Markuse

14 Paasapühani ja hapnemata leibade pühani jäi nüüd veel kaks päeva. Ja peapreestrid ja kirjatundjad otsisid võimalust, kuidas teda pettuse abil kinni võtta ja ära tappa, 2 sest nad ütlesid korduvalt: ”Mitte pühade ajal, muidu võivad rahva seas rahutused tekkida.”

3 Ja kui ta oli Betaanias, endise pidalitõbise Siimoni majas külitades söömas, tuli üks naine, kaasas alabasterpudel* healõhnalist õli, ehtsat nardi,* mis oli väga kallis. Naine murdis alabasterpudeli lahti ja hakkas õli talle pea peale valama. 4 Seejärel väljendasid mõned omavahel nördimust: ”Miks küll seda healõhnalist õli niimoodi raisata? 5 Sest selle healõhnalise õli oleks võinud rohkem kui kolmesaja denaari* eest maha müüa ja raha vaestele anda!” Ja nad olid naise peale väga pahased. 6 Ent Jeesus ütles: ”Jätke ta rahule. Miks te tahate teda kurvastada? Ta on teinud mulle kauni teo. 7 Sest vaeseid on alati teie juures ja millal te vaid tahate, võite alati neile head teha, aga mind ei ole teil alati. 8 Ta tegi, mis ta suutis; ta valas mu ihule healõhnalist õli, et mind matmiseks ette valmistada. 9 Ma ütlen teile, ja see on tõsi: kus tahes kogu maailmas head sõnumit kuulutatakse, räägitakse ka selle naise teost tema mälestuseks.”

10 Ja Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, läks peapreestrite juurde, et ta neile ära anda. 11 Kui need seda kuulsid, said nad rõõmsaks ja lubasid anda talle hõberaha. Nii hakkas ta otsima sobivat võimalust, et teda ära anda.

12 Nüüd siis, hapnemata leibade püha esimesel päeval,* kui tavapäraselt paasaohvrit ohverdati, ütlesid tema jüngrid talle: ”Kus sa tahad, et me läheksime ja teeksime sulle ettevalmistusi paasatoidu söömiseks?” 13 Siis ta saatis välja kaks oma jüngrit ja ütles neile: ”Minge linna, ja te kohtate meest, kes kannab savinõu veega. Minge tema järel, 14 ja kuhu ta sisse läheb, seal öelge majaperemehele: ’Õpetaja ütleb: ”Kus on minu jaoks see külalistetuba, kus ma võin süüa paasatoitu koos oma jüngritega?”’ 15 Ja ta näitab teile kätte suure ülemise toa, kus on vajalik sisustus valmis seatud; ja seal tehke meie jaoks need ettevalmistused.” 16 Jüngrid läksidki, ja nad jõudsid linna ja leidsid kõik olevat just nii, nagu ta neile oli öelnud; ning nad seadsid paasapühaks kõik valmis.

17 Õhtu saabudes tuli ta koos nende kaheteistkümnega. 18 Ja kui nad külitasid laua ääres ja sõid, ütles Jeesus: ”Ma ütlen teile, ja see on tõsi: üks teie seast, kes sööb koos minuga, annab mu ära.” 19 Nad said kurvaks ja hakkasid talle üksteise järel ütlema: ”See pole mina, ega ju?” 20 Ta ütles neile: ”See on üks neist kaheteistkümnest, kes pistab koos minuga käe ühisesse kaussi. 21 Tõsi, inimese Poeg läheb ära, nagu tema kohta on kirjutatud, aga häda sellele inimesele, kelle kaudu inimese Poeg ära antakse! Sellele inimesele oleks parem, kui ta poleks üldse sündinudki.”

22 Ja kui nad sõid, võttis ta leiva, esitas tänupalve,* murdis seda ja andis neile ning ütles: ”Võtke, see tähendab* minu keha.” 23 Ja võttes karika, tänas ta ja andis selle neile ning nad kõik jõid sellest. 24 Ja ta ütles neile: ”See tähendab minu ’lepinguverd’, mis peab valatama paljude eest. 25 Ma ütlen teile, ja see on tõsi: ma ei joo enam midagi, mis on valmistatud viinapuu viljast, kuni päevani, mil ma joon uut veini Jumala kuningriigis.” 26 Viimaks, kui nad olid ülistuslaule laulnud, läksid nad välja Õlimäele.

27 Ja Jeesus ütles neile: ”Te kõik komistate, sest on kirjutatud: ’Ma löön karjast ja lambad pillutatakse laiali.’ 28 Aga pärast seda, kui mind on üles äratatud, lähen ma Galileasse ja ootan teid.” 29 Aga Peetrus ütles talle: ”Isegi kui kõik teised komistavad, siis mina küll mitte.” 30 Seepeale ütles Jeesus talle: ”Ma ütlen sulle, ja see on tõsi: täna, jah, sellel ööl, enne kui kukk on kaks korda kirenud, salgad isegi sina mind kolm korda.” 31 Aga ta hakkas tungivalt kinnitama: ”Kui ma peaksin koos sinuga ka surema, ei salga ma sind mingil juhul!” Samuti ütlesid kõik teised sedasama.

