Heebrealastele
12 Niisiis, kuna meie ümber on nii suur pilv tunnistajaid, siis heitkem meiegi endalt ära kõik, mis meid koormab, ja patt, millesse me kergesti takerdume,+ ning jookskem vastupidavusega võidujooksu, mis meile joosta on antud,+ 2 hoides pilku meie usu teerajajal ja täiustajal Jeesusel.+ Ta pidas piinapostil vastu eesootava rõõmu pärast ega hoolinud häbist ning on istunud Jumala troonist paremale.+ 3 Mõelge siis tõsiselt tema peale, kel tuli taluda patuste vaenulikke sõnu,+ mida need iseendi kahjuks ütlesid, et te ei väsiks ega annaks alla.+
4 Patuga võideldes ei ole te veel võidelnud surmani. 5 Te olete täiesti unustanud nõuande, mis ütleb teile kui poegadele: „Mu poeg, ära põlga Jehoova manitsust, ja ära heida meelt, kui ta sind noomib, 6 sest keda Jehoova armastab, seda ta manitseb. Ta karistab igaüht, kelle ta kui poja vastu võtab.”+
7 Kannatused, mida teil tuleb taluda, kasvatavad teid. Jumal kohtleb teid kui poegi.+ Kuid mis poeg see on, keda isa ei karista*?+ 8 Kui teid kõiki poleks nõnda karistatud, siis oleksite vallaslapsed, mitte pojad. 9 Meie lihased isad karistasid meid ja me pidasime neist lugu. Kas me ei peaks siis palju meelsamini alluma sellele isale, kes on meile vaimu kaudu elu andnud,* et võiksime elada?+ 10 Lihased isad karistasid meid lühikese aja jooksul oma äranägemise järgi, aga Jumal teeb seda meie hüvanguks eesmärgiga, et saaksime pühaks, nagu tema on püha.+ 11 Ükski karistus ei too esialgu rõõmu, vaid on valus*, kuid need, keda karistuse kaudu on kasvatatud, lõikavad hiljem rahu- ja õigusevilja.
12 Seepärast kinnitage rammetuid käsi ja jõuetuid põlvi+ 13 ning tehke sirgeks tee, mida käite,+ et see, mis on vigane, ei läheks liigesest välja, vaid saaks hoopis terveks. 14 Taotlege rahu kõigi inimestega+ ja pühadust,+ milleta keegi ei saa Isandat näha. 15 Vaadake hoolega, et keegi Jumala armust ilma ei jääks ning ükski mürgine juur ei tärkaks ega põhjustaks häda ja paljud selle tõttu ei rüvetuks.+ 16 Vaadake, et keegi teie seast ei oleks hooraja* ega selline, kes ei hinda pühi asju, nagu Eesav, kes andis ära oma esmasünniõiguse ühe kõhutäie eest.+ 17 Te teate, et hiljem, kui ta tahtis õnnistust saada, heideti ta kõrvale. Ehkki ta anus pisarsilmil oma isa, et see meelt muudaks,+ ei olnud sellest mingit abi.
18 Te ei ole tulnud sellise mäe juurde, mida saaks käega katsuda+ ja mis tules lõõmaks,+ samuti mitte tumeda pilve, pilkase pimeduse ja maru juurde+ 19 ega trompetihüüu+ ja hääle juurde,+ mida kuuldes inimesed anusid, et see nendega enam ei räägiks.+ 20 Neid kohutas käsk „Isegi kui mõni loom mäge puudutab, tuleb ta kividega surnuks visata”.+ 21 See vaatepilt oli nii hirmuäratav, et Mooses ütles: „Ma tunnen hirmu ja värisen.”+ 22 Teie aga olete tulnud Siioni mäe,+ elava Jumala linna, taevase Jeruusalemma+ juurde, kümnete tuhandete kokkutulnud inglite juurde,+ 23 taevasse kirja pandud esmasündinute koguduse juurde, Jumala, kõikide kohtumõistja juurde,+ pühast vaimust sündinud+ ja täiuslikuks tehtud õigete juurde,*+ 24 uue lepingu+ vahemehe Jeesuse+ juurde ja piserdatud vere juurde, mis räägib paremini kui Aabeli veri.+
25 Ärge keelduge kuulamast* seda, kes räägib. Kui juba need ei pääsenud, kes keeldusid kuulamast seda, kes edastas Jumala hoiatuse maa peal, siis kui palju enam ei pääse meie, kui pöörame selja sellele, kes räägib taevast!+ 26 Tol ajal raputas Jumala hääl maad,+ aga nüüd on ta tõotanud: „Veel kord ma raputan maad, ent ka taevast.”+ 27 Sõnad „veel kord” annavad mõista, et see, mida raputatakse ja mida pole teinud Jumal, kõrvaldatakse, et jääks püsima see, mida ei saa kõigutada. 28 Kuna meile antakse kuningriik*, mida ei saa kõigutada, siis jäägu meie peale arm, tänu millele me saame teenida Jumalat talle meelepäraselt, jumalakartuse ja aukartusega. 29 Meie Jumal on hävitav tuli.+