshi mu bivuadi bienza ne buloba.​—2 Kol. 4:7.

Ntshiuma kayi atshi? Mmudimu wa diyisha mukenji wa Bukalenge udi usungila mioyo ya bantu. (2 Kol. 4:1) Bivuadi bia buloba bidi bileja tshinyi? Bidi bileja bena mudimu ba Yehowa badi bamanyisha bakuabu lumu luimpe. Mu tshikondo tshia Paulo, bangenda mushinga bavua bambuila bintu bia mushinga bu mudi: biakudia, mvinyo, ne makuta mu milondo ya diima. Bia muomumue, Yehowa mmutupeshe mudimu wa kuamba lumu luimpe udi pawu wa mushinga. Yehowa neatupeshe bukole bua kutungunuka ne kuyisha. Kudi misangu itudi tutshina bantu tuela meji ne: kabakuteleja bituabambila to. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kujikija buôwa abu? Tumonayi disambila divua bapostolo benze pavuabu babakandike bua kuyisha. Kabakumvua buôwa to, kadi bakalomba Yehowa bua abambuluishe batungunuke ne kuakula ne dikima. Yehowa wakandamuna disambila diabu anu dîba adi. (Bien. 4:18, 29, 31) Wewe umvua buôwa bua kuyisha imue misangu, lomba Yehowa akuambuluishe bua kunanga bantu bikole, bua kuikadi utshina bua kubayisha to. w24.04 16 §8-9

Dia lumingu dia 18/10

Tatu wetu udi mu diulu, dîna diebe dijidibue.​—Mat. 6:9.

Tutu tujidila dîna dia Yehowa bualu tudi bamunange. Tudi ne bua kumanyisha bantu ne: malu adi Satana muambe bua Yehowa nga dishima. (Gen. 3:1-5; Yobo 2:4; Yone 8:44) Patudi tuyisha bantu, tutu tubambila tshidi Yehowa ne tshidi bumuntu buende. Tudi basue bua bantu bamanye ne: dinanga ke ngikadilu wende munene, udi ukokesha bantu ne buakane, ne Bukalenge buende bukadi pa kujikija ntatu yetu ne kutuadila bantu bonso ditalala ne disanka. (Mis. 37:10, 11, 29; 1 Yone 4:8) Patudi tuamba malu aa mu buambi, tudi tubingisha dîna dia Yehowa. Tutu kabidi ne disanka bualu tudi tuenza malu adi Yehowa utulomba tuetu Bantemu bua kuenza. w24.05 18 §12

Dimue dia 19/10

Paudi ulongolola tshibilu, ubikile bapele, bantu badi batebuka, balema ne bampofu; nunku newikale wa diakalenga, bualu kabena ne tshintu tshia kukufuta. Bualu neufutshibue ku dibishibua dia bantu bakane.​—Luka 14:13, 14.

Muanetu wa balume, udi uleja muudi “muakididi wa benyi” paudi wenzela bantu bakuabu malu mimpe, nansha badi kabayi bena diebe. (1 Pet. 4:9) Mukanda kampanda wa malu a mu Bible udi wamba bua muntu udi wakidila benyi ne: “Tshiibi tshia nzubu wende (muoyo wende) tshidi ne bua kuikala tshiunzuluila benyi.” Diebeja ne: ‘Ndiku mumanyike bu muntu utu wakidila benyi anyi?’ (Eb. 13:2, 16) Muakididi wa benyi utu wabanyangana ne bakuabu tshidiye natshi. Udi mua kuakidila ne bantu badi kabayi ne tshintu, ne batendeledi ba Nzambi badi benza mudimu bikole bu mudi batangidi ba bijengu, ne bangamba-malu bakumbudi.​—Gen. 18:2-8; Nsu. 3:27; Bien. 16:15; Lomo 12:13. w24.11 21 §6

Dibidi dia 20/10

Nsongakaji itshivua tumama ivua midilongolole yakabuela nende mu tshibilu tshia dibaka.​—Mat. 25:10.

