Johannese evangeelium
12 Kuus päeva enne paasapüha tuli Jeesus Betaaniasse,+ kus elas Laatsarus,+ kelle ta oli surnuist üles äratanud. 2 Seal korraldati talle õhtusöök. Marta teenindas,+ aga Laatsarus oli nende hulgas, kes koos temaga sõid*. 3 Siis võttis Maarja ühe naela healõhnalist õli, ehtsat nardi, mis oli väga kallis, ning võidis Jeesuse jalgu ja kuivatas neid oma juustega.+ Kogu maja sai täis õli aroomi.+ 4 Ent Juudas Iskariot,+ tema jünger, kes hiljem ta reetis, küsis: 5 „Miks pole seda õli 300 denaari eest ära müüdud ja raha vaestele antud?” 6 Ta ei küsinud seda mitte sellepärast, et ta oleks vaestest hoolinud, vaid sellepärast, et ta oli varas. Tema käes oli rahalaegas ning ta varastas sinna pandud raha. 7 Jeesus ütles: „Jäta ta rahule. Las ta teeb seda, et valmistada mind ette mu matmispäevaks.+ 8 Vaeseid on ju alati teie juures,+ aga mina ei jää teie juurde alatiseks.”+
9 Suur hulk juute oli saanud teada, et Jeesus on seal, ja nad tulid sinna mitte ainult tema pärast, vaid ka selleks, et näha Laatsarust, kelle ta oli surnuist üles äratanud.+ 10 Peapreestrid võtsid nüüd nõuks ka Laatsaruse ära tappa,+ 11 sest tema pärast läksid sinna paljud juudid ja hakkasid Jeesusesse uskuma.+
12 Järgmisel päeval kuulsid rahvahulgad, kes olid tulnud pühi pidama, et Jeesus on teel Jeruusalemma. 13 Nad võtsid palmioksi, läksid välja talle vastu+ ning hüüdsid: „Too pääste! Õnnistatud olgu, kes tuleb Jehoova nimel,+ Iisraeli kuningas!”+ 14 Jeesus aga leidis noore eesli ja istus selle selga,+ nõnda nagu on kirjutatud: 15 „Ära karda, Siioni tütar. Sinu* kuningas tuleb eeslisälu seljas.”+ 16 Jüngrid ei saanud esialgu kõigest sellest aru,+ aga kui Jeesus oli ausse tõstetud,+ tuli neile meelde, et nii on tema kohta kirjutatud ja et teda nõnda koheldi.+
17 Inimesed, kes olid olnud Jeesusega, kui ta Laatsaruse hauast välja kutsus+ ja surnuist üles äratas, ei lakanud rääkimast sellest, mida nad olid näinud*.+ 18 Rahvahulgad olidki sellepärast talle vastu läinud, et nad olid kuulnud tema tunnustähest. 19 Siis rääkisid variserid omavahel: „Näete, meil pole mingit edu. Kogu maailm jookseb tema järele.”+
20 Nende seas, kes olid tulnud pühadeks Jumalat kummardama, olid ka mõned kreeklased. 21 Need läksid Filippuse+ juurde, kes oli Galilea Betsaidast, ja palusid teda: „Isand, me tahame Jeesust näha.” 22 Filippus läks ja ütles seda Andreasele.+ Andreas ja Filippus läksid ning ütlesid seda Jeesusele.
23 Jeesus vastas neile: „Tund on tulnud, et Inimesepoega austataks.+ 24 Ma kinnitan teile ja see on tõsi: kui nisuseeme ei kuku mulda ega sure, jääb ta vaid üheks seemneks, aga kui ta sureb,+ kannab ta palju vilja. 25 Kes armastab oma elu, hävitab selle, aga kes vihkab oma elu+ selles maailmas, hoiab seda igaveseks eluks.+ 26 Kui keegi tahab mind teenida, siis ta järgnegu mulle, ja kus mina olen, seal on ka minu teenija.+ Kes tahab mind teenida, seda austab mu isa. 27 Nüüd on mu hing rahutu.+ Mida on mul öelda? Isa, päästa mind sellest tunnist!+ Siiski, just selleks ma olengi sellesse tundi tulnud. 28 Isa, austa oma nime!” Siis kostis taevast hääl:+ „Ma olen seda austanud ja austan veel.”+
29 Mõned rahva seast, kes seal seisid ja seda kuulsid, ütlesid, et see oli kõuemürin. Kuid teised ütlesid: „Ingel rääkis temaga.” 30 Jeesus lausus: „See hääl ei kostnud mitte minu, vaid teie pärast.+ 31 Nüüd mõistetakse kohut selle maailma üle, nüüd heidetakse välja+ selle maailma valitseja.+ 32 Kui mind üles tõstetakse,+ tõmban ma enda juurde kõiksuguseid inimesi.”+ 33 Sellega andis ta mõista, millist surma ta sureb.+ 34 Siis vastas rahvas talle: „Me oleme Moosese seadusest kuulnud, et messias jääb igaveseks.+ Miks sa siis ütled, et Inimesepoeg tõstetakse üles?+ Kes on see Inimesepoeg?” 35 Jeesus kostis: „Valgus on teie keskel veel pisut aega.+ Käige valguses, kuni seda on, et pimedus teie üle võimust ei saaks. Aga kes käib pimeduses, see ei tea, kuhu ta läheb.+ 36 Kuni teil on valgust, uskuge sellesse, et te saaksite valguse poegadeks.”+
Seda rääkinud, läks Jeesus minema ja peitis end nende eest ära. 37 Olgugi et ta oli teinud nende ees palju tunnustähti, ei uskunud nad temasse, 38 nii et läksid täide need prohvet Jesaja sõnad: „Jehoova, kes usub meilt kuuldut?+ Kellele on ilmutatud Jehoova käsivart?”+ 39 Põhjusest, miks nad ei suutnud uskuda, on taas rääkinud Jesaja: 40 „Ta on teinud pimedaks nende silmad ja kõvaks nende südame, et nad oma silmadega ei näeks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks ümber, et ma nad terveks teeksin.”+ 41 Jesaja ütles seda, kuna oli näinud tema auhiilgust, ja kõneles temast.+ 42 Siiski hakkasid paljud ülemadki temasse uskuma,+ aga variseride pärast ei tunnistanud nad teda, et neid kogudusest välja ei heidetaks,+ 43 sest nad armastasid austust* inimestelt rohkem kui austust* Jumalalt.+
44 Jeesus ütles valju häälega: „Kes usub minusse, ei usu mitte ainult minusse, vaid ka temasse, kes on mu läkitanud,+ 45 ja kes näeb mind, näeb ka teda, kes on mu läkitanud.+ 46 Ma olen tulnud maailma otsekui valgus,+ et ükski, kes minusse usub, ei jääks pimedusse.+ 47 Kes kuuleb minu sõnu, aga ei tee nende järgi, seda ei mõista hukka mina, sest ma ei ole tulnud maailma hukka mõistma, vaid maailma päästma.+ 48 Kes põlgab mu ära ega võta mu sõnu vastu, sellel on hukkamõistja olemas. Sõnad, mis ma olen rääkinud, need mõistavad ta hukka viimsel päeval,+ 49 sest ma pole rääkinud omast peast, vaid Isa, kes on mu läkitanud, on ise andnud mulle käsu, mida öelda ja mida kõnelda.+ 50 Ma tean, et tema käsk viib igavesse ellu*.+ Seega, mida ma räägin, seda räägin ma nii, nagu Isa mulle on öelnud.”+