Tok Blong Jeova i Wan Samting We i Laef

Ol Bigfala Poen Long Buk Blong Esra

OL STORI long buk blong Esra oli joen wetem ol stori long en blong buk blong Seken Kronikel. Pris Esra nao i raetem buk ya mo hem i statem buk blong hem wetem stori blong King Sirus blong Pesia we i letem ol man Jiu we oli stap wok slef long Babilon, oli gobak long kantri blong olgeta bakegen. Buk ya i finis wetem stori blong taem ya we Esra i wokem rod blong ol man Isrel oli lego ol woman blong ol narafala kantri we oli bin mared wetem olgeta. Buk blong Esra i tokbaot ol samting we oli hapen long wan taem blong 70 yia, stat long yia 537 i go kasem 467 B.K.T.

Taem Esra i stap raetem buk ya, wan samting i klia long tingting blong hem: hem i wantem soemaot olsem wanem Jeova i mekem promes blong hem i kamtru blong tekemaot ol man blong Hem we oli stap wok slef long Babilon, mo blong stanemap trufala wosip bakegen long Jerusalem. Taswe, Esra i tokbaot nomo ol samting we oli laenap wetem tingting ya. Buk ya blong Esra i wan buk we i tokbaot olsem wanem oli bildim haos blong God mo olsem wanem wosip blong Jeova i stanap bakegen nating se i gat fasin agens mo nating se ol man blong God oli mekem sin. Ol stori blong buk ya oli impoten long yumi tede from we yumi tu yumi stap laef long wan taem we ol samting oli kam niuwan bakegen. Plante man oli stap kam antap long “hil blong [Jeova]” mo i no longtaem, olgeta man long wol bambae oli “luksave bigfala paoa blong [Jeova].”​—Aesea 2:​2, 3; Habakuk 2:14.

OLI BILDIM HAOS BLONG GOD BAKEGEN

(Esra 1:1–6:22)

Folem tok blong Sirus, distrikejen ya Serubabel, we nara nem blong hem Sesbajara, i lidim klosap 50,000 man Jiu oli aot long Babilon blong gobak long Jerusalem. Long ples ya oli stanemap wan olta mo oli stat blong mekem ol sakrefaes i go long Jeova.

Long yia we i kam biaen, ol man Isrel ya oli putum fandesen blong haos blong Jeova. Ol enemi blong olgeta oli gohed blong traem blokem wok blong olgeta mo biaen oli pulum king blong i givim wan oda blong stopem wok ya. Profet Hagae mo Sekaraea oli leftemap tingting blong ol man Isrel blong oli gohed bakegen blong bildim haos blong God nating se ol enemi oli blokem olgeta. From we king i faenemaot se King Sirus blong Pesia i bin putumap wan oda finis blong bildim “haos blong God long Jerusalem,” ol enemi ya oli no moa agensem ol man Isrel from we oli fraet blong agensem oda blong King Sirus. (Esra 6:3) Wok blong bildim haos ya i gohed gud go kasem we haos i finis.

Ansa Blong Sam Kwestin Long Saed Blong Baebol:

1:​3-6​—?Olsem wanem? ?Ol man Isrel we oli no wantem gobak long kantri blong olgeta, oli slak long bilif? Samfala oli no gobak long Jerusalem from we oli laekem moa ol samting long saed blong bodi no oli no tinghae long trufala wosip. Be i no olgeta evriwan we oli gat tingting olsem. Traem tingbaot, i gat 1,600 kilometa stat long Babilon i go kasem Jerusalem mo hemia i minim se oli mas wokbaot fo no faef manis. Mo i nidim paoa blong stapgud bakegen long wan ples we i no bin gat man i stap long hem blong 70 yia mo blong mekem wok ya blong bildim haos. Taswe, olgeta we oli sik, oli gat trabol long saed blong bodi, oli olfala no oli gat ol wok long saed blong famle maet oli no save gobak long ples blong olgeta from ol samting ya i blokem olgeta.

2:43 (NW)​—?Hu ya ol Netinim? Hemia olgeta we oli no man Isrel mo oli mekem wok olsem slef no man blong wok long haos blong God. Long olgeta ya i gat ol laen blong Gibeon long taem blong Josua mo ol narafala we “King Deved bifo wetem ol haeman blong hem oli bin makemaot ol bubu blong olgeta, blong oli wok wetem ol Livaet.”​—Esra 8:20.