Yezu wakafila tshilejilu, wakula bua nsongakaji dikumi itshivua tumama ivua mipatuke bua kuakidila musedianganyi. (Mat. 25:1-4) Bonso buayi ivua misue kuya ne musedianganyi mu difesto diende dia dibaka. Yezu wakaleja ne: itanu ivua “midimuke,” itanu mikuabu “mitshimbakane.” Ivua midimuke ivua midilongolole ne midiakaje bua kushala anu mindile musedianganyi, nansha yeye mua kulua munda nkulu. Bua bualu abu, yakambula manyi a kuela mu miendu bua kayilu kujima butuku to. Ivua milame too ne makuabu ku luseke bua ne: avua mu miendu owu majike musedianganyi kayi muanji kufika, yikale ne a kuelamu bua miendu kayijimi to. Bushuwa ivua midilongolole bua miendu yayi ikale anu itema. (Mat. 25:6-10) Pakafika musedianganyi, yakaya nende mu difesto dia dibaka. Bia muomumue, bua bena Kristo bela manyi kuikalabu badiakaje, badi ne bua kushala badimuke bikale ne lulamatu too ne palua Kristo. Dîba adi nebadisange ne musedianganyi Yezu mu Bukalenge bua mu diulu.​—Buak. 7:1-3. w24.09 21 §6

Disatu dia 21/10

Ngakamona musumba munene wa bantu ba mu bisamba bionso.​—Buak. 7:9.

Malu atudi tukumbaja mu mudimu wa buambi pa buloba bujima lelu, adi atusaka bua kutungunuka ne kuyisha ne tshisumi. Tshidimu tshionso etshi, bantu miliyo ya bungi badi bitaba bua kubuela mu Tshivuluikilu ne balonga netu Bible. Bantu binunu nkama ya bungi badi babatijibua ne batuadija kuyisha. Katuena bamanye bungi bua bantu badi bashale bua kuitaba mukenji utudi tuyisha to. Kadi tudi bamanye ne: Yehowa udi wenda usangisha musumba munene wa bantu bapanduka ku dikenga dinene didi kumpala eku. (Buak. 7:9, 14) Yehowa Mfumu wa dinowa mmutuishibue ne: kutshidi bantu ba bungi bitaba lumu luimpe. Ke bualu kayi tudi tutungunuka ne kuyisha. (Luka 10:2) Bayidi ba Yezu batu bamanyike bua mutubu bayisha ne tshisumi. Pavua bantu bamona bapostolo bayisha ne dikima, ‘bakabanga kujingulula ne: mbantu bavua ne Yezu.’ (Bien. 4:13) Padi bantu batumona petu tuyisha ne tshisumi, bidi mua kubasaka bua kuamba ne: tudi tuidikija Yezu. w25.03 18 §15; 19 §17-18

Dinayi dia 22/10

Yehowa wanyi, muntu nnganyi bua wewe kumutangila.​—Mis. 144:3.

Bible utu ulongesha ne: Yehowa utu utabalela bantu batubu bapepeja. Tshilejilu, wakatuma muprofete Samuele kua Yishai bua kuela umue wa ku bana bende ba balume manyi bua alue mukalenge wa Isalele. Yishai wakalua ne bana bende ba balume muanda mutekete kudi Samuele, kushiyaye Davidi, muanende wa mukala. Pabi Davidi ke uvua Yehowa musungule. (1 Sam. 16:6, 7, 10-12) Yehowa uvua mumanye tshivua Davidi menemene, uvua nsonga uvua wangata malu a mu nyuma ne mushinga wa bungi. Ela meji a mukadi Yehowa muleje ne: utu ukutabalela? Utu ukupesha mibelu mitambe buimpe bua nsombelu uudi nende. (Mis. 32:8) Yeye kayi ukutabalela, udi mua kukupesha mibelu mimpe ayi anyi? (Mis. 139:1) Wewe utumikila mibelu ya Yehowa ne umona mudiye yikuambuluisha, nebikujadikile ne: udi ukutabalela. (1 Kul. 28:9; Bien. 17:26, 27) Mmumanye muudi udienzeja bua kumuenzela mudimu. Mmumanye ngikadilu iudi nayi ne mmusue kuikala mulunda wende.​—Yel. 17:10. w24.10 25-26 §7-9

Ditanu dia 23/10

Wakabumvuila luse, bualu bavua bu mikoko ivua kayiyi ne mulami.​—Mâko 6:34.

