Matteuse evangeelium

26 Kui nüüd Jeesus oli neist asjust kõnelemise lõpetanud, ütles ta oma jüngritele: 2 „Te teate, et kahe päeva pärast on paasapüha+ ning et Inimesepoeg antakse postil hukata.”+

3 Samal ajal kogunesid peapreestrid ja rahvavanemad ülempreester Kaifase+ siseõue 4 ja sepitsesid üheskoos salaplaani,+ kuidas Jeesus kavalusega kinni võtta* ja ära tappa. 5 Ent nad ütlesid: „Mitte pühade ajal, et ei tekiks rahvarahutusi.”

6 Kui Jeesus oli Betaanias endise pidalitõbise Siimoni majas,+ 7 tuli tema juurde üks naine, kaasas alabasterpudel kalli healõhnalise õliga, ning valas seda Jeesuse pea peale, kui see laua ääres sõi*. 8 Seda nähes said jüngrid pahaseks ja ütlesid: „Milleks selline raiskamine? 9 Selle oleks võinud ju kallilt maha müüa ja raha vaestele anda.” 10 Teades, millest nad räägivad, ütles Jeesus neile: „Miks te kurvastate seda naist? Ta on teinud mulle heateo. 11 Vaeseid on ju alati teie juures,+ aga mina ei jää teie juurde alatiseks.+ 12 Kui see naine mu ihu peale healõhnalist õli valas, valmistas ta mind ette matmiseks.+ 13 Ma kinnitan teile, et kõikjal maailmas, kus head sõnumit kuulutatakse, räägitakse ka selle naise teost tema mälestuseks.”+

14 Siis läks Juudas Iskariot,+ üks neist kaheteistkümnest, peapreestrite juurde+ 15 ja küsis: „Mis te mulle annate, kui ma ta teile välja annan?”+ Nad lubasid anda talle 30 hõbetükki.+ 16 Sellest ajast peale otsis ta soodsat võimalust Jeesus ära anda.

17 Hapnemata leibade püha+ esimesel päeval tulid jüngrid Jeesuse juurde ja küsisid: „Kus sa tahad, et me teeksime ettevalmistusi paasatoidu söömiseks?”+ 18 Ta vastas, et nad läheksid linna selle ja selle juurde ning ütleksid talle: „Õpetaja ütleb: „Mulle määratud aeg on lähedal. Ma pean paasapüha koos oma jüngritega sinu pool.”” 19 Jüngrid tegidki nii, nagu Jeesus neid oli juhendanud, ja seadsid paasapühaks kõik valmis.

20 Kui õhtu kätte jõudis,+ külitas ta laua ääres koos kaheteistkümne jüngriga.+ 21 Söömise ajal ütles ta: „Ma kinnitan teile: üks teie seast reedab mu.”+ 22 Seepeale muutusid nad väga kurvaks ja küsisid temalt üksteise järel: „See pole ju ometi mina, Isand?” 23 Tema vastas: „See, kes käe koos minuga kaussi pistab, reedab mu.+ 24 Inimesepoeg läheb küll ära, nagu tema kohta on kirjutatud, aga häda+ sellele, kes Inimesepoja reedab*!+ Sellele oleks parem, kui ta poleks sündinudki.”+ 25 Vastuseks kostis Juudas, kes kavatses ta ära anda: „Ega see ometi mina ole, rabi?” Ta vastas talle: „Sa tead vastust.”

26 Kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, esitas tänupalve,* murdis leiba+ ning andis jüngritele, öeldes: „Võtke, sööge. See sümboliseerib minu keha.”+ 27 Siis võttis ta karika, esitas tänupalve,* andis karika neile ja ütles: „Jooge kõik sellest,+ 28 sest see sümboliseerib minu lepinguverd,+ mis valatakse paljude eest+ pattude andeksandmiseks.+ 29 Ma ütlen teile, et nüüdsest ei joo ma enam midagi, mis on valmistatud viinapuu viljast, kuni päevani, mil ma joon värsket veini koos teiega oma isa kuningriigis*.”+ 30 Viimaks, kui nad olid kiituslaule laulnud, läksid nad Õlimäele.+

31 Siis Jeesus ütles neile: „Täna öösel saab see, mis minuga juhtub, teile kõigile komistuskiviks, sest on kirjutatud: „Ma löön karjast ja karja lambad jooksevad* laiali.”+ 32 Aga pärast seda, kui mind on üles äratatud, lähen ma teie eel Galileasse.”+ 33 Peetrus ütles talle: „Kui ka kõik teised komistavad selle tõttu, mis sinuga juhtub, ei komista mina mitte iial!”+ 34 Jeesus ütles talle: „Ma kinnitan sulle: täna öösel, enne kui kukk kireb, salgad sa mu kolm korda ära.”+ 35 Peetrus kostis: „Isegi kui ma peaksin koos sinuga surema, ei salga ma sind mingil juhul!”+ Sedasama kinnitasid ka kõik teised jüngrid.

