1. Korintlastele
10 Ma tahan, vennad, et te teaksite, et meie esiisad kõndisid kõik pilve all,+ läksid merest läbi+ 2 ning ristiti pilves ja meres, et nad kuuluksid ühte Moosesega*. 3 Nad kõik sõid ühesugust Jumala antud toitu+ 4 ja jõid ühesugust Jumala antud jooki.+ Nad jõid Jumala antud kaljust, mis justkui käis koos nendega ja mis sümboliseeris Kristust.+ 5 Siiski polnud enamik neist Jumalale meelepärased — nad ju surmati kõrbes.+
6 Need sündmused on meile hoiatuseks, et me ei ihaldaks halba, nii nagu nemad ihaldasid.+ 7 Ärge saage ka ebajumalakummardajateks, nagu mõned neist said. On ju kirjutatud: „Pärast seda istus rahvas maha sööma ja jooma ning tõusis seejärel üles lõbutsema.”+ 8 Samuti ärgem hoorakem, nagu mõned neist hoorasid ja surid, 23 000 ühe päevaga.+ 9 Ärgem ka pangem Jehoovat proovile,+ nagu mõned neist panid ja hukkusid madude läbi.+ 10 Ärge ka nurisege, nagu mõned neist nurisesid+ ja hukkusid hävingutooja käe läbi.+ 11 Nendega juhtunu on hoiatavaks näiteks ja pandi kirja õpetuseks meile,+ kes me elame ajastute lõpus.
12 Niisiis, kes enda arvates seisab, vaadaku, et ta ei langeks.+ 13 Teid pole tabanud muud katsumused* kui need, mida inimesed ikka kogevad.+ Kuid Jumal on ustav ja ei lase teile osaks saada suuremaid katsumusi, kui te suudate kanda;+ ta valmistab katsumuse korral väljapääsu, et te suudaksite vastu pidada.+
14 Seepärast, mu armsad, põgenege ebajumalakummardamise eest!+ 15 Ma räägin teile kui arukatele inimestele, otsustage ise, kas mu sõnad on õiged või mitte. 16 Tänukarikas, mille eest me täname — eks tähenda see õnnistusi Kristuse vere kaudu*?+ Leib, mida me murrame — eks tähenda see õnnistusi Kristuse keha kaudu*?+ 17 Kuna on üks leib, siis ka meie, ehkki meid on palju, oleme üks keha,+ sest me kõik sööme seda ühte leiba.
18 Mõelge Iisraeli rahva peale. Kas need, kes ohvreid söövad, ei saa mitte osa koos altariga sellel toodavatest ohvritest?+ 19 Mida ma tahan öelda? Kas seda, et ebajumalale ohverdatu on midagi või et ebajumal on midagi? 20 Ei. Ma tahan öelda seda, et mida ebajumalakummardajad ohverdavad, seda nad ohverdavad deemonitele, mitte Jumalale.+ Mina aga ei taha, et teil oleks mingit tegemist deemonitega.+ 21 Te ei või juua Jehoova karikast ja deemonite karikast, te ei või süüa Jehoova lauas+ ja deemonite lauas. 22 Või „kas tahame Jehoovat kiivaks teha”?+ Kas oleme temast tugevamad?
23 Kõik on lubatud, aga kõigest pole kasu. Kõik on lubatud, aga kõik ei tugevda vaimu.+ 24 Igaüks taotlegu teise, mitte enda kasu.+
25 Sööge kõike, mida lihaturul müüakse, küsimusi esitamata ja puhta südametunnistusega, 26 sest „Jehoovale kuulub maa ja kõik, mis sel on”.+ 27 Kui uskmatu kutsub teid ja te soovite minna, siis sööge kõike, mida teie ette pannakse, küsimusi esitamata ja puhta südametunnistusega. 28 Aga kui keegi ütleb teile: „See on ohvriliha”, siis ärge sööge selle inimese pärast, kes seda ütles, ja südametunnistuse pärast.+ 29 Ma ei pea silmas mitte sinu, vaid teise inimese südametunnistust. Ma ju ei taha, et teise inimese südametunnistus minu vabaduse hukka mõistaks.+ 30 Kui ma söön ja tänan selle eest Jumalat, miks peaks keegi rääkima minust põlastavalt toidu pärast, mille eest ma tänan?+
31 Kas te siis sööte või joote või teete midagi muud, tehke kõike Jumala auks.+ 32 Hoiduge saamast komistuskiviks nii juutidele, kreeklastele kui ka Jumala kogudusele,+ 33 nii nagu minagi püüan olla kõigile kõiges meele järele sellega, et ma ei taotle mitte enda, vaid paljude kasu,+ et nad päästetaks.+