TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 49
MUSAMBU WA 44 Kulomba kua muntu mupuekele
Mukanda wa Yobo udi mua kukuambuluisha bua kumanya mua kufila mibelu
“Mpindieu, Yobo, umvua koku mêyi anyi.”—YOBO 33:1.
LUNGENYI LUNENE
Mudi mukanda wa Yobo utuleja mua kupesha bakuabu mibelu mimpe.
1-2. Mbualu kayi buvua buanji kukolela balunda basatu aba Yobo ne Elihu bua kuenza?
PAVUA Yobo mujimije bintu biende bionso, bantu ba bungi ba ku Est kuvuaye musombele bakapeta lumu lua tshivua tshimuenzekele atshi. Pakumvua balunda basatu ba Yobo aba: Elifaza ne Biledada ne Sofâ bualu abu, bakaya ku Usa bua kumusamba. Pakafikabu ne kumona tshivua tshifikile Yobo, bakumvua bibi menemene.
2 Anji elabi meji, bavua basangane Yobo mujimije bintu bionso bivuaye nabi. Mujimije mikoko, ngombe, tumelu ne mpunda. Bavua bashipe bana bende bonso ne bena mudimu bende ba bungi. Bana bende abu bavua bafue pavua nzubu mubupukile. Disama dikole divua kabidi dimukuate. Uvua ne biuwuja mubidi mujima, bienda bimusama bikole. Anu patshivua balunda bende abu ku bule, bakamumona musombe mu butu, mubungame bikole. Tshiakenzabu ntshinyi? Bakanji kusomba matuku 7 majima muaba uvua Yobo au, kabayi bamuambila bualu nansha bumue. (Yobo 2:12, 13) Nsongalume mukuabu, diende Elihu, wakafika pende, kusombaye pabuipi ne balunda ba Yobo basatu abu. Ndekelu wa bionso, Yobo wakakula, kuelaye dituku divuaye muledibue mulawu, wamba muvuaye nansha mua kuikala mufue dituku adi. (Yobo 3:1-3, 11) Mbiumvuike bimpe ne: Yobo uvua dijinga ne diambuluisha. Kadi bua mushindu uvua balunda bende abu bamusangane, biakanji kubakolela bua kumukankamija. Tshivuabu mua kumuambila dîba adi ke tshivua mua kuleja ni bavua balunda bende balelela bavua bamutabalela. Tumonayi tshiakenzabu.
3. Ntshinyi tshituakuila mu tshiena-bualu etshi?
3 Yehowa wakasaka Mose bua kufunda malu avua balunda basatu ba Yobo ne Elihu bambe ne benze. Bidi bimueneka ne: nyuma mubi ke uvua musake Elifaza bua kuakula. Kadi Yehowa ke uvua musake Elihu bua kuakula. (Yobo 4:12-16; 33:24, 25) Nunku kabiena bitukemesha bua mudi mukanda wa Yobo muikale ne imue mibelu mimpe ne mibi to. Netuakule bua mudiwu mua kutuambuluisha patudi tukeba kupeshangana mibelu. Tshia kumpala, netuakule bua tshilejilu tshibi tshia balunda basatu ba Yobo. Tshibidi, netuakule bua tshilejilu tshimpe tshia Elihu. Patuikala tukonkonona tshilejilu tshionso, netumone muvuatshi pamuapa tshiambuluishe bena Isalele ne muditshi mua kutuambuluisha petu lelu.