Bulelela, udi munange Yehowa ne udi musue kuenzela bakuabu mudimu. Ntshinyi tshidi mua kukupetesha dijinga dia kulua musadidi wa mudimu? Ela meji a disanka diudi mua kupeta paudi wenzela bena Kristo nebe mudimu. Yezu wakamba ne: “Disanka dia kufila ndipite dia kuangata.” (Bien. 20:35) Ke tshivuaye wenza. Uvua umvua disanka dia bungi bua muvuaye wambuluisha bakuabu. Tuangate tshilejilu tshidi mu Mâko 6:31-34. Musangu au, yeye ne bapostolo bende bavua batshioke. Bakasa luendu batangile muaba wa nkayabu bua kuikisha. Kadi bantu ba bungi bakafika muaba au kumpala kuabu. Yezu uvua anu mua kubenga bua kubalongesha, bualu yeye ne bayidi bende “kabavua bapete nansha dîba dia kudia biakudia to.” Uvua mua kubalongesha nansha bualu bumue anyi abidi, pashishe kubambila bua bapingane. Kadi bu muvuaye mubanange, “wakatuadija kubalongesha” too ne pakavua ‘dîba diye bikole.’​—Mâko 6:35. w24.11 16 §9-10

Disambombo dia 24/10

Nebafute mudimu wenu.​—2 Kul. 15:7.

Baledi wetu, ambuluishayi muanenu bua ikale ukeba mpunga ya kuambila bakuabu malu a mu Bible. (Lomo 10:10) Udi mua kufuanyikija mushindu udiye udienzeja bua kuambila bakuabu malu adiye witabuja ne mushindu utu muntu udienzeja bua kulonga mua kuimba misambu ne tshiombelu kampanda. Kumpala muntu au udi wanji kutshimba ne misambu idi mitekete. Pashishe mu kupita kua matuku, neikale ukadi wimba misambu yonso ne tshiombelu atshi bipepele. Bia muomumue, nsonga muena Kristo udi mua kutuadija kuyisha mu mushindu mupepele. Tshilejilu, udi mua kuebeja mulongi wabu ne: “Udi mumanye ne: bena malu a sianse batu batentula bufuki bua kuenza bintu anyi? Tangila filme muimpe eu.” Yeye mumane kumuleja umue wa ku filme yetu itu ne tshiena-bualu tshia ne: Mbidienzekele anyi mbifuka?, udi mua kuamba ne: “Bituikala tutumbisha muntu bua mudiye mutentule tshintu tshia mu bufuki, nnganyi utudi mua kutumbisha menemene bua tshifukibua tshidiye mutentule atshi?” Kuyisha mu mushindu mupepele nanku kudi mua kupesha mulongi wabu au dijinga dia kulonga malu a bungi adi atangila Yehowa. w24.12 19 §17-18

Dia lumingu dia 25/10

Mpekatu mmubuele mu ba pa buloba kupitshila kudi muntu umue, ne lufu lubuele bua mpekatu.​—Lomo 5:12.

Bua kutupikula ku mpekatu ne ku lufu, Yehowa wakatuma Yezu bua kufila tshia kupikulangana natshi. Kadi mmunyi muvua mulambu wa muntu mupuangane umue mua kusungila bantu ba bungi? Mupostolo Paulo wakumvuija, wamba ne: “Anu bu muvua ba bungi bavuijibue bena mpekatu ku dibenga kutumikila dia muntu umue au [Adama], bia muomumue kabidi, ba bungi nebavuijibue bakane ku ditumikila dia muntu umue eu [Yezu].” (Lomo 5:19; 1 Tim. 2:6) Mu mêyi makuabu, bu muvua muntu mulume umue mupuangane mubenge kutumikila Nzambi, mutuvuije bapika ba mpekatu ne lufu, bivua bikengela muntu mulume mukuabu umue mupuangane uvua ne bua kutumikila Nzambi atusungile. Kavua mua kuanyishila anu ndelanganyi ya Adama ivua imutumikila bua kushala ne muoyo kashidi anyi? Tuetu bantu bapange bupuangane, tudi mua kuela meji ne: ke tshivua tshimpe bua Yehowa kuenza. Kadi bua Yehowa, kuenza nanku kakuvua kuimpe to. Bualu bivua mua kulua kumueneka bu ne: Adama kavua muenze mpekatu munene ne bana bende kabavua balue bena mpekatu to. Pabi Adama uvua muenze mpekatu. w25.01 21 §3-4

Dimue dia 26/10

Tudi tuenda bua ditabuja, ki mbua malu adi amueneka to.​—2 Kol. 5:7.