2:55​—?Hu ya ol laen blong ol man blong wok blong King Solomon? Olgeta ya oli no man Isrel mo oli kasem ol spesel wok long wosip blong Jeova. Maet oli wok olsem ol tija blong loa no ol man blong mekem ol kopi blong hanraet long haos blong God no long sam narafala wok bakegen.

2:​61-63​—?Taem ol man Isrel oli kambak long Jerusalem, oli gohed yet blong yusum Yurim mo Tumim blong faenemaot tingting blong God? Taem ol pris oli no faenem nem blong ol bubu blong olgeta long lis blong ol nem blong ol pris, oli yusum Yurim mo Tumim blong faenemaot samting ya. Esra i tokbaot samting ya nomo olsem wan rod. Baebol i no talem se oli bin yusum Yurim mo Tumim long taem ya mo biaen long taem ya tu. Folem kastom stori blong ol man Jiu, fasin blong yusum Yurim mo Tumim i lus taem oli spolem haos blong God long yia 607 B.K.T.

3:12​—?From wanem ‘ol olfala we oli bin luk haos blong Hae God we i stap long ples ya bifo’ oli krae? Ol man ya oli tingbaot olsem wanem haos blong God ya we Solomon i bildim i bin naes tumas. Fandesen blong niufala haos ya i “no gudwan” olsem hemia blong fastaem. (Hagae 2:​2, 3) Ating ol olfala ya oli stap tingbaot sipos ol traehad blong olgeta bambae i mekem se haos ya i sem mak long hemia blong fastaem, taswe oli harem nogud nao oli stap krae.

3:​8-10; 4:​23, 24; 6:​15, 16​—?I tekem hamas yia blong bildim haos blong God bakegen? Oli putum fandesen blong haos ya long yia 536 B.K.T.​—‘long namba tu yia afta we oli kasem haos blong God long Jerusalem.’ Wok blong bildim haos blong God i stop long taem we King Ataksekses i stap rul, long yia 522 B.K.T. Tabu we oli putum long wok ya i gohed kasem yia 520 B.K.T., hemia long namba tu yia we King Darias i rul. Haos ya i finis long namba sikis yia blong rul blong King Darias, no long yia 515 B.K.T. (Lukluk bokis ya “Ol King Blong Pesia Stat Long 573 i go kasem 468 B.K.T.”) Taswe, wok blong bildim haos blong God i tekem raonabaot 20 yia.

4:8–6:18 (lukluk futnot blong 4:7 long Baebol long Bislama)​—?From wanem oli raetem ol vas ya long lanwis Arameik? Olgeta vas ya oli ol leta we ol haeman blong gavman oli raetem i go long ol king mo ol ansa we ol king ya oli givim. Esra i mekem stret kopi blong ol leta ya long lanwis Arameik we hemia lanwis blong ol bisnes man mo gavman long taem ya. Ol narafala haf blong Baebol we oli raetem long lanwis ya hemia Esra 7:​12-26, Jeremaea 10:​11, mo Daniel 2:4b–7:28.

Ol Lesen Blong Yumi:

1:2. Profet tok we Aesea i talem klosap 200 yia bifo i kamtru. (Aesea 44:28) Ol profet tok blong Baebol oli mas kamtru oltaem.

1:​3-6. Sem mak olsem ol man Isrel we oli stap nomo long Babilon, plante Witnes blong Jeova oli no save mekem wok blong paenia mo oli no save givhan long wan ples we i gat nid. Nating se i olsem, oli sapotem olgeta we oli naf blong mekem ol wok ya mo oli glad blong givim presen mane blong givhan long wok blong prij mo blong tijim man.

3:​1-6. Long namba seven manis ya Tisri (manis Tisri i laenap wetem Septemba/Oktoba long taem blong yumi) long yia 537 B.K.T., ol man Isrel ya we oli kambak long Jerusalem oli mekem faswan sakrefaes blong olgeta i go long Jeova. Long yia 607 B.K.T., King Nebukadnesa i kam insaed long Jerusalem long namba faef manis ya Ab (manis Ab i laenap wetem Julae/Ogis) mo i stat blong bonem taon ya long faea. (2 King 25:​8-17) Ol 70 yia ya we Jerusalem bambae i ples nating nomo i kamtru stret olsem we Baebol i talem. (Jeremaea 25:11; 29:10) Oltaem ol samting we Baebol i talem oli mas kamtru.

