Luuka evangeelium
9 Siis kutsus Jeesus kokku need kaksteist ning andis neile võimu ja voli kõigi deemonite üle+ ja võime haigeid tervendada.+ 2 Ta saatis nad Jumala kuningriiki* kuulutama ja inimesi terveks tegema 3 ning ütles neile: „Ärge võtke teele midagi kaasa: ei keppi, toidupauna, leiba ega hõberaha*, samuti ärgu olgu teil lisarõivast*.+ 4 Kuhu majja te sisse astute, sinna jääge, kuni te sealt lahkute.+ 5 Kus teid vastu ei võeta, sealt linnast välja minnes raputage selle tolmgi oma jalgadelt neile hoiatuseks.”+ 6 Nad asusidki teele ja käisid kogu selle kandi külast külla läbi, kuulutasid head sõnumit ja tervendasid inimesi igal pool.+
7 Kõigest sellest kuulis valitseja Herodes. Ta oli suures segaduses, sest mõned ütlesid, et Johannes on surnuist üles äratatud,+ 8 teised aga, et Eelija on ilmunud, ent mõned, et üks muistne prohvet on üles äratatud.+ 9 Herodes ütles: „Johannesel ma võtsin pea maha.+ Kes on siis see, kelle kohta ma kõike seda kuulen?” Seetõttu otsis ta võimalust teda näha.+
10 Kui apostlid tagasi tulid, jutustasid nad Jeesusele, mida nad olid teinud.+ Seepeale võttis ta nad kaasa ja läks linna, mida kutsutakse Betsaidaks, et nad saaksid omaette olla.+ 11 Kui aga rahvahulgad sellest teada said, järgnesid nad talle. Jeesus võttis nad lahkesti vastu ning rääkis neile Jumala kuningriigist ja tegi terveks need, kes seda vajasid.+ 12 Kui päev hakkas õhtusse jõudma, tulid need kaksteist tema juurde ja ütlesid: „Saada inimesed ära, et nad läheksid ümberkaudsetesse paikadesse ja küladesse öömaja ja toidupoolist otsima, sest see siin on kõrvaline paik.”+ 13 Ta kostis: „Andke teie neile süüa.”+ Nad ütlesid: „Meil pole midagi muud kui viis leiba ja kaks kala, kui me just ise ei lähe ega osta toitu kogu sellele rahvale.” 14 Aga seal oli umbes 5000 meest. Ta ütles oma jüngritele: „Pange nad umbes viiekümne kaupa istuma.” 15 Nad tegidki nii ja kõik istusid maha. 16 Võtnud need viis leiba ja kaks kala, vaatas ta üles taeva poole ja esitas tänupalve*. Siis murdis ta need tükkideks ja andis jüngritele, et nad jagaksid need rahvale. 17 Nad kõik sõid ja nende kõht sai täis ning ülejäänud palukesi korjati kokku 12 korvitäit.+
18 Kord hiljem, kui Jeesus oli üksinda ja palvetas, tulid jüngrid tema juurde* ja ta küsis neilt: „Mida rahvas räägib, kes ma olen?”+ 19 Nad vastasid: „Ristija Johannes, teised ütlevad, et Eelija, mõned, et üks muistne prohvet on üles äratatud.”+ 20 Ta küsis neilt veel: „Aga teie, kelleks teie mind peate?” Peetrus vastas: „Sina oled Jumala saadetud messias.”+ 21 Siis ta keelas neid kõvasti, et nad sellest kellelegi ei räägiks,+ 22 ja lisas: „Inimesepoeg peab palju kannatama, vanemad, peapreestrid ja kirjatundjad heidavad ta kõrvale, ta tapetakse+ ja äratatakse kolmandal päeval üles.”+
23 Edasi ütles ta kõigile: „Kui keegi tahab olla minu järelkäija, siis ta ärgu elagu iseendale,+ vaid kandku päevast päeva oma piinaposti ja käigu minu järel.+ 24 Kes tahab oma elu päästa, kaotab selle, aga kes kaotab oma elu minu pärast, päästab selle.+ 25 Tõepoolest, mis kasu oleks inimesel sellest, kui ta saaks endale kogu maailma, kuid teeks endale kahju või kaotaks oma elu*?+ 26 Kes häbeneb mind ja mu sõnu, seda häbeneb ka Inimesepoeg, kui ta tuleb enda, oma isa ja pühade inglite auhiilguses.+ 27 Ma kinnitan teile, et mõned siinseisjaist ei sure* enne, kui näevad Jumala kuningriiki.”+