Mupostolo Paulo uvua mumanye ne: bakavua pa kumushipa, kadi pakavulukaye muvua nsombelu wende wakumvua disanka dia bungi. Wakamba ne: “Ndi munyeme lubilu mufike ku ndekelu, ndi mulame ditabuja.” (2 Tim. 4:6-8) Paulo uvua muangate dipangadika dia kudifila mu mudimu wa Yehowa, ne uvua mutuishibue ne: uvua musankishe muoyo wa Yehowa. Mbimpe tuetu petu tuangate mapangadika mimpe bua Yehowa atuanyishe. Mmunyi mutudi mua kuangata? Paulo wakamba bua bualu buende yeye ne bua bena Kristo bakuabu ne: “Tudi tuenda bua ditabuja, ki mbua malu adi amueneka to.” Bilondeshile Bible, ‘kuenda’ kutu misangu mikuabu kuleja nsombelu wa muntu. Muntu udi wenda bua ditabuja udi wangata mapangadika mimanyine pa tshidi Yehowa Nzambi musue. Bienzedi biende bidi bileja mudiye mutuishibue ne: Nzambi neamufute ne neatute diakalenga padiye utumikila mibelu yende idi mu Bible.​—Mis. 119:66; Eb. 11:6. w25.03 20 §1-2

Dibidi dia 27/10

Nushintuluke pa kukudimuna meji enu.​—Lomo 12:2.

Nyuma muimpe wa Nzambi mmuambuluishe bantu bavua ne tshikisu, bena luonji, ne bavua kabayi ne bululame bua kuakaja nsombelu wabu. (Yesh. 65:25) Mbalekele bikadilu biabu bibi abi. (Ef. 4:22-24) Kadi bu mutshidi bantu ba Nzambi bapange bupuangane, nebatungunuke ne kuenza bilema. Yehowa mmusangishe “bantu ba mishindu yonso” mu tshisuikidi tshikole tshia dinanga ne ditalala. (Tito 2:11) Etshi ntshishima tshidi anu Nzambi wa Bukole buonso nkayende mua kuenza! Mêyi ende atu anu akumbana. (Yesh. 55:10, 11) Mparadizu wa mu nyuma ukadiku lelu eu. Yehowa mmubueje batendeledi bende mu dîku dia pa buadi. Bu mutudi mu dîku edi, tudi mu ditalala ne mu bukubi nansha mutudi munkatshi mua bantu badi benza malu ne tshikisu. (Mis. 72:7) Bua malu aa, tudi ne bua kuambuluisha bantu bakuabu bua balue kubuela pabu mu dîku dietu edi. Tudi tubambuluisha nanku patudi tubavuija bayidi.​—Mat. 28:19, 20. w24.04 23 §13, 15

Disatu dia 28/10

Tuetu tudi ne meji a Kristo.​—1 Kol. 2:16.

Yezu uvua munange Yehowa ne meji ende onso. Uvua mumanye tshivua Nzambi musue bua enze ne uvua mudisuike bua kutshienza, nansha muvuaye mumanye ne: uvua ne bua kukenga. Yezu kakalekela tshintu nansha tshimue tshimubueja mu ditanaji to, bualu uvua mutume meji ende onso anu ku dienza tshivua Tatu wende musue. Petelo ne bapostolo nende bakuabu bavua ne diakalenga dia pa buadi dia kusomba ne Yezu ne kumanya mutuye wela meji. Pakafunda Petelo mukanda wende wa kumpala ku bukole bua nyuma muimpe, wakakankamija bena Kristo bua kudipaya ne lungenyi lua muomumue ne luvua nalu Kristo. (1 Pet. 4:1) Muaku wa ne: “nudipaye” uvua Petelo mufunde uvua ne lungenyi lua mutu basalayi bambula bia mvita, bashale bindile bua kuluangana. Bena Kristo bobu balonge mua kuela meji anu bu Yezu, nebapete tshidibu natshi dijinga bua kutantamena dijinga dia kuenza malu mabi ne nebakandamene malu a mu bulongolodi bubi bua Satana ebu.​—2 Kol. 10:3-5; Ef. 6:12. w25.03 8-9 §1-3

Dinayi dia 29/10

Meji a mu muoyo wa muntu adi bu mâyi male, kadi muntu udi ne dijingulula dia malu udi uasuna.​—Nsu. 20:5.