4:​1-3. Ol man Isrel ya we oli kambak long Jerusalem, oli no wantem we ol enemi blong olgeta i givhan long olgeta blong wokem haos blong God bakegen from we oli save se fasin ya i olsem we oli wok tugeta wetem ol man blong ol giaman skul. (Eksodas 20:5; 34:12) Sem mak tede, ol man blong Jeova oli no joen long enikaen wok blong ol giaman skul.

5:​1-7; 6:​1-12. Jeova i save jenisim rod blong ol samting blong mekem se ol man blong hem oli win long wok blong olgeta.

6:​14, 22. Taem yumi wok strong long wok blong Jeova, Jeova i glad long yumi mo i blesem yumi.

6:21. Ol man Sameria we oli stap long ol graon blong ol man Juda, mo sam man Isrel we oli aot long Babilon oli kambak mo oli bin joen long giaman wosip, oli luk we wok blong bildim haos blong God i stap gohedgud. Samting ya i pusum olgeta blong mekem sam jenis long laef blong olgeta. I gud yumi glad tu blong tekpat long ol wok we God i givim long yumi, olsem wok blong talemaot Kingdom blong Hem.

ESRA I KAM LONG JERUSALEM

(Esra 7:1–10:44)

Fifti yia i pas finis afta we oli dediketem haos blong Jeova we oli jes wokem. Hemia yia 468 B.K.T. Esra mo wan smol grup blong ol man Isrel oli karem sam presen mane mo oli aot long Babilon blong wokbaot i go kasem Jerusalem. ?Esra i faenem wanem taem i kasem Jerusalem?

Ol lida oli talem long Esra se: “Ol pris, mo ol Livaet, mo ol narafala laen ya blong Isrel oli stap miks wetem ol man blong ol kantri ya raonabaot long yumi.” Mo tu, “ol lida blong yumi wetem ol narafala haeman ya, olgeta ya nao oli stamba blong fasin nogud ya.” (Esra 9:​1, 2) Esra i sapraes bigwan taem oli talem tok ya long hem. Esra i kasem wan tok we i leftemap tingting blong hem blong ‘gohed, mo stretem’ problem ya. (Esra 10:4) Esra i mekem olsem oli talem long hem mo ol man Isrel oli obei long hem.

Ansa Blong Sam Kwestin Long Saed Blong Baebol:

7:​1, 7, 11​—?Olsem wanem? ?Ol vas ya oli tokbaot Atakseses we i stopem wok blong bildim haos blong God? Nogat. Atakseses i nem no taetol blong tu king blong Pesia. Faswan hem i Gaumata, we nara nem blong hem Bardiya, hem nao i givim oda blong stopem wok blong bildim haos tempol long 522 B.K.T. Atakseses ya we i king long taem we Esra i kam long Jerusalem, hemia Atakseses Longimanus.

7:28–8:20​—?From wanem plante man Jiu long Babilon oli no wantem folem Esra blong gobak long Jerusalem? Nating se moa long 60 yia i pas finis afta we ol faswan grup blong ol man Jiu oli kambak long ples blong olgeta, i gat bigfala ples i stap yet long Jerusalem. Taem oli kambak long Jerusalem, oli mas statem wan niufala laef bakegen long wan ples we laef i no isi mo i gat denja. Jerusalem long taem ya i no gat ol samting we ol man Jiu ya oli nidim blong laef olsem we oli gat long Babilon. Mo yumi no mas fogetem tu se trip blong olgeta ya i denja tumas. Ol man Jiu ya oli mas gat strong bilif long Jeova, oli mas gat strong tingting blong leftemap trufala wosip mo oli mas gat fasin no fraet blong livim Babilon blong kam long Jerusalem. Esra tu i nidim we Jeova i leftemap tingting blong hem mo i givim paoa long hem. Ale, i gat 6,000 man​—hemia 1,500 famle—​oli folem tok blong Esra. Mo taem Esra i rere blong aot, 38 Livaet mo 220 Netinim oli biaen long hem.