MUVUA BALUNDA BASATU BA YOBO BAMUBELE
4. Bua tshinyi balunda basatu ba Yobo bakapanga kukumbaja tshipatshila tshiabu tshia kumusamba? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)
4 Bible udi wamba ne: pakumvua balunda basatu ba Yobo abu lumu lua malu makole avua mamukuate, bakaya bua “kukenga ne Yobo ne kumusamba.” (Yobo 2:11) Kadi bakapanga kukumbaja tshipatshila tshiabu atshi. Bua tshinyi? Bua malu owu makese ngasatu. Bua kumpala, kabavua bangate dîba dia kuteleja Yobo bua kumvua muvua malu to. Tshilejilu, bakela meji ne: Yehowa uvua umunyoka bua bualu kampanda bubi buvuaye muenze.a (Yobo 4:7; 11:14) Buibidi, mibelu ya bungi ivuabu bapesha Yobo kayivua imuambuluisha to, kadi ivua imutapa ku muoyo. Tshilejilu, malu avuabu bamuambile avua amueneka bu malelela, kadi kaavua amuambuluisha to. (Yobo 13:12) Biledada wakamba misangu ibidi muvua Yobo wakula bikole. (Yobo 8:2) Sofâ wakamuamba muvuaye “muntu udi mu mutu mutupu.” (Yobo 11:12) Buisatu, nansha muvuabu pamuapa kabayi belela Yobo mbila, malu avuabu bamuamba ne mushindu uvuabu baamba, bivua bimufikishe ku didipisha ne ku didimona kayi ne mushinga. (Yobo 15:7-11) Bakatungunuka anu ne kumuleja muvuaye muenze mpekatu pamutu pa kumusamba ne kukolesha ditabuja diende.
Paudi ubela muntu, kuakudi mu mushindu udi mua kumufikisha ku diela meji ne: udi umumona bu mushadile kuudi to. Ikala ne meji a kumuambuluisha (Tangila tshikoso 4)
5. Mibelu ivua balunda basatu ba Yobo bamupeshe yakamuenzela tshinyi?
5 Pakajikija balunda basatu ba Yobo kumupesha mibelu, wakadiumvua muzajibue bua mêyi abu. (Yobo 19:2) Pavuabu bamubanda muvuaye muenze bualu bubi, bivua bimusaka bua kudibingisha. Nunku tudi tumvua tshivua tshimufikishe ku didileja muntu muakane ne ku diamba malu avuaye kayi mua kuamba. (Yobo 6:3, 26) Balunda bende abu bavua bamba malu avua kaayi apetangana ne meji a Yehowa to, ne kabavua bumvuila Yobo luse to. Ke bualu kayi bakalua bantu bavua Satana wenza nabu mudimu bua kutekesha Yobo mu mikolo. (Yobo 2:4, 6) Mmunyi muvua bualu bua Yobo ebu mua kuikala buambuluishe bena Isalele? Mmunyi mudibu mua kutuambuluisha petu lelu eu?
6. Tshilejilu tshibi tshia balunda basatu ba Yobo tshivua mua kuikala tshilongeshe bakulu ba mu Isalele tshinyi?
6 Muvua bualu bua Yobo mua kuikala buambuluishe bena Isalele. Pavua Yehowa muelele bena Isalele mikenji, wakasungula bakulu bavua bantu balume bakumbane bua bikale balumbuluisha bantu bende ne babambuluisha bua kutumikila mikenji ayi. (Dut. 1:15-18; 27:1) Bantu balume abu bavua ne bua kuanji kuteleja bantu ne ntema kumpala kua kufila mibelu anyi kua kukosa tshilumbu. (2 Kul. 19:6) Bivua bikengela bikale kabidi bela bantu nkonko pamutu pa kuamba anu patupu ne: bakadi bamanye bualu mudibu. (Dut. 19:18) Bivua bikengela bua bantu abu bikale bakula ne dîyi dimpe pavuabu bayukila ne bantu bavua balua kubalomba mibelu. Bua tshinyi? Bualu bobu kabayi bakula nabu ne dîyi dimpe, bivua mua kubakolela bua kubambila malu avua mabatonde. (Ekes. 22:22-24) Bakulu ba mu Isalele bavua bakonkonona bualu bua Yobo abu bavua mua kuikala bapete malongesha avuabu batumikila.
