Johannese
20 Nädala esimesel päeval vara, kui oli alles pime, tuli Maarja Magdaleena mälestushaua juurde ja nägi, et kivi on mälestushaua eest juba ära võetud. 2 Seepärast tuli ta jooksuga Siimon Peetruse ja selle teise jüngri juurde, kellesse Jeesus oli kiindunud, ja ütles neile: ”Nad on Issanda mälestushauast ära viinud ja me ei tea, kuhu nad on ta pannud.”
3 Siis Peetrus ja see teine jünger läksid välja ning suundusid mälestushaua poole. 4 Need kaks hakkasid koos jooksma, aga see teine jünger jooksis Peetrusest kiiremini ja jõudis mälestushaua juurde esimesena. 5 Ja ettepoole kummardudes nägi ta maas riideribasid, aga ta ei läinud sisse. 6 Siis jõudis tema järel sinna ka Siimon Peetrus, kes astus mälestushauda sisse. Ja ta nägi maas riideribasid, 7 samuti riiet, mis oli olnud tema pea ümber, ja et see ei olnud koos riideribadega, vaid eraldi kokkurullituna teises kohas. 8 Siis läks sisse ka see teine jünger, kes oli jõudnud mälestushaua juurde esimesena, ja ta nägi ning uskus. 9 Sest nad polnud veel aru saanud sellest kirjakohast, et ta peab surmast üles tõusma. 10 Seejärel läksid jüngrid tagasi koju.
11 Maarja aga jäi välja mälestushaua juurde seisma ja nutma. Siis kummardus ta nuttes ettepoole ja vaatas mälestushauda sisse 12 ning nägi kahte valgete riietega inglit istumas seal, kus oli olnud Jeesuse surnukeha, üks peatsis, teine jalutsis. 13 Ja nad küsisid temalt: ”Naine, miks sa nutad?” Ta ütles neile: ”Nad on viinud mu Issanda ära ja ma ei tea, kuhu nad on ta pannud.” 14 Seda öelnud, pöördus ta ümber ja nägi Jeesust seismas, aga ta ei saanud aru, et see on Jeesus. 15 Jeesus ütles talle: ”Naine, miks sa nutad? Keda sa otsid?” Maarja arvas, et see on aednik, ja ütles talle: ”Isand, kui sina oled ta ära viinud, siis ütle mulle, kuhu sa ta panid, ja ma toon ta ära.” 16 Jeesus ütles talle: ”Maarja!” Too keeras ringi ja ütles talle heebrea keeles: ”Rabbuuni!” (mis tähendab ”Õpetaja!”). 17 Jeesus ütles talle: ”Ära klammerdu mu külge. Sest ma pole veel läinud üles Isa juurde. Aga mine mu vendade juurde ja ütle neile: ’Ma lähen üles oma Isa ja teie Isa juurde ning oma Jumala ja teie Jumala juurde’.” 18 Maarja Magdaleena tuli ja teatas jüngritele: ”Ma nägin Issandat!” ja et Jeesus oli talle nõnda öelnud.
19 Samal õhtul, nädala esimesel päeval, kuigi seal, kus jüngrid viibisid, olid uksed lukus, sest nad kartsid juute,* tuli Jeesus ja seisis nende keskele ning ütles neile: ”Rahu teile!” 20 Ja olles seda öelnud, näitas ta neile oma käsi ja külge. Siis said jüngrid rõõmsaks, nähes Issandat. 21 Seejärel ütles Jeesus neile uuesti: ”Rahu teile! Nii nagu Isa on saatnud minu, nii saadan ka mina teid.” 22 Kui ta seda oli öelnud, puhus ta nende peale ja ütles neile: ”Võtke vastu püha vaim. 23 Kui te andestate kellegi patud, siis on need andeks antud; kui te jätate kellegi patud tema peale, siis need jäävad.”
24 Aga Toomas, üks kaheteistkümnest, keda nimetati Kaksikuks, ei olnud koos nendega, kui Jeesus tuli. 25 Hiljem ütlesid teised jüngrid talle: ”Me nägime Issandat!” Aga tema ütles neile: ”Kui ma ei näe tema kätel naelte jälgi ega pista oma sõrme naelte jälgedesse ega pista oma kätt tema küljesse, siis ma küll ei usu.”
26 Kaheksa päeva hiljem viibisid tema jüngrid jälle majas sees, ja Toomas oli koos nendega. Kuigi uksed olid lukus, tuli Jeesus ja seisis nende keskele ning ütles: ”Rahu teile!” 27 Seejärel ütles ta Toomasele: ”Pane oma sõrm siia ja vaata mu käsi ning siruta oma käsi ja pista see mu küljesse ning ära ole enam uskmatu, vaid hakka uskuma.” 28 Selle peale ütles Toomas talle: ”Mu Issand ja mu Jumal!” 29 Jeesus ütles talle: ”Kas sa usud seepärast, et oled mind näinud? Õnnelikud on need, kes ei näe, aga siiski usuvad.”
30 Muidugi tegi Jeesus jüngrite ees veel palju muidki tundemärke, mida ei ole kirja pandud sellesse rullraamatusse. 31 Kuid need on pandud kirja selleks, et te võiksite uskuda, et Jeesus on Kristus, Jumala Poeg, ja et teil tänu usule oleks elu tema nime kaudu.