2. Korintlastele
1 Pauluselt, Kristus Jeesuse apostlilt Jumala tahtel, ja meie vennalt Timoteoselt+ Korintoses olevale Jumala kogudusele ja kõigile pühadele kogu Ahhaias.+
2 Armu* ja rahu teile Jumalalt, meie isalt, ja meie isandalt Jeesus Kristuselt!
3 Kiidetud olgu meie isanda Jeesus Kristuse Jumal+ ja isa, hella halastuse isa,+ kes julgustab* meid igas olukorras.+ 4 Tema julgustab meid kõigis meie raskustes,+ et me suudaksime julgustada neid,+ kes on mistahes raskustes, selle julgustusega, mida me ise Jumalalt saame.+ 5 Nagu meile saab Kristuse pärast osaks rohkesti kannatusi,+ nii saame Kristuse kaudu ka rohkesti julgustust. 6 Kui meie oleme raskustes, on see teile julgustuseks ja päästeks. Ja kui meie saame julgustust, saate julgustust ka teie ning suudate taluda samu kannatusi, mida meie talume. 7 Me oleme kindlad teie ustavuses ja teame, et kui te kogete samu kannatusi mida meie, siis teid ka julgustatakse nagu meid.+
8 Me tahame, vennad, et te teaksite, milliseid raskusi me kogesime Aasia provintsis.+ Me olime äärmise pinge all, üle jõu käivas olukorras, ja isegi kartsime oma elu pärast.+ 9 Õigupoolest tundsime, nagu oleks meid surma mõistetud, et me ei loodaks iseenda peale, vaid Jumala peale,+ kes surnud üles äratab. 10 Tema päästis meid surmasuust ja päästab veelgi; me oleme kindlad, et ta päästab meid ka edaspidi.+ 11 Teiegi saate meid aidata, kui anute meie pärast Jumalat.+ Siis tänavad paljud Jumalat selle hea eest, mida me saame paljude inimeste palvete tõttu.+
12 Me oleme uhked, et võime puhta südametunnistusega öelda: me oleme käitunud selles maailmas, eriti teie keskel, pühalt ja jumalikus siiruses ega ole toetunud selle maailma tarkusele,+ vaid Jumala armule. 13 Me ei kirjuta teile ju midagi sellist, mida te lugedes ei mõistaks,* ning ma loodan, et te saate neist asjadest täielikult aru, 14 nagu osa teist on ka aru saanud, nimelt, et te võite olla uhked meie üle, nagu ka meie oleme uhked teie üle meie isanda Jeesuse päeval.
15 Niisiis, kuna ma olin selles kindel, kavatsesin ma esmalt tulla teie juurde, et te saaksite teist korda rõõmu tunda*. 16 Ma kavatsesin külastada teid teel Makedooniasse ja tulla siis Makedooniast tagasi teie juurde. Seejärel te oleksite saanud mind veidi maad saata mu teel Juudamaale.+ 17 Kas ma olin mõtlematu, kui seda kavatsesin? Kas ma teen plaane isekalt, nii et ütlen „jah, jah” ja seejärel „ei, ei”? 18 Kuid nagu Jumalat saab usaldada, nii ei ole ka see, mida meie teile räägime, „jah” ja samas „ei”. 19 Jumala poeg Jeesus Kristus, keda me teie seas kuulutasime — see tähendab mina, Silvaanus* ja Timoteos+ —, ei ole „jah” ja samas „ei”, vaid „jah” on tema puhul „jah”. 20 Jumala tõotused, ükskõik kui palju neid on, on kõik tema kaudu „jah”*.+ Seepärast me ütleme ka tema kaudu „aamen”* Jumalale,+ et Jumalale au tuua. 21 Jumal on see, kes tagab, et meie teiega kuulume Kristusele, ning Jumal on meid võidnud.+ 22 Tema on ka pannud meie peale oma pitseri+ ja andnud meile tulevaste asjade kohta tagatise*, see tähendab vaimu+ meie südamesse.
23 Ma kutsun Jumala endale tunnistajaks, et ma pole veel Korintosesse tulnud sellepärast, et teid säästa. 24 Me ei taha isandaina valitseda teie usu üle+ — te seisate ju kindlalt oma usu varal —, vaid me oleme teie kaastöölised, et te võiksite olla rõõmsad.