28 Umbes kaheksa päeva pärast seda, kui Jeesus oli need sõnad öelnud, võttis ta endaga kaasa Peetruse, Johannese ja Jaakobuse ning läks üles mäele palvetama.+ 29 Kui ta palvetas, muutus tema nägu teistsuguseks ja tema riietus säravvalgeks*. 30 Ja ennäe, temaga vestlesid kaks meest: Mooses ja Eelija. 31 Need olid ilmunud auhiilguses ja rääkisid tema lahkumisest, mis pidi sündima Jeruusalemmas.+ 32 Peetrusele ja tema kaaslastele oli kangesti uni peale tikkunud, aga virgudes nägid nad tema auhiilgust+ ja kahte meest seismas koos temaga. 33 Kui need hakkasid Jeesuse juurest lahkuma, ütles Peetrus Jeesusele: „Õpetaja, meil on siin hea olla. Las me püstitame siia kolm telki: ühe sinule, ühe Moosesele ja ühe Eelijale”, mõistmata ise, mida ta räägib. 34 Kui ta alles kõneles, ilmus pilv ja kattis nad.+ Pilve sisse jäädes hakkasid nad kartma. 35 Pilvest kostis hääl:+ „See on mu poeg, mu valitu.+ Teda kuulake!”+ 36 Kui see hääl kostis, nägid nad, et Jeesus on üksi. Ent nad vaikisid ega rääkinud neil päevil kellelegi midagi sellest, mida nad olid näinud.+
37 Järgmisel päeval, kui nad mäelt alla tulid, kohtas Jeesus suurt hulka inimesi.+ 38 Üks* mees rahva hulgast hüüdis: „Õpetaja, ma palun sind, vaata mu poega, ta on mul ainuke!+ 39 Rüve* vaim võtab ta oma võimusse ja siis poiss karjatab äkitselt ning vaim toob ta peale krambihooge, nii et poiss ajab suust vahtu välja. Vaim lahkub temast tõrksalt alles pärast tema vaevamist.+ 40 Ma palusin sinu jüngritel ta poisist välja ajada, aga nad ei suutnud.” 41 Jeesus vastas: „Oh, uskmatu ja paheline* põlvkond,+ kui kaua pean ma veel teiega olema ja teid taluma? Too oma poeg siia.”+ 42 Kui poiss talle lähemale tuli, paiskas deemon ta maha ja tõi ta peale ägeda krambihoo. Jeesus aga sõitles rüvedat vaimu, tegi poisi terveks ning andis tema ta isale. 43 Kõik olid hämmastunud Jumala suurest väest.+
Kogu rahvas pani Jeesuse tegusid imeks. Tema aga ütles oma jüngritele: 44 „Kuulake hoolega ja pidage need sõnad meeles: Inimesepoeg reedetakse ja antakse inimeste kätte*.”+ 45 Nemad aga ei mõistnud tema sõnu. Õigupoolest oli nende sõnade tähendus nende eest varjul, ja temalt selgitust küsida nad kartsid.
46 Siis hakkasid nad omavahel vaidlema, kes neist on suurim.+ 47 Teades nende südame mõtteid, võttis Jeesus ühe väikse lapse enda kõrvale seisma 48 ja ütles neile: „Kes võtab vastu selle lapse minu pärast*, võtab vastu ka minu, ja kes võtab vastu minu, võtab vastu ka selle, kes on mu läkitanud.+ Sest see, kes end teie seas vähemtähtsaks peab, on suur.”+
49 Siis ütles Johannes: „Õpetaja, me nägime üht meest sinu nimel deemoneid välja ajamas ja me püüdsime teda takistada, sest ta ei käi koos meiega sinu järel.”+ 50 Ent Jeesus ütles talle: „Ärge takistage teda, sest kes ei ole teie vastu, on teie poolt.”
51 Kuna lähedal oli aeg, kui Jeesus pidi taevasse võetama,+ võttis ta kindlalt nõuks Jeruusalemma minna.+ 52 Ta saatis enda ees välja käskjalad. Need asusid teele ja jõudsid ühte samaarlaste külla, et tema tulekuks kõik valmis seada. 53 Aga teda ei võetud seal vastu,+ sest tal oli nõu Jeruusalemma minna. 54 Kui jüngrid Jaakobus ja Johannes+ seda nägid, küsisid nad: „Isand, kas sa tahad, et me käsime tulel taevast alla tulla ja nad hävitada?”+ 55 Tema aga pöördus ja noomis neid 56 ning nad läksid teise külla.
57 Teel olles ütles keegi Jeesusele: „Ma tahan sulle järgneda, kuhu tahes sa lähed.”+ 58 Jeesus lausus talle: „Rebastel on urud ja lindudel pesad, aga Inimesepojal pole kohta, kuhu pead panna.”+ 59 Siis ütles ta ühele teisele: „Järgne mulle!” Mees vastas: „Isand, luba mul esmalt minna ja matta oma isa.”+ 60 Ent tema ütles talle: „Lase surnutel+ oma surnud matta. Sina mine ja kuuluta kõikjal Jumala kuningriiki.”+ 61 Veel üks mees ütles: „Ma tahan sulle järgneda, Isand, aga luba mul kõigepealt kodustega hüvasti jätta.” 62 Jeesus ütles talle: „Ükski, kes on pannud käe adra külge, kuid vaatab tagasi selle poole, mis jäi maha,+ ei ole väärt pääsema Jumala kuningriiki*.”+