Luuka

10 Pärast seda määras Issand veel seitsekümmend ja saatis nad kahekaupa enda eel igasse linna ja paika, kuhu ta ise minna kavatses. 2 Siis hakkas ta neile rääkima: ”Lõikust on tõesti palju, aga töötegijaid vähe. Seepärast paluge lõikuse Isandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele. 3 Minge! Vaata, ma saadan teid kui tallesid huntide sekka. 4 Ärge kandke kukrut ega toidupauna ega sandaale ja ärge teel olles kedagi tervituseks emmake. 5 Kus tahes te mõnda majja sisse astute, öelge esmalt: ’Rahu sellele majale!’ 6 Ja kui seal on rahu sõber, siis jääb teie rahu tema peale, aga kui ei ole, pöördub see tagasi teie juurde. 7 Jääge siis sinna majja ning sööge ja jooge, mida pakutakse, sest töötegija on oma palka väärt. Ärge minge üle ühest majast teise.

8 Samuti, ükskõik kuhu linna te lähete ja teid võetakse vastu, seal sööge, mida teie ette pannakse, 9 tehke seal haiged terveks, ja öelge neile: ’Jumala kuningriik on jõudnud teie lähedale.’ 10 Aga ükskõik kuhu linna te lähete ja teid vastu ei võeta, sealt minge välja selle peatänavatele ja öelge: 11 ’Isegi tolmu, mis jäi meie jalgade külge teie linnas, me pühime maha tunnistuseks teie vastu. Siiski pidage meeles, et Jumala kuningriik on lähedale jõudnud!’ 12 Ma ütlen teile, et Soodomal saab olema sel päeval kergem kui sellel linnal.

13 Häda sulle, Korasin! Häda sulle, Betsaida! Sest kui need vägevad teod, mis on toimunud teis, oleksid toimunud Tüüroses ja Siidonis,* oleksid nad juba ammu kahetsenud, istudes kotiriides ja tuhas. 14 Seetõttu saab Tüürosel ja Siidonil olema kohtumõistmise ajal kergem kui teil. 15 Ja sina, Kapernaum, kas arvad, et sind ülendatakse taevani? Hauani* sa langed alla!

16 Kes kuulab teid, kuulab ka mind. Ja kes põlgab ära teid, põlgab ära ka minu. Pealegi, kes põlgab ära minu, põlgab ära ka tema, kes on mu saatnud.”

17 Siis tulid need seitsekümmend rõõmsatena tagasi ja ütlesid: ”Issand, isegi deemonid alistuvad meile, kui me kasutame sinu nime.” 18 Seepeale ütles ta neile: ”Ma nägin, kuidas Saatan on juba nagu välk taevast maha langenud. 19 Vaata, ma olen andnud teile voli tallata jalge alla madusid ja skorpione ning voli vaenlase kogu võimu üle, ja miski ei tee teile kindlasti kahju. 20 Siiski ärge rõõmustage selle üle, et vaimud teile alistuvad, vaid rõõmustage seepärast, et teie nimed on kirja pandud taevasse.” 21 Selsamal tunnil sai ta ülirõõmsaks pühas vaimus ja ütles: ”Ma kiidan sind avalikult, Isa, taeva ja maa Isand, sest sa oled hoolikalt peitnud need asjad tarkade ja intelligentsete eest ning avaldanud need pisikestele lastele. Jah, oo Isa, sest nii teha on olnud sulle meelepärane. 22 Kõik on mu Isa andnud minu hoolde, ja kes on Poeg, seda ei tea keegi peale Isa; ja kes on Isa, seda ei tea keegi peale Poja ja selle, kellele Poeg tahab teda ilmutada.”

23 Seejärel pöördus ta jüngrite poole ja ütles neile omavahel olles: ”Õnnelikud on silmad, mis näevad seda, mida teie näete. 24 Sest ma ütlen teile: paljud prohvetid ja kuningad on soovinud näha, mida teie näete, kuid pole näinud, ning kuulda, mida teie kuulete, kuid pole kuulnud.”

25 Vaata, siis tõusis üks seadusetundja, et teda proovile panna, ja ütles: ”Õpetaja, mida mul tuleb teha, et pärida igavene elu?” 26 Ta ütles talle: ”Mis on Seaduses kirjutatud? Kuidas sa aru saad?” 27 See vastas: ”’Sa pead armastama Jehoovat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega’ ning ’oma ligimest nagu iseennast’.” 28 Ta ütles talle: ”Sa vastasid õigesti; ’tee nii ja sa saad elu’.”

29 Aga tahtes ennast õigeks teha, ütles see mees Jeesusele: ”Kes õigupoolest on mu ligimene?” 30 Jeesus vastas: ”Üks inimene läks Jeruusalemmast alla Jeeriko poole ja sattus röövlite kätte, kes tegid ta paljaks ja andsid talle hoope ning läksid ära, jättes ta poolsurnuna maha. 31 Juhtumisi läks üks preester mööda seda teed alla, ent kui ta teda nägi, läks ta tee teise serva hoidudes temast mööda. 32 Samamoodi ka üks leviit, kes jõudis alla sellesse paika ja nägi teda, läks temast mööda, hoidudes tee teise serva. 33 Aga üks samaarlane, kes sel teel rändas, jõudis sinna, ja nähes teda, hakkas tal temast kahju. 34 Nii astus ta tema juurde ja sidus tema haavad, valades nende peale õli ja veini. Siis tõstis ta mehe oma looma selga ja viis ta ühte võõrastemajja ning kandis tema eest hoolt. 35 Ja järgmisel päeval võttis ta välja kaks denaari, andis need võõrastemajapidajale ja ütles: ’Kanna tema eest hoolt, ja mis sa üle selle kulutad, tasun ma sulle, kui tagasi tulen.’ 36 Kes neist kolmest osutus sinu arvates ligimeseks sellele mehele, kes oli sattunud röövlite kätte?” 37 Ta ütles: ”See, kes tema heaks halastavalt tegutses.” Siis ütles Jeesus talle: ”Mine ja tee sina samamoodi.”

38 Kui nad nüüd teel olid, läks ta ühte külla. Seal võttis teda oma majas külalisena vastu keegi naine nimega Marta. 39 Sel naisel oli ka õde, keda hüüti Maarjaks; see istus maha Issanda jalgade juurde ja kuulas, mida ta räägib. 40 Marta seevastu oli hõivatud mitmesuguste toimetustega. Nii tuli ta sinna ja ütles: ”Issand, kas sa ei hooli sellest, et mu õde on jätnud kõik toimetused ainult minu teha? Ütle talle seepärast, et ta tuleks mulle appi.” 41 Vastuseks ütles Issand talle: ”Marta, Marta, sa oled mures ja rahutu paljude asjade pärast. 42 Vaja on aga vähe või ainult üht. Maarja on endale hea osa valinud ja seda ei võeta temalt ära.”