Mmalu kayi a muntu uudi utantshila audi ne bua kumanya? Kumpala kua wewe kumunanga bikole, mbimpe nuyukile bua malu a mushinga mukole, bu mudi bidiye wipatshila mu nsombelu. Tshia kuenza ntshinyi bua kumanya muntu uudi utantshilangana nende bimpe? Umue mushindu wa kumumanya bimpe ngua kuyukila nende malu onso patoke, kumuela nkonko, ne kumuteleja bimpe. (Yak. 1:19) Bua bualu abu, nudi mua kuenza amue malu pamue adi mua kunuambuluisha bua kuyukila badilekelele, bu mudi kudia pamue, kuendakana pamue, ne kuyisha pamue. Nudi kabidi mua kufika ku dimanyangana bimpe nuenu nusomba ne balunda ne bena mu mêku enu. Keba mpunga yakuambuluisha bua kumanya mudiye udituala pa bantu ne mu miaba mikuabu. w24.05 27-28 §6-7

Ditanu dia 30/10

Nulue bidikiji ba Nzambi bu bana bende bananga.​—Ef. 5:1.

Netutuilangane ne ntatu kumpala eku yatulomba bua kueyemena Yehowa mututu katuyi banji kumueyemena to. Malu adi mu Bible ne adi mafikile Bantemu ba matuku etu aa neatuambuluishe bua kumona mudi Nzambi mukuatshishe batendeledi bende. Elela malu au meji. Neuvuije Yehowa dibue diebe wewe muenze nanku. Kabidi netukoleshe bena Kristo netu. Tshilejilu, Yezu wakapesha Simona dîna dia Kefa (didibu bakudimune ne: “Petelo”), didi diumvuija “dibue.” (Yone 1:42) Bualu ebu budi buleja ne: Petelo uvua ne bua kukankamija bisumbu ne kubishindamija mu ditabuja. Bible udi ubikila bakulu ne: “mukuna munene wa dibue” bua kuleja mudibu bakuba tshisumbu. (Yesh. 32:2) Kadi tuetu bonso tudi tukankamijangana patudi tuidikija ngikadilu ya Yehowa. w24.06 28 §10-11

Disambombo dia 31/10

Yehowa Nzambi udi ulomba bua kumulamata anu yeye.​—Dut. 4:24.

Bakalenge ba Isalele bavua bashale mu ntendelelu mulelela ke bavua Yehowa umona ne: bavua ne lulamatu. Ba bungi ba kudibu kabavua ne lulamatu to. Bakalekela kutumikila mikenji yende, kutuadijabu kutendelela nzambi ya dishima. (1 Bak. 21:25, 26; 2 Kul. 12:1) Bua tshinyi kutendelela Yehowa ne muoyo mujima kuvua ne mushinga wa bungi kudiye? Bumue bualu budi ne: bakalenge bavua ne dibanza dia kusaka bena Isalele bua kutendelela Yehowa mu mushindu uvuaye wanyisha. Pavua bena Isalele batendelela Nzambi ya dishima, bavua benza mpekatu mikuabu ya bungi ne benzelangana malu mabi. (Hosh. 4:1, 2) Tuvulukayi ne: bena Isalele ne bakalenge babu, bavua tshisamba tshilambula Yehowa. Pavuabu kabatshiyi ne lulamatu, batendelela nzambi ya dishima, Bible udi wamba ne: bivua anu bu ne: bavua bende masandi. (Yel. 3:8, 9) Padi muntu udi mu dibaka wenda masandi, udi wenzela muena dibaka nende bubi bunene. Bia muomumue, padi mutendeledi wa Yehowa udi mudilambule kudiye ubuelakana mu malu a ntendelelu wa dishima, udi wenzela Yehowa mpekatu mubi mutambe.​—Dut. 4:23. w24.07 22-23 §12-15

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2026)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu