Luuka evangeelium
7 Kui Jeesus oli öelnud rahvale kõik, mida ta oli soovinud, läks ta Kapernauma. 2 Seal oli ühe sadakonnaülema ori, keda see kalliks pidas, raskesti haige ja suremas.+ 3 Kui see väeülem Jeesusest kuulis, saatis ta mõned juutide vanemad tema juurde, et nad paluksid tal tulla ja tema ori terveks teha. 4 Nad tulid Jeesuse juurde ja anusid teda: „Ta on väärt, et sa teda aitaksid, 5 sest ta armastab meie rahvast ja tema oli see, kes ehitas meile sünagoogi.” 6 Jeesus läks nendega kaasa. Kui ta ei olnud majast enam kaugel, saatis sadakonnaülem oma sõbrad talle ütlema: „Isand, ära tee endale tüli, sest ma pole väärt, et sina mu katuse alla tuleksid.+ 7 Seepärast ei pidanud ma ennast vääriliseks sinu juurde tulema. Ütle vaid sõna ja mu sulane saab terveks. 8 Minagi pean teistele alluma ja minu sõdurid alluvad mulle. Kui ma ütlen ühele: „Mine!”, siis ta läheb, ja teisele: „Tule!”, siis ta tuleb, ja oma orjale: „Tee seda!”, siis ta teeb.” 9 Seda kuuldes Jeesus imestas ja pöördus teda saatva rahvahulga poole: „Ma ütlen teile: isegi Iisraelis pole ma leidnud nii suurt usku.”+ 10 Majja tagasi jõudes nägid käskjalad, et ori on hea tervise juures.+
11 Peagi pärast seda läks Jeesus Naini linna ning tema jüngrid ja hulk rahvast läksid koos temaga. 12 Kui ta linna värava ligi jõudis, kanti* sealt välja surnut, oma ema ainsat poega.+ See naine oli lesk ja teda saatis suur hulk linnarahvast. 13 Kui Isand teda märkas, hakkas tal temast kahju+ ning ta ütles talle: „Ära nuta.”+ 14 Jeesus astus surnuraami juurde ja puudutas seda ning kandjad jäid seisma. Siis ta ütles: „Noormees, ma ütlen sulle: tõuse üles*!”+ 15 Surnu tõusis istukile ja hakkas rääkima ning Jeesus andis poja ta emale.+ 16 Kõiki haaras kartus ja nad ülistasid Jumalat, öeldes: „Suur prohvet on tõusnud meie hulgas!”+ ja „Jumal on pööranud pilgu oma rahvale!”+ 17 Kuuldused Jeesusest levisid üle kogu Juudamaa ja kõikjale ümbruskonda.
18 Johannese jüngrid rääkisid kõigest sellest Johannesele.+ 19 Siis kutsus Johannes kaks oma jüngrit ja saatis nad Isanda juurde küsima: „Kas sina oled see, kes pidi tulema,+ või peame ootama kedagi teist?” 20 Kui mehed Jeesuse juurde jõudsid, ütlesid nad: „Ristija Johannes saatis meid sinu juurde küsima: „Kas sina oled see, kes pidi tulema, või peame ootama kedagi teist?”” 21 Samal ajal tervendas Jeesus paljusid tõbedest ja piinarikastest haigustest+ ning ajas välja kurje vaime ja kinkis paljudele pimedatele nägemise. 22 Jeesus vastas neile: „Minge ja teatage Johannesele, mida te olete näinud ja kuulnud: pimedad näevad,+ jalust vigased kõnnivad, pidalitõbised saavad puhtaks, kurdid kuulevad,+ surnud äratatakse üles ja vaestele räägitakse head sõnumit.+ 23 Õnnelik on see, kes minus ei kahtle*.”+
24 Kui Johannese käskjalad olid ära läinud, hakkas Jeesus rahvahulkadele Johannesest rääkima: „Mida te läksite kõrbesse vaatama? Kas tuules õõtsuvat pilliroogu?+ 25 Mida te siis läksite vaatama? Kas uhkeisse* rõivaisse riietatud inimest?+ Eks need, kes kannavad uhkeid rõivaid ja elavad luksuses, ole kuningakodades. 26 Tõepoolest, mida te siis läksite sinna vaatama? Kas prohvetit? Jah, ma ütlen teile, et veel palju enamat kui prohvetit.+ 27 Tema on see, kellest on kirjutatud: „Ma* läkitan sinu ees oma saadiku, kes valmistab ette su tee.”+ 28 Ma ütlen teile: naistest sündinute seas pole kedagi suuremat Johannesest, ent väikseim Jumala kuningriigis* on temast suurem.”+ 29 Kui kogu rahvas ja maksukogujad seda kuulsid, tunnistasid nad, et Jumal on õiglane, sest nad olid lasknud end Johannesel ristida.+ 30 Kuna aga variserid ja seadusetundjad suhtusid põlgusega neile teada antud Jumala tahtesse*,+ ei olnud nad lasknud end Johannesel ristida.
31 „Kellega ma peaksin võrdlema selle põlvkonna inimesi, kellega nad sarnanevad?+ 32 Nad on nagu lapsed, kes istuvad turul ja hõikavad üksteisele: „Me mängisime teile vilepilli, aga teie ei tantsinud! Me laulsime leinalaulu, aga teie ei nutnud!” 33 Sama lugu on sellega: Ristija Johannes on tulnud, ei söö leiba ega joo veini,+ kuid teie ütlete: „Temas on deemon”; 34 Inimesepoeg on tulnud, sööb ja joob, aga teie ütlete: „See* mees on õgard ja veinijoodik, maksukogujate ja patuste sõber.”+ 35 Ometi ilmneb tarkus tegudest.”+
36 Üks variser palus Jeesusel tulla enda poole sööma. Jeesus läkski selle variseri majja ja heitis laua äärde.+ 37 Siis* üks naine, kelle kohta teati*, et ta elab patust elu, sai teada, et Jeesus on söömas* selle variseri majas. Naine tõi alabasterpudeli healõhnalist õli+ 38 ja võttis koha sisse Jeesuse taga ta jalgade juures. Ta nuttis ja niisutas tema jalgu oma pisaratega ning kuivatas neid oma juustega. Samuti andis ta tema jalgadele hellalt suud ja valas nende peale healõhnalist õli. 39 Seda nähes arutles variser, kes oli Jeesuse külla kutsunud, endamisi: „Kui see mees oleks tõesti prohvet, siis ta teaks, kes see naine selline on, kes teda puudutab — et ta on patune.”+ 40 Kuid Jeesus ütles talle: „Siimon, mul on sulle midagi öelda.” See sõnas: „Räägi, õpetaja.”
41 „Ühel laenuandjal oli kaks võlglast: üks oli talle võlgu 500 denaari, teine aga 50. 42 Kuna neil polnud millegagi tagasi maksta, tühistas ta suuremeelselt kummagi võla*. Kumb neist teda pärast seda rohkem armastas?” 43 Siimon vastas: „Ma arvan, et see, kelle võlg oli suurem*.” Jeesus ütles talle: „Sul on õigus.” 44 Seejärel pööras ta end naise poole ja ütles Siimonile: „Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majja, kuid sina ei andnud vett mu jalgade tarvis. Aga see naine on niisutanud mu jalgu+ oma pisaratega ja kuivatanud neid oma juustega. 45 Sa ei andnud mulle tervituseks suud, aga see naine pole sellest ajast peale, kui ma sisse tulin, lakanud mu jalgadele hellalt suud andmast. 46 Sa ei valanud mu pea peale õli, aga see naine on valanud mu jalgadele healõhnalist õli. 47 Ma ütlen sulle: tema armastus on nii suur sellepärast,+ et talle on palju* patte andeks antud.+ Aga selle armastus, kellele on vähe andeks antud, on vähene.” 48 Siis ütles ta naisele: „Sinu patud on andeks antud.”+ 49 Need, kes koos temaga laua ääres külitasid, mõtlesid: „Kes see mees küll on, et ta isegi patte andeks annab?”+ 50 Ent tema ütles naisele: „Sinu usk on sind päästnud,+ mine rahuga.”