7. Mbanganyi bavua mua kupesha pabu bantu mibelu mu Isalele pa kumbusha bakulu? Mmunyi muvua bualu bua Yobo mua kuikala bubambuluishe pabu? (Nsumuinu 27:9)
7 Ki mbakulu nkayabu bavua ne bua kupesha bantu mibelu mu Isalele to. Kadi muena Isalele yonso, mukulumpe anyi muana, uvua mua kupesha balunda bende mibelu bua bikale mu malanda mimpe ne Yehowa anyi pavuabu benza malu mabi. (Mis. 141:5) Bantu batu bapeshangana mibelu ya nanku ke balunda balelela. (Bala Nsumuinu 27:9.) Tshilejilu tshibi tshia balunda basatu ba Yobo tshivua mua kuikala tshiambuluishe bena Isalele bua kumanya bivuabu kabayi mua kuamba anyi kuenza pavuabu babela bakuabu.
8. Ntshinyi tshitudi ne kuepuka patudi tupesha bakuabu mibelu? (Tangila kabidi bimfuanyi.)
8 Mudi bualu bua Yobo mua kutuambuluisha. Tuetu bonso tutu basue kuambuluisha bena Kristo netu badi mu ntatu. Bua tuetu kubambuluisha mudibi bikengela, ki mbimpe tufuane balunda basatu ba Yobo to. Kadi patudi tukeba kubela muntu, tshia kumpala mbimpe tudienzeje bua kumanya malu onso mudiwu pamutu pa kuamba mutukadi bamanye malu onso. Tshibidi, tudi ne bua kupesha muntu mibelu miangatshila mu Dîyi dia Nzambi pamutu pa kumubela bilondeshile mamanya etu, anu bu Elifaza. (Yobo 4:8; 5:3, 27) Tshisatu, ki mbimpe tuambe muntu utudi tubela mêyi mashile anyi mabi to. Vuluka ne: amue malu avua Elifaza ne balunda bende bambe avua malelela, bualu Paulo wakalua kutela amue a kudiwu. (Fuanyikija Yobo 5:13 ne 1 Kolinto 3:19.) Nansha nanku, malu a bungi avuabu bambe kaavua afumina kudi Yehowa to, ne akatapa Yobo ku muoyo. Ke bualu kayi, Yehowa wakamba muvuabu kabayi bambe bulelela to. (Yobo 42:7, 8) Nunku patudi tupesha bakuabu mibelu, ki mbimpe tubafikishe ku dimona ne: Yehowa mmuena malu makole ne ki mmubanange to. Tumonayi mpindieu tshidi tshilejilu tshia Elihu tshitulongesha.
Paudi ubela muntu, 1) dienzeja bua kumanya tshidi tshimutatshisha menemene, 2) mubela ne malu a mu Bible, ne 3) yukila nende ne dîyi dimpe (Tangila tshikoso 8)
MUVUA ELIHU MUBELE YOBO
9. Bua tshinyi Yobo utshivua anu dijinga ne diambuluisha nansha muvua balunda bende bamane kuakula? Mmunyi muvua Yehowa mumuambuluishe?
9 Yobo ne balunda bende bakakokangana mutantshi mule. Bu muvuabu bakule malu a bungi, malu au mmangate nshapita 28 mu mukanda Yobo mu Bible. Amue a ku mêyi avuabu bambangane adi aleja ne: bobu bonso bavua ne tshiji. Kakuyi mpata, kanyinganyinga ka Yobo kakavua kajike to. Utshivua anu dijinga ne busambi ne mibelu. Ntshinyi tshiakenza Yehowa bua kumuambuluisha? Wakasaka Elihu bua kumubela. Bua tshinyi Elihu uvua muanji kushala mupuwe? Udi wamba ne: “Ndi nsongalume, nuenu nudi bantu bakole. Nunku mvua mudikande ne kanemu konso.” (Yobo 32:6, 7) Elihu uvua mumanye kuonso eku ne: bantu bakulumpe batu ne meji bua mukadibu balale bidimu bia bungi ne bakadi bamonamone malu kupita bansonga. Kadi pakatelejaye Yobo ne balunda bende abu ne ntema yonso, kavua kabidi mua kushala mupuwe to. Wakamba ne: “Ki mbidimu nkayabi bidi bivuija muntu muena meji, anyi bantu bakulumpe nkayabu badi bajingulula tshidi tshiakane to.” (Yobo 32:9) Ntshinyi tshiakaluaye kabidi kuamba? Uvua mutshiambe mushindu kayi?