36 Siis jõudis Jeesus koos jüngritega paika, mida nimetatakse Ketsemaniks,+ ja ütles neile: „Istuge siin, kuni ma lähen eemale ja palvetan.”+ 37 Ta võttis endaga kaasa Peetruse ja kaks Sebedeuse poega.+ Teda haaras kurvastus ja suur hingevalu.+ 38 Jeesus ütles neile: „Ma olen ääretult kurb, surmani kurb. Jääge siia ja püsige valvel koos minuga.”+ 39 Läinud veidi maad edasi, langes ta põlvili, kummardas maani ja palvetas:+ „Mu isa, kui võimalik, siis mingu see karikas+ minust mööda. Ometi ärgu sündigu mitte minu, vaid sinu tahtmine.”+

40 Ta tuli jüngrite juurde tagasi, leidis nad magamast ja ütles Peetrusele: „Kas te siis ei suutnud ühte tundigi koos minuga valvata?+ 41 Püsige valvel+ ja palvetage,+ et te kiusatusele järele ei annaks*.+ Vaim on küll valmis*, aga liha on nõrk.”+ 42 Ta läks teist korda ära ja palvetas: „Mu isa, kui pole võimalik, et see karikas läheks mööda, ilma et ma sellest jooksin, siis sündigu sinu tahe.”+ 43 Kui ta tagasi tuli, leidis ta nad taas magamast, sest nende silmad olid unest rasked. 44 Jätnud nad sinna, läks ta jälle ära ja palvetas kolmandat korda, lausudes uuesti sedasama. 45 Siis läks ta jüngrite juurde tagasi ja ütles neile: „Kuidas te küll sellisel ajal magate ja puhkate! Lähedal on tund, kui Inimesepoeg reedetakse ja antakse patuste kätte. 46 Tõuske üles, lähme! Minu* äraandja on lähedal.” 47 Kui ta alles rääkis, tuli* Juudas, üks neist kaheteistkümnest, ning koos temaga peapreestrite ja rahvavanemate saadetud jõuk mõõkade ja nuiadega.+

48 Tema äraandja oli leppinud nendega kokku märguande, öeldes: „Keda ma suudlen, see ta on, tema võtkegi kinni.” 49 Läinud otsejoones Jeesuse juurde, lausus ta: „Tere, rabi!” ja andis talle hellalt suud. 50 Jeesus aga ütles talle: „Kulla mees, miks sa siin oled?”+ Siis nad läksid Jeesuse juurde, haarasid temast kinni ja võtsid ta vahi alla. 51 Kuid üks* neist, kes oli Jeesusega, tõmbas oma mõõga ja lõi ülempreestri orja, raiudes sel kõrva ära.+ 52 Jeesus ütles talle: „Pane mõõk tuppe tagasi,+ sest kõik, kes mõõga tõmbavad, mõõga läbi ka hukkuvad.+ 53 Või arvad sa, et ma ei või oma isa paluda, et ta saadaks mulle kohe praegu rohkem kui kaksteist leegioni ingleid?+ 54 Kuidas läheks siis täide pühakirjas öeldu, et nii peab sündima?” 55 Siis ütles Jeesus rahvajõugule: „Kas ma olen röövel, et te olete tulnud mõõkade ja nuiadega mind kinni võtma? Päevast päeva olen ma istunud templis ja õpetanud,+ aga te pole mind vahi alla võtnud.+ 56 Kuid see kõik on toimunud, et prohvetite kirjutatu täide läheks.”+ Siis jätsid kõik jüngrid ta maha ja põgenesid.+

57 Jeesuse vahistajad viisid ta ülempreester Kaifase+ juurde, kuhu olid kogunenud kirjatundjad ja vanemad.+ 58 Peetrus aga järgnes talle eemalt kuni ülempreestri siseõueni. Läinud sisse, istus ta seal koos majateenijatega, et näha, millega asi lõppeb.+

59 Peapreestrid ja kogu sanhedrin otsisid Jeesuse vastu valetunnistust, et nad saaksid ta hukata,+ 60 kuid ei leidnud ühtki, ehkki palju valetunnistajaid astus ette.+ Pärastpoole astusid ette veel kaks 61 ja laususid: „See mees on öelnud: „Ma võin Jumala templi maha lammutada ja kolme päevaga üles ehitada.””+ 62 Siis tõusis ülempreester püsti ja ütles Jeesusele: „Kas sa ei kosta selle peale midagi? Kas sa ei kuule, mida need mehed sinu vastu tunnistavad?”+ 63 Aga Jeesus vaikis.+ Seepärast ütles ülempreester talle: „Vannu nüüd meile elava Jumala nimel, et sa räägid tõtt, ja ütle, kas sa oled messias, Jumala poeg!”+ 64 Jeesus vastas talle: „Jah, olen. Ma ütlen teile: siitpeale te näete Inimesepoega+ istumas vägeva paremal käel+ ja tulemas taeva pilvede peal.”+ 65 Siis käristas ülempreester oma kuue lõhki ja ütles: „Ta on teotanud Jumalat!+ Mis tunnistajaid meil veel vaja on? Nüüd te ise kuulsite jumalateotust! 66 Mis te arvate?” Nad vastasid: „Ta on surma väärt!”+ 67 Siis nad sülitasid talle näkku+ ja peksid teda rusikatega.+ Mõned lõid talle vastu nägu,+ 68 öeldes: „Sina, messias, ütle meile kui prohvet, kes sind lõi.”

69 Aga Peetrus istus väljas siseõues. Tema juurde tuli üks teenijatüdruk ja ütles: „Ka sina olid koos selle galilealase Jeesusega!”+ 70 Ent Peetrus salgas seda kõigi ees: „Ma ei tea, millest sa räägid.” 71 Kui ta oli läinud välja väravahoone juurde, märkas teda üks teine teenijatüdruk ja ütles sealolijaile: „See mees oli koos naatsaretlase Jeesusega.”+ 72 Peetrus salgas jälle, kinnitades vandega: „Ma ei tunne seda inimest!” 73 Natukese aja pärast tulid sealolijad Peetruse juurde ja ütlesid talle: „Muidugi oled sa nende hulgast, juba su keelemurre annab su ära.” 74 Seepeale Peetrus ütles: „Olgu ma neetud, kui ma valetan!” ja vandus*: „Ma ei tunne seda inimest!” Otsekohe kires kukk. 75 Siis meenusid Peetrusele Jeesuse sõnad „Enne kui kukk kireb, salgad sa mu kolm korda ära”.+ Ta läks välja ja nuttis kibedasti.