9:​1, 2​—?From wanem fasin ya blong mared wetem ol woman blong ol narafala kantri i wan denja long ol man Isrel? God i jusumaot neson blong Isrel olsem ol man blong holem klin wosip blong Hem gogo kasem taem we Mesaea i kam. Fasin ya blong mared wetem ol woman blong ol narafala kantri i rili save spolem trufala wosip. From we sam long olgeta oli mared wetem ol woman we oli wosip long ol aedol, maet samting ya i save pulum fulwan neson ya blong sapotem giaman wosip blong ol narafala neson. Trufala wosip i save lus fulwan. ?Ale sipos i olsem be bambae Mesaea i kamtru long laen blong hu? !Hemia nao from wanem Esra i sek taem hem i luk samting we i stap hapen long ples ya!

10:​3, 44​—?From wanem oli sanem ol woman ya wetem ol pikinini blong olgeta oli gobak long ples blong olgeta? Sipos ol pikinini ya oli bin stap, bambae i isi nomo long ol woman ya blong oli kambak blong luk ol pikinini blong olgeta bakegen. Antap moa, hemia from we ol pikinini oli nidim moa we mama i kea long olgeta.

Ol Lesen Blong Yumi:

7:10. Esra i soemaot wan nambawan eksampol long yumi olsem wanem blong stadi gud long Baebol mo blong tijim gud ol man long Tok blong God. Bifo we Esra i ridim ol Loa blong Jeova, hem i prea long Jeova fastaem blong rerem hat blong hem. Taem hem i stap ridim Loa blong God, Esra i tingting dip long wanem we Jeova i stap talem. Esra i mekem wanem we hem i lanem i wok long laef blong hem mo hem i traehad blong tijim ol man long ol samting ya.

7:13. Jeova i wantem we ol man blong hem oli glad blong mekem wok.

7:​27, 28; 8:​21-23. Esra i luksave se Jeova nomo i mekem we hem i naf, hem i mekem wan prea long Jeova bifo we oli mekem longfala trip ya we i denja tumas blong go long Jerusalem. Mo Esra i glad nomo blong putum laef blong hem long denja blong leftemap nem blong God. Hem i soemaot wan nambawan eksampol long yumi.

9:2. Yumi mas tinghevi long advaes ya blong mared nomo long wan “man blong Masta blong yumi.”​—1 Korin 7:39.

9:​14, 15. Ol rabis fren oli save mekem se Jeova i no moa glad long yumi.

10:​2-12, 44. Wetem tingting daon, ol man ya we oli stap tekem ol woman blong ol narafala kantri oli tanem tingting blong olgeta mo oli lego ol woman ya. Fasin blong olgeta mo aksin we oli mekem i wan eksampol long yumi.

Jeova i Holem Ol Promes Blong Hem

!Buk blong Esra i impoten tumas long yumi! Long stret taem, Jeova i mekem promes blong hem i kamtru hemia blong mekem ol man blong hem oli fri long wok slef long Babilon mo stanemap trufala wosip bakegen long Jerusalem. Yes, samting ya i mas mekem bilif blong yumi i strong long Jeova mo ol promes blong hem.

Tingbaot ol eksampol we oli stap long buk blong Esra. Esra mo ol man Isrel we oli kambak blong joen long wok blong stanemap trufala wosip bakegen long Jerusalem, oli soem wan gudfala eksampol long fasin ya blong fasgud long Jeova. Mo tu, buk blong Esra i tokbaot ol man blong ol narafala kantri we oli soemaot bilif long God mo olgeta we, wetem tingting daon, oli tanem tingting blong olgeta long ol rabis fasin blong olgeta. Yes, buk blong Esra i wan klia pruf se, “Tok blong God i wan samting we i laef, mo i stap wok.”​—Hibrus 4:12.

[Bokis blong pija long pej 14]

OL KING BLONG PESIA STAT LONG 537 I GO KASEM 467 B.K.T.

Bigfala Sirus (Esra 1:1) i ded long 530 B.K.T.

Darias I (Esra 4:24) 522-486 B.K.T.

[Futnot]

[Foto]

Ahasuerus

[Tok blong pija long pej 13]

Sirus

[Tok blong pija long pej 13]

Ston ya we oli raetem tok blong Sirus long hem i tokbaot rul ya se ol man we oli wok slef long Babilon oli save gobak long ples blong olgeta

[Credit Line]

Cylinder: Photograph taken by courtesy of the British Museum

[Tok blong pija long pej 16]

?Yu yu save wanem i mekem se Esra i kam wan man we i tijim gud ol man long Tok blong God?