Jesaja
65 „Ma olen olnud kättesaadav neile, kes pole mind otsinud.
Ma olen olnud leitav neile, kes pole püüdnud mind leida.+
Rahvale, kes pole hüüdnud mu nime, olen ma öelnud: „Siin ma olen! Siin ma olen!”+
2 Kogu päeva olen ma sirutanud käsi kangekaelse rahva poole,+
kes käib halval teel+
ja järgib omi mõtteid,+
3 rahva poole, kes solvab mind otse näkku,+
ohverdab aedades+ ja laseb telliskividelt ohvrisuitsu tõusta.
4 Nad istuvad haudade juures,+
veedavad öö varjatud paikades*,
söövad sealiha+
ja nende pajas on rüve leem.+
5 Nad ütlevad: „Hoia eemale, ära tule minu lähedale,
sest ma olen sinust püham*.”
Nad on suits mu sõõrmeis, kogu päeva põlev tuli.
7 nende endi ja nende esiisade süütegude eest,+
kuna nad on lasknud ohvrisuitsu tõusta mägedel
ja teotanud mind küngastel,”+ ütleb Jehoova.
„Jah, kõigepealt mõõdan ma neile välja kogu nende tasu.”
8 Nõnda ütleb Jehoova:
„Nii nagu viinamarjakobarast saab uut veini
ja öeldakse: „Ära hävita seda, sest selles on midagi head”,
nii teen ma oma teenijate heaks:
ma ei hävita neid kõiki.+
9 Ma toon Jaakobist järglase,
Juudast oma mägede pärija.+
Minu valitud saavad selle maa oma valdusse,
mu teenijad asuvad sinna elama.+
11 Aga teie olete need, kes on hüljanud Jehoova,+
ja unustanud mu püha mäe,+
kes katavad laua õnnejumalale
ja valavad karikad täis maitsestatud veini saatusejumalale.
12 Seepärast ma määran teid hukule mõõga läbi,+
te kõik langete põlvili ja teid tapetakse,+
sest ma hüüdsin, aga te ei vastanud,
ma rääkisin, aga te ei kuulanud.+
Te tegite edasi kurja mu silmis
ja valisite selle, mis on mulle vastumeelt.”+
13 Seepärast ütleb kõrgeim valitseja Jehoova:
„Minu teenijad söövad, aga teie olete näljas.+
Minu teenijad joovad,+ aga teie olete janus.
15 Teist jääb maha nimi, mis on mu valituile needesõnaks,
ja kõrgeim valitseja Jehoova surmab teid kõiki.
Oma teenijaid aga hüüab ta teise nimega.+
16 Igaüht, kes siis maa peal endale õnnistust otsib,
õnnistab tõe* Jumal,
ja see, kes maa peal vande annab,
vannub tõe Jumala juures,+
sest endised hädad on unustatud,
need on mu silme eest kadunud.+
18 Seepärast juubeldage ja rõõmustage igavesti selle üle, mis ma loon!
Ma loon Jeruusalemma ja see toob rõõmu
ning loon ta rahva ja see paneb juubeldama.+
19 Siis ma rõõmustan Jeruusalemma pärast, juubeldan oma rahva pärast.+
Ei kuulda temas enam nutuhäält ega hädakisa.”+
20 „Ei ole seal imikut, kes elab vaid mõne päeva,
ega eakat, kelle päevade määr ei täitu.
Kui keegi saja-aastasena sureb, on ta ikka kõigest poisike,
patustajat tabab needus, olgugi ta saja-aastane*.
22 Nad ei ehita teistele elamiseks
ega istuta teistele söömiseks.
Mu rahva eluiga on nagu puu eluiga+
ja mu valitud tunnevad täit rõõmu oma kätetööst.
23 Nende kõva töö ei lähe tühja+
ning lapsed, kes neile sünnivad, ei näe õnnetust,
sest Jehoova õnnistab neid+
ja nende järeltulijaid.+
24 Juba enne, kui nad hüüavad, vastan ma neile,
kui nad alles räägivad, võtan ma neid kuulda.