32 Siis nad tulid paika, mida nimetatakse Ketsemaniks, ja ta ütles oma jüngritele: ”Istuge siin, kuni ma palvetan.” 33 Ja ta võttis endaga kaasa Peetruse ja Jaakobuse ja Johannese ning hakkas tundma ängistust ja teravat hingevalu. 34 Ja ta ütles neile: ”Mu hing on ääretult kurb, surmani kurb. Jääge siia ja püsige valvel.” 35 Ja läinud veidi maad edasi, heitis ta maha ja hakkas palvetama, et kui võimalik, läheks see tund temast mööda. 36 Ja ta ütles veel: ”Abba,* Isa, sinul on kõik võimalik; võta see karikas minult ära. Ometi ärgu mingu nagu mina tahan, vaid nagu sina tahad.” 37 Ja ta tuli ja leidis nad magamast ning ütles Peetrusele: ”Siimon, kas sa magad? Kas sa ei jaksanud valvel püsida üht tundigi? 38 Püsige valvel ja palvetage, et te kiusatusse ei satuks. Vaim on küll valmis, aga liha on nõrk.” 39 Ja ta läks jälle ära ning palvetas, öeldes needsamad sõnad. 40 Ja ta tuli taas ja leidis nad magamast, sest nende silmad olid unest rasked, ja nii ei teadnud nad, mida talle vastata. 41 Ja ta tuli kolmandat korda ja ütles neile: ”Nüüd, sellisel ajal te magate ja puhkate! Küllalt! Tund on tulnud! Vaata, inimese Poeg reedetakse ja antakse patuste kätte. 42 Tõuske üles, lähme! Vaata, minu äraandja on lähedal.”

43 Ja otsekohe, kui ta alles rääkis, saabus peapreestrite ja kirjatundjate ja vanemate juurest Juudas, üks kaheteistkümnest, ja koos temaga rahvahulk mõõkade ja nuiadega. 44 Aga tema äraandja oli leppinud nendega kokku märguande, öeldes: ”Keda ma suudlen, see ta on, tema võtkegi vahi alla ja viige valve all ära.” 45 Ja ta tuli otsejoones tema juurde ning lausus: ”Rabi!” ja andis talle väga hellalt suud. 46 Siis haarasid nad temast kinni ja võtsid ta vahi alla. 47 Ent üks neist, kes seal seisis, tõmbas oma mõõga, lõi ülempreestri orja ja raius sel kõrva ära. 48 Seepeale ütles Jeesus neile: ”Kas te tulite minu vastu mõõkade ja nuiadega, et mind kinni võtta nagu mõnd röövlit? 49 Päevast päeva olin ma koos teiega templis ja õpetasin, aga te pole mind vahi alla võtnud. Ometi juhtub see selleks, et pühakiri täide läheks.”

50 Ja nad kõik jätsid ta maha ja põgenesid. 51 Aga üks noor mees, kes kandis paljal ihul peenlinast rõivast, hakkas talle järele minema; ja nad püüdsid teda kinni võtta, 52 aga ta jättis oma linase riide maha ja põgenes alasti.*

53 Nad viisid nüüd Jeesuse ülempreestri juurde ning kõik peapreestrid ja vanemad ja kirjatundjad tulid kokku. 54 Aga Peetrus järgnes talle eemalt kuni ülempreestri siseõue ja istus seal koos teenijatega ning soojendas ennast heleda tule paistel. 55 Vahepeal otsisid peapreestrid ja terve süneedrium* tunnistust Jeesuse vastu, et nad saaksid ta hukata, kuid ei leidnud. 56 Paljud küll tunnistasid valet tema vastu, aga nende tunnistused ei kattunud. 57 Tõusid ka mõned sellised valetunnistajad, kes ütlesid: 58 ”Me kuulsime teda ütlevat: ’Ma lammutan maha selle templi, mis on kätega tehtud, ja kolme päevaga ehitan ma teise, mis pole kätega tehtud’.” 59 Kuid nende tunnistused ei kattunud ka selles asjas.

60 Lõpuks tõusis ülempreester nende keskel püsti ja küsis Jeesuselt: ”Kas sa ei ütle vastuseks midagi? Mis sul on öelda selle kohta, mida need sinu vastu tunnistavad?” 61 Aga tema vaikis ega vastanud midagi. Ülempreester hakkas teda uuesti küsitlema ja ütles talle: ”Kas sina oled Kristus, Õnnistatu Poeg?” 62 Siis ütles Jeesus: ”Olen küll. Ja te saate näha inimese Poega istumas väe* paremal käel ja tulemas taeva pilvedega.” 63 Seepeale käristas ülempreester oma alusriided lõhki ja ütles: ”Mis tunnistajaid meil veel vaja on? 64 Te kuulsite jumalateotust! Mis te arvate?” Nad kõik mõistsid ta hukka ja leidsid, et ta on surma väärt. 65 Ja mõned hakkasid tema peale sülitama ja ta nägu kinni katma, nad peksid teda rusikatega ning ütlesid talle: ”Ütle prohvetlikult, kes sind lõi!” Ja kohtuteenrid lõid talle vastu nägu ning viisid ta minema.

66 Kui nüüd Peetrus oli all siseõues, tuli üks ülempreestri teenijatüdruk, 67 ja nähes Peetrust end soojendamas, vaatas ta temale otsa ja ütles: ”Ka sina olid koos selle naatsaretlase Jeesusega.” 68 Ent tema salgas seda, öeldes: ”Ma ei tunne teda ja ma ei saa aru, mis sa räägid”, ja ta läks välja eeskotta. 69 Nähes teda seal, ütles teenijatüdruk taas neile, kes seal seisid: ”See on üks nendest.” 70 Jälle salgas ta seda. Ja natukese aja pärast ütlesid need, kes seal seisid, veel kord Peetrusele: ”Muidugi oled ka sina nende hulgast, sest sa oled ju galilealane.” 71 Tema aga hakkas needma ja vanduma: ”Ma ei tunne seda inimest, kellest te räägite!” 72 Ja otsekohe kires kukk teist korda; ja Peetrusele tulid meelde Jeesuse sõnad ”Enne kui kukk on kaks korda kirenud, salgad sa mind kolm korda”. Ja ta murdus ning puhkes nutma.