10. Ntshinyi tshivua Elihu muenze kumpala kua kubela Yobo? (Yobo 33:6, 7)
10 Kumpala kua Elihu kupesha Yobo mibelu, wakenza bua Yobo anji kuikala mutukije. Mushindu kayi? Tshia kumpala, wakanji kutukija yeye muine. Tudi tuamba nanku bualu Bible udi uleja ne: Elihu ukavua mufiike munda. (Yobo 32:2-5) Nunku bu mukavuaye mutukije, wakayukila nende ne dîyi dimpe. Tshilejilu, wakamuambila ne: “Mona! Kumpala kua Nzambi mulelela ndi anu bu wewe.” (Bala Yobo 33:6, 7.) Mêyi a Elihu akaleja ne: uvua muteleje Yobo ne ntema yonso. Wakatela amue malu manene avua Yobo muambe kumpala kua kumubela. (Yobo 32:11; 33:8-11) Wakenza kabidi bia muomumue pakavuaye umubela.—Yobo 34:5, 6, 9; 35:1-4.
11. Mmunyi muvua Elihu mubele Yobo? (Yobo 33:1)
11 Pavua Elihu ubela Yobo, kavua mumufikishe ku didimona kayi ne mushinga to, kadi uvua mumubele mu mushindu uvua uleja ne: uvua unemeka muena lulamatu au. Tshilejilu, Elihu wakatela Yobo mu dîna diende, bualu buvua pamuapa balunda basatu ba Yobo abu kabayi benze to. (Bala Yobo 33:1.) Pavua Elihu ubela Yobo, uvua umushila dîba dia kuakulaye pende. Bidi bimueneka ne: uvua wenza nanku bualu uvua pamuapa muvuluke muvuaye uzuka bua kuakula pavua Yobo ne balunda bende bayukila. (Yobo 32:4; 33:32) Elihu wakaleja kabidi Yobo patoke njiwu ivuaye mua kupeta bua ngelelu wende wa meji au. Wakamuvuluija kabidi muvua Yehowa muikale Nzambi wa meji, wa bukole, wa buakane ne udi ne dinanga dia lulamatu. (Yobo 36:18, 21-26; 37:23, 24) Mibelu mimpe ya Elihu ke yivua pamuapa milue kuambuluisha Yobo bua kuteleja mibelu mikuabu ya kudi Yehowa. (Yobo 38:1-3) Mmunyi muvua tshilejilu tshia Elihu mua kuikala tshiambuluishe bena Isalele? Mmunyi muditshi mua kutuambuluisha petu lelu?
12. Mmunyi muvua Yehowa mukuate mudimu ne baprofete bua kuambuluisha bantu bende? Mmunyi muvua tshilejilu tshimpe tshia Elihu mua kuikala tshiambuluishe bena Isalele?
12 Muvua tshilejilu tshia Elihu mua kuikala tshiambuluishe bena Isalele. Yehowa uvua ukuata mudimu ne baprofete bua kulongesha bena Isalele ne kubabela. Tshilejilu, mu tshikondo tshia balumbuluishi, Yehowa wakakuata mudimu ne muprofete mukaji Debola bua kupesha bena Isalele buludiki. Wakakuata kabidi mudimu ne muprofete Samuele katshia anu ku buana buende bua kupesha bantu bende buludiki. (Bal. 4:4-7; 5:7; 1 Sam. 3:19, 20) Nansha mu tshikondo tshia bakalenge, Yehowa uvua anu ukuata mudimu ne baprofete bua kuambuluisha bena Isalele bua batungunuke ne kumutendelela mu mushindu muakane ne bua kubela bavua benza malu mabi. (2 Sam. 12:1-4; Bien. 3:24) Tshilejilu tshia Elihu tshidi mu mukanda wa Yobo ntshiambuluishe bena mudimu ba Yehowa ba lulamatu bua kumanya tshia kuamba ne mua kutshiamba padibu babela bakuabu.
13. Mmunyi mutudi mua kukankamija bena Kristo netu?
13 Mudi tshilejilu tshia Elihu mua kutuambuluisha. Tuetu bena Kristo tutu tulongesha bantu malu adi mu Dîyi dia Nzambi bua bamanye tshidi Nzambi musue. Tutu kabidi tukolesha bena Kristo netu ne mêyi mimpe ne tubakankamija. (1 Kol. 14:3) Mbimpe bakulu bamanye ne: bidi bikengela bikale bakula “mêyi a busambi” padibu bayukile ne bena Kristo nabu, nansha biobi ne: badi kumpala kua muntu udi ne tshiji anyi udi upatula ‘mêyi a tshiakulakula.’—1 Tes. 5:14; Yobo 6:3.
14-15. Fila tshilejilu tshia mudi mukulu mua kuidikija Elihu padiye ubela muntu.
14 Tuangate tshilejilu etshi. Mukulu kampanda udi umvua ne: muanetu mukuabu wa bakaji udi ne malu adi mamubungamije. Yeye ne muanetu wa balume mukuabu badi baya bua kumukankamija. Padibu bayukila, muanetu wa bakaji udi ubambila ne: nansha mudiye uya mu buambi ne ubuela mu bisangilu, kena anu ne disanka to. Ntshinyi tshidi mukulu au mua kuenza?
15 Tshia kumpala, bidi bikengela adienzeje bua kumanya tshidi tshitatshisha muanetu wa bakaji au menemene. Bua yeye kufika ku ditshimanya, mbimpe amuteleje ne ntema yonso padiye wakula. Mona nkonko idiye mua kudiela: Muanetu eu udiku wela meji ne: Yehowa ki mmumunange kabidi anyi? ‘Tunyinganyinga tua mu nsombelu’ ke tudi mua kuikala tumutatshisha anyi? (Luka 21:34) Tshibidi, bidi bikengela mukulu au akebe mpunga ya kumuela kalumbandi bua mudiye utungunuka anu ne kubuela mu bisangilu ne kuyisha nansha mudiye ne malu adi mamutonde. Tshisatu, padi mukulu au ujingulula tshidi tshitatshisha muanetu au, udi mua kufika ku dimupesha mvese ya mu Bible idi mua kumujadikila ne: Nzambi mmumunange.—Gal. 2:20.
TUNGUNUKA NE KULONGA MALU ADI MU MUKANDA WA YOBO
16. Mmunyi mudi malu adi mu mukanda wa Yobo mua kutungunuka ne kutuambuluisha?
16 Tudi bapete malongesha a bungi a mushinga mu mukanda wa Yobo. Mu tshiena-bualu tshishale, tuvua bamone mudi mukanda wa Yobo mutuambuluishe bua kumanya tshidi Nzambi mulekeele makenga ne tshitudi mua kuenza bua kunanukila mu ntatu. Mu tshiena-bualu etshi, tudi bamone mudi yonso wa kutudi mua kufila mibelu mimpe yeye ulonda tshilejilu tshimpe tshia Elihu pamutu pa kulonda tshilejilu tshibi tshia balunda basatu ba Yobo. Nunku wewe musue kupesha muntu mibelu, anji tangila kabidi malu onso atudi bamone mu mukanda wa Yobo aa. Biobi ne: ukadi muenze matuku kuyi mubale mukanda wa Yobo, udi nansha mua kudifundila tshipatshila tshia kuwubalulula. Wewe muenze nanku, neupetamu malu a mushinga akuambuluisha.
MUSAMBU WA 125 ‘Badi ne luse mba disanka’
a Bidi bimueneka ne: nyuma mubi ke uvua musake Elifaza bua kuamba ne: kakuena muntu udi muakane ku mêsu kua Yehowa anyi udi mua kumusankisha to. Elifaza uvua muitabe lungenyi lubi alu. Ke bualu kayi wakaluambulula misangu yonso isatu ivuaye muakule ne Yobo.—Yobo 4:17; 15:15, 16